Iraak (1)

Iraak
 
Pindala: 434 924 km2
Rahvaarv: 27 177 000
Pealinn: Bagdad
Keeled: araabia ( riigikeel ), kurdi
Rahaühik: dinaar
President : Celal Talabani
Iseseisvus : 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt
Riigihümn: Ardulfurataini Watan
Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar)
 
Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa.
Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks.
Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved . Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid , antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid.
Üle kolmveerandi Iraagi rahvastikust on araablased . Maa põhjaosas elab rohkesti kurde, kes moodustavad peaaegu kogu ülejäänud elanikkonna. 95% iraaklastest tunnistab usku, enamik on šiiidid; ülejäänud on kristlased ; on ka väike juudiusuliste kogukond. 70% rahvastikust on koondunud linnadesse, millest suurim on pealinn Bagdad, kus koos eeslinnadega elab 5 500 000 inimest.
Tuhandeaastane kultuur
Tigrise ja eufrati jõe vahelist maa-ala tuntakse Mesopotaamiana. See nimi tähendab kreeka keeles „kahe jõe vahel“. Just selles paigas arenes 7000 aastat tagasi maailma vanimaid tsivilisatsioone- sumeri kultuur. Selle keskus oli Uri linn. Sumerid lõid maailma vanima teada oleva kirja (kiilkirja), pannes sellega aluse dokumenteeritud ajaloole. Sumerid on leiutanud ka ratta. Hiljem arenesid Mesopotaamias babüloonia ja niineve kultuur.
Mida Iraak toodab?
Naftat
Maagaasi
Datleid
Tekstiili
Kasutatud kirjandus