Alalisvool, pinge, vooluahel (6)

Alalisvool

Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega Takistite jada ja rööpühendus: takisti-juhid, mis omavad kindlat takistust. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki.

Alalisvool

1A =1 C / 1s II Elektrivoolu tugevus Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda. Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks. 2. VOOLUTUGEVUSE SÕLTUVUS PINGEST. OHMI SEADUS Georg Simon Ohm (17871854) sakslane kooliõpetaja. Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka voolutugevus. Järeldus: Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt Takistus R Oom Ülesanded 1

Elekter metallides

Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω)

Alalisvoolu teooria

seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U R= . I

Alalisvool

Kordamisküsimused „Alalisvool”

Emj 1 V on selline voolutugevus mille korral teeb vooluallikas 1 C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1 J. · Ohmi seadus kogu vooluahela kohta. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega I = R +r · Kuidas katseliselt määrata vooluallika elektromotoorjõudu ja sisetakistust? Mõõdetakse vooluahela pinge ja voolutugevus erinevate pingete korral. Edasi pannakse need valemisse (eelmises punktis) ja pannakse süsteemi kust lahenduse käigus selgubki emj ja sisepinge. · Mida nimetatakse voolu tööks ja võimsuseks? (vastavate valemite tuletamine) Voolu töö: Voolu töö mingis vooluringi lõigus võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Võimsus näitab kui palju tehakse ajaühiku jooksul tööd.

Elektriõpetus

1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad.

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis