Kõrbeelustik (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kõrbe elustik
Mari Tuisk
Juurikaru Pk
8. klass
Gürsa
Vipera lebetina
Gürsa...
emased kuni 1,3 m ja isased kuni 1,6
m pikad
kuni 2,0 kg rasked
suur madu tömbi ninamikuga ja
teravalt väljaulatuvate
oimunukkidega peaga
silmaülised soomused väikesed
jäme ja lühike kere on
hallikasliivakarva või punakaspruun
piki selga on tumepruunid või
oranzid laigud
pea on ühetooniline
Gürsa...
gürsad paarituvad aprillis või mais
munetavate munade või vastsündinute arv on 1520
gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi
munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked
Levila...
Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase
mäestikku, Tuneesia, Liibanon,
idapoolsed Vahemeremaad, Türgi,
Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan
ja LoodeIndia
Kohastumised
Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest
kaitsevärvus
kõigusoojane
Muud huvitavat...
Gürsa mürk võib surmata isegi inimese
Nad on väga head ujujad ja ronijad
Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit
Kaunis piimalill e. Jõulutäht
Euphorbia pulcherrima
Jõulutäht...
Põõsas mäestikunõlvadel
kodumaal kuni 3 m kõrgune
Taime väikesed kollased õied on
ümbritsetud punaste kõrglehtedega
paljud jõulutähe sordid erinevad
kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede
värvuse (roosad, valged, rohekad)
poolest.
piimalilleliste piimmahl on mürgine
Levila
Jõulutähe kodumaa on Mehhiko
Kohastumised
Vajab lühikest päeva ja pikka ööd,
et õitseda
vajab vähe vett
Kasutatud kirjandus
Toalilled kirjastus Valgus 1980 a.
http://www.worldatlas.com/aatlas/world.htm
http://images.google.ee/images
Loomade elu 5.köide kahepaiksed ja roomajad kirjastus Valgus 1985 a.
Tänan vaatamast
Gürsa ja Kaunis piimalill e. Jõulutäht referaat
Sarnased õppematerjalid
47
doc
Puisniitude loomastik
EESTI MAAÜLIKOOL
Referaat
Puisniitude Loomastik
Kaspar Knuut
2010
2
Sissejuhatus
Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud
kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem
karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus.
Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur
mitmekesisus.
Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest
rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk
pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses,
kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks",
"metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne.
(http://www.zbi
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid