Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Roosid (0)

1 Hindamata
Punktid

Roosikasvatus
Floribundroosid
Prantsuse  roosid
Miniroosid
Floribundroosid
Populaarne  sordirühm, millede õied on koondunud kobarõisikutesse.  Aretatud on floribundroosid grandiflora rooside ristamisel polüantroosidega. Selle sordirühma  roosid  õitsevad suve läbi korduvalt, põõsad on madalad ja kompaktsed, õiekobarad koosnevad 3 – 20 (Eestis 4-8) õiest. Õied on täidetud või tihedalt täidetud, lõhnata või nõrga lõhnaga. Peale  roosa  ja punase on floribundide hulgas palju teisi erinevaid värvitoone. Kuna floribundroosid õitsevad ka meie tingimustes kaua ja rikkalikult sobivad nad väga hästi kasutamiseks avalikel haljasaladel ja parkides.
Harkness  Marigold
Eelistab avatud, päikselist  kasvukohta , kus on viljakas, ni ske, kuid vett hästi läbilaskev  muld .
Talvelõpul või varakevadel väetada, multšida. Kevadel­suvel 3 nädalaste vahedega väetada.
Päritolu: Harkness; 1986
Õie suurus: 8 cm
Lõhn: nõrk
Õitseb: korduvalt
Harkness M
K arig
õrgus/lold
aius: i 
 7 õ
0 cied 
m
on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, hästi hargnev, õitseb rikkalikult.
Värvus: oranžikas
'Baby Masquerade'
Päritolu: Tantau, Saksamaa, 1955
Õitseb: korduvalt ja rikkalikult
Kasvukuju: püstine
Kõrgus/laius: 25-40 cm
Värvus: koral servadega kol ane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud, kroonlehtede servad  keerdunud  väljapoole  
' Astrid Lindgren '
Päritolu: Poulsen, Taani, 1989
Kõrgus: 120-245 cm
Õitseb: korduvalt, juuni-september,  kobaras  10-15 õit
Kõrgus: 0,8-1,2 m
Kõrge floribundroos
Haiguskindlus väga hea, väga vastupidav seenhaigustele
Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld
'Edgar Degas'
Päritolu: Delbard, Prantsusmaa
Õitseb: korduvalt, õied muudavad värvi kogu, juuni-juuli, kasvuperioodi jooksul
Kõrgus: 60-90 cm
Kasvukuju: laiuv
' Crystal Palace '
Päritolu: Poulsen, Taani, 1995
Õitseb: korduvalt ja rikkalikult, juuni-oktoober
Kõrgus: 40-60 cm
Kasvukuju: tihe, laiuv
Kasvupinnas: sobib hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld
Haigus- ja külmakindel
Prantsuse roosid
Tähelepanuväärne on nende püstine ja üsna madal kasv. Neid roose kutsutakse ka provintsiroosideks. Sobivad hästi ka väiksesse  aedaOksad  on  peened , tihti harjaselised ja väikeste ogadega. Leht koosneb tavaliselt 5 väiksest lehekesest, mis on veidi krobelised ja iseloomulikult pikad, kokku kasvanud abilehtedega. Õied on vanematel sortidel pooltäidetud ning tolmukad on hästi nähtaval.  
Samuti on õied ümbritsetud sügavalt sakiliste tupplehtedega, mis on väga dekoratiivsed ka pärast õitsemist. Veidi nooremad on tihti ristatud, neil on täidetumad õied. Õitsevad tavaliselt alates jaanipäevast ning paar nädalat j  
uulis. Ainult üks kord, ent selle eest rikkalikult. Nad on väga vastupidavad ning nende heaks küljeks on ka see, et neid saab kasvatada väga kehval pinnasel. Väga oluline on, et neid ei istutataks varju, ent on ka mõned erandid.
Prantsuse roos – 'Aimable Amie'
Pronville, ca 1860
Täidetud õied romantilise nüansiga, jätavad edeva ehk isegi koguni kergemeelse mulje. Kuid välimus tüssab! See siin on üks vintske roos, kes saab hakkama nii külmakraadide kui kehva pinnasega.
Päritolu: teadmata
Õied: tumeroosad heleroosade servadega. Kausikujulised ning täidetud, et kroonlehed  on südamikus kurrutatud nelja selgesti eristuva segmendina. 17-25 kroonlehte.
Lehestik: värskelt roheline, stiilsed nii vormilt kui hammastuselt.
Kõrgus: ca 120 cm
Kasvukuju: hästi harunev.
Lõhn: mitte nii tugev, kui roosi väljanägemisest arvata võiks.
Õitseaeg: õitseb üks kord, juunis-juulis
Vastupidavus: keskmine
'Duchesse de Montebello'
Laffay, 1829
Põritolu: gallica-damascena hübriid.
Õied: üsna suured, ümarad, täidetud. Värv heleroosa ning pungad on tumedamad.
Kõrgus: 120 cm
Kasvukuju: võib kasvada suureks põõsaks
Õitseaeg: algab juunis
Vastupidavus: palju vastupidavam kui pealtpoolt paistab.
Eestis vajab kergemat talvekatet
'Tuscany'
Päritolu: teadmata
Õied: pooltäidetud, lamedad,  tumedad  karmiinpunased; kuldkollased, väga dekoratiivsed tolmukad.
Kõrgus: ca 90 cm
Õitseaeg: juunis-juulis
Vastupidavus: keskmine, peab tormile ja vihmale hästi vastu.
'Officinalis'
Apteekriroos
Päritolu: üks roosidest, keda ristisõdalased tõid endaga kaasa oma sõjaretkedelt
Õied: pooltäidetud,karmiinpunased, vahel valge joonega. Tolmukad on üsna nähtavad.
Kõrgus: ca 100 cm
Kasvukuju: tihe kindel põõsas, kes meeleldi moodusab juurevõsusid.
Õitseaeg: õitseb juuni lõpus ja 2-3 nädalat edasi, põhja pool veidi hiljem.
Vastupidavus: saab hakkama kaugel põhjas Norrlandi rannikul.
'Contitorum'
( Suhkruroos )
Põritolu: teadmata
Õied: pooltäidetud, purpurpunase varjundiga küllastunud erkpunased, kui on soe.
Kõrgus: 120-130 cm
Kasvukuju: püstine ning nii tihe, et teda saab kasutada hekina
Õitseaeg: õitseb üks kord, juunis-juulis
Vastupidavus: keskmine
Miniroosid
Väikesekasvulised 15-30 cm kõrgused tihedad põõsakesed, mida on sobiv kasutada ääris- või potiroosina. Vanematel miniroosidel on tihti kullerkupu õie taolised mõõdukalt täidetud õied. Vanemad sordid on võrdlemisi vähenõudlikud ja vastupidavad.
'Muttertag'
Kasvukuju: väike kääbus
Õitseb: rikkalikult
Kõrgus: 20-30 cm
Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld
Haiguskindlus: hea
'Bonbon Hit'
Kasvukuju: madal, kompaktne
Kõrgus: 40-50 cm
Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld
'Orange Meillandina'
Õitseb: rikkalikult
Kasvukuju: kompaktne põõsas
Kõrgus: 30-40 cm
Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld.
Hea vastupidavus
'Scarlet Hit'
Kõrgus: 40-50 cm
Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld.
Kasvukuju: püstine
'Sun Hit'
Kasvukuju: madal kompaktne põõsas
Õitseb: juuni-oktoober
Kõrgus: 40-50 cm
Hea  struktuurne , toitainete- ja õhurikas, kergelt happeline savimuld.
Väga vastupidav ja tugev
Väetamine
Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Väga hea tulemuse annab spetsiaalsed substral roosiväetised. Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Roose ei tohi üle väetada ja tuleb kinni pidada väetamise juhistest. Substral roosiväetisega väetada kevadel, 6-8 nädala pärast järgmine väetamine. Kui väetada suve jooksul 2-3 korda, siis ei ole vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. Potirooside väetamiseks sobivad Substral Osmocote tabletid ja väetisepulgad õitsvatele taimedele.
http://substral.itg.ee/index.php/14331/
Lõikamine
Iga-aastase lõikamise eesmärgiks on vabaneda  vanadest võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja  tervete  võrsete arengut.
Roose lõigatakse sügisel peale õitsemise lõppemist või kevadel enne lehtede tärkamist, kuid peale suuremate öökülmade möödumist. Eesti tingimustes vastavalt kas oktoobris või aprillis . Lõikamisel tuleb eemaldada eeskätt surnud, haiged ja nõrgad oksad. Metsikud võrsed eemaldada juurekohale võimalikult lähedalt.
Võrsed lõigatakse tagasi umbes poole pikkuse ulatuses. Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Lõikekoht peaks jääma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülalpoole. Oksi tuleks harvendada jättes 4-7 võrset põõsa kohta.
Dekoratiivrooside korral piisab kui kõik võrsed lõigata maha ühepikkuselt, jättes võrsele 4-6 punga.
Kergema lõikamise korral, näiteks pargirooside puhul, kärbitakse võrseid ühe kolmandiku ulatuses. Nõrgemat tagasilõikamist ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied  ilmuvad varem, halveneb seetõttu rooside õitsemisaktiivsus. Nõrk tagasilõikus sobib kõrgemakasvuliste rooside, sealhulgas pargirooside puhul.
Kergema lõikamise korral, näiteks pargirooside puhul, kärbitakse võrseid ühe kolmandiku ulatuses. Nõrgemat tagasilõikamist ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied ilmuvad varem, halveneb seetõttu rooside õitsemisaktiivsus. Nõrk tagasilõikus sobib kõrgemakasvuliste rooside, sealhulgas pargirooside puhul.
http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php#nimi2
Kääbusroosid lõigatakse tugevasti tagasi, et nad tugevakasvulisi uusi võrseid moodustaksid.
Floribundroose harvendatakse tugevasti. Täielikult eemaldatakse kõik nõrgad oksad ja vanad põhioksad. Allesjäetavatele põhiokstele jäetakse 3...5 punga, tugevamatele oksaharudele aga 2 punga. Suvisel lõikamisel eemaldatakse vanad õisikud kuni ülemise hästiarenenud pungani. Vajaduse korral eemaldatakse ka põõsast liialt tihendavad võrsed.
Kasutatud materjal
http://www.florum.fr/rosa-duchesse-de-montebello/73330/rose-rose-duchesse-de-montebello-rosier-rosier-duchesse-de-montebello-zp.html
http://www.rvroger.co.uk/index.php?linksource=stockitem&listgroupfile=roses&parentpagefile=opengroundroses&season=MAIN&webfilename=rosa_baby_masquerade
http://thegardenwall.net/node/36092
Kasutatud materjal
Bergfeldt, Inga: Vana aja Roosid, 2011
Manell, G., Johanson, B. K.: Roosid
Angerjas, Inge: Põltsamaa roosiaed
http://www.heirloomroses.com/roses/old-garden-roses/tuscany-superb.html #
http://www.agreengarden.com/plants/rosa-officinalis.asp
http://www.roseexpert.no/Histroser/conditorum.jpg
Kasutatud materjal
http://www.rvroger.co.uk/index.php?linksource=stockitem&listgroupfile=roses&parentpagefile=opengroundroses&season=MAIN&webfilename=rosa_baby_masquerade
Ojasalu, Mart: Roosiraamat
http://www.baumschule-newgarden.de/product_info.php?info=p3423_rosa--astrid-lindgren----strauchrose--astrid-lindgren-.html
Kasutatud materjal
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/roosid.html
http://www.rankinsroses.com.au/shop/Delbard-French-Roses/Edgar-Degas-1.aspx
http://www.tonutalupuukool.eu/RoosidU/roosikirj.html
http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php#nimi2
http://kridtvejsplanter.dk/sites/catalog/crystal-palace-palace-rose-pi-1413.html
http://www.neevaaed.ee/tooted/roosid/miniroos-muttertag/?category=35&panel=5

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
Vasakule Paremale
Roosid #1 Roosid #2 Roosid #3 Roosid #4 Roosid #5 Roosid #6 Roosid #7 Roosid #8 Roosid #9 Roosid #10 Roosid #11 Roosid #12 Roosid #13 Roosid #14 Roosid #15 Roosid #16 Roosid #17 Roosid #18 Roosid #19 Roosid #20 Roosid #21 Roosid #22 Roosid #23 Roosid #24 Roosid #25 Roosid #26 Roosid #27 Roosid #28 Roosid #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Caidi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A

Dendroloogia
Sirel-Syringa
28
odp

Sirel-Syringa

Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 20­25 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 2­10 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse

Loodus
EBAKÜDOONIA Chaenomeles
2
docx

EBAKÜDOONIA Chaenomeles

EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade poolest, samuti on olu

Bioloogia
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................

Ilutaimede kasutamine
Lillekasvatus lävendipõhised taimed
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus
Ilupõõsad
48
pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.

Ilutaimede kasutamine
Võrdlustabel puittaimed
14
docx

Võrdlustabel puittaimed

VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme

Loodus
Roos avamaal ja katmikalal
154
ppt

Roos avamaal ja katmikalal

Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun