Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu Muinasjutt ,,Kolm Põrsast" Juhendaja: Anne Rand Kolm Põrsast Elas kord kolm Põrsast ja Emis, ühes pisikeses 2 toalises korteris. Põrsad aga said juba täis ealiseks ja Emis viskas nad korterist välja, kuna tal ei olnud ruumi ega raha neid ülal pidada. Nii siis pididki Tif, Tuf ja Taf endale uue elamis paiga. Tif läks oma vanade sõprade juurde, kuhugi äärelinna mingisse mahajäätud kortermajja kanepit kasvatama ja 24/7 pidu panema. Tuf aga võtis omale naise ja kohe miljonilise noorepere laenu. Nad asusid elama heasse rajooni korterisse elama. Taf võttis ka
Hunt läks põrsaste juurde, aga põrsad põgenesid ära. Põrsad arvasid, et hunt on kuri. Kui hunt ei saand nendega sõpradeks siis ta mõtles et läheb linna ja hakkab linnapeaks. Hunt läks ja saigi uueks linnapeaks. Kui põrssad seda kuulsid siis nad mõtlesid, et hunt laseb nende majad ära lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas. Rein läks linna ja kutsus endale hundi külla, et talle tutvustada oma maja ja juua temaga teed,aga teistele põrsastele see ei meeldind kuna nad arvasid, et hunt sööb Reinu ära. Hunt ei teinud seda ja hakkas Reinuga sõbraks.Kõik kolm põrsast,kui nad ei ole veel ära surnud elavad nad õnnelikult elu lõpuni ja teevad koostööd hundiga.
Eestlane hoiab kõike, mis on talle oluline, tähtis ja armas. Ta ehitab perele maja, mis on soe, et naisel ja lastel hea oleks. Ta aitab naabrinaisel kaevust vett tuua, mitte midagi vastu saades, vaid heasoovlikkusest. Mis peamine ta hoiab teist eestlast! Eestlane ei mõtle ainult endale, ta hoolib oma riigist, kultuurist, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes, pea ees, tundmatusse vette hüppavad. Eestlane ei osta põrsast kotis. Ta kaalub põrsast ja uuribselle suguvõsa enne, kui ära ostab. Eestlane on erutavalt põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Ta on saladuslik ja kindlate põhimõtete ja prioriteetidega inimene, kes hoiab ja hindab seda, mida on saavutanud raske tööga. Ta ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas. Olen uhke, et olen eestlane, ja ma ei karda seda öelda!
"Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."Kõõrdsilm põõnas õnnelikult põõsastes,päevitas särava päikese käes.Sügisel söid kõik põllusaadusi.Jänes lürpis süütult kõik ära. Küünlakuul võtsid nõuks jääl särge püüda.Jänes ägas kõveras:,,Õudne tõbi kõhus."Jänes läks ära.Võsavillem,Mesikäpp läksid Jänest jälitama.Nägid,Jänes hüppas päkkade välkudes mõisa põrsale külla.Müürilt jälgides nägid sõbrad Jänest,Põrsast õunakooki söömas.Jänes,põrsas lõbutsesid,hüppasid põhus.Õhtul tõttas Jänes Mesikäpa,Võsavillemiga männikusse õhtustama.Äkitselt käratas Mesikäpp:,,Või tõbine!Lõbutseb mõisas."Võsavillem nähvas:,,Mäherdune ülbus nägu näidata."Võsavillem ähvardas Jänese ära süüa. Tänaseni söövad võsavillemid jäneseid.Mesikäppa nähes põgeneb jänes ära.
Dets. 66 66 66 696 Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud lis ee rim 4 5 6 ine 668
2. Naaber tegi sääsest elevanti. 3. Kuulus ärimees käib siidis ja sametis. 4. Vargal raha sügeleb taskus. 5. Kõige inimlikum inimene andis raha rahvale laiali. 6. Klient ei öelnud ei ega jah. 7. Tema jalad on külmad nagu põhjal. 8. Seal polnud ega tegijat ega olijat. 9. Ole nendega kärmas kui koer linnu taga. 10. Tal oli nii valus, et hing läks välja. 11. Hooaeg on täiega alanud. 12. Ta on nii tugev, nagu kreeka pähkel. 13. Memm läks turule ja ostis põrsast kottis 14. Buss vonkles kuni lõpp peatuseni. 15. See laps on õnnelik, ta sündis särgis. 16. Töötaja tegi sahkermahkri tööajal. 17. See laps oli seitsmendas taevas, kui ta sai lahe kingitust. 18. Mees tegi otsuse selge peaga. 19. Naine murdis pead, et saada seda kleiti. 20. Oh jumal hoidku kui kanged liikmed. 21. Vanaisa ütles vanaemale: andku jumal tervist", tema sünnipäeva puhul 22. Tee, mis tahad, mind see ei huvita. 23. Enne eksami minekut, õpetaja ütles: Kivi kotti! 24
Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu. 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3
Observations 250,00 250,00 Pooled Variance 8,13 Hypothesized Mean Difference 0,000 df 498,00 t Stat 3,40 P(T<=t) one-tail 0,000 t Critical one-tail 1,65 P(T<=t) two-tail 0,001 P<0,05 t Critical two-tail 1,96 eri tõugude (tõug1 ja tõug 3) sigade pekipaksused erineb oluliselt tõugude vahel. Mitu põrsast saadakse pesakonnas rohkem või vähem, kui lihassilma läbimõõt (X2) suureneb 1 mm võrra. Regression Statistics Multiple R 0,021 R Square 0,000 Adjusted R Square -0,002 Standard Error 2,20 Observation s 500,00 ANOVA Significanc df SS MS F eF Regression 1 1,02 1,02 0,210 0,647
raiesmikus, avamaal tegutseb öösel pesas 2- 4 poega Eesti metsloomad Valgejänes halljänesest väiksem talvel valge, suvel pruunikas taimetoiduline elutseb põõsastes, rohu sees, metsas tegutseb öösel 2-5 iseseisvat poega Eesti metsloomad Metssiga kaalub 60- 150 kg pikkus 130- 175 cm, õlakõrgus kuni 100 cm karv mustjaspruun kõigesööja poegimiseks ehitab emane pehme pesa 4- 6 vöödilist põrsast Eesti metsloomad Ilves kaalub 8- 15 kg pikkus 80- 105 cm tähniline, lühike saba, kõrvaotstes karvatutid kiskja eelistab risustunud metsi osav ronija poegi 2- 3 Eesti metsloomad Mäger kaalub kuni 24 kg pikkus kuni 90 cm karm mustjas karvastik segatoiduline elab kuivas metsas urumeister poegi 2-6 magab talveund Eesti metsloomad Siil kaalub 700- 800 g
1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1%
Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle endale tehtaks. 13. Der dümmste Bauer hat die grössten Kartoffeln. Lollidel veab. 14. Den letzten beissen die Hunde. Kes ees see mees. 15. In der Not frisst der Teufel Fliegen. Hädaga sööb kuratki kärbseid (?). 16. Alte Liebe rostet nicht. Vana arm ei roosteta. 17. Lügen hat kurze Beine. Valel on lühikesed jalad. 18. Wissen ist Macht. Tarkus tarviline vara. 19. Die Katze kann man nicht im Sack kaufen. Põrsast kotis ostma. 20. Der Apfel fällt nicht weit von Stamm. Käbi ei kuku kännust kaugele. 21. Liebe macht blind. Armastus teeb pimedaks. 22. Irren ist menschlich. Eksimine on inimlik. 23. Hand in Hand arbeiten. Käsikäes töötama. 24. zwei linke Arme haben. Kahte vasakut kätt omama. 25. mit dem linken Fuss aufgestanden sein Vasaku jalaga tõusma. 26. von der Finger in den Mund leben. Peost suhu elama. 27. eine Hand wäscht die andere Käsi peseb kätt. 28
..12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha
igas kategoorias on läinud väga suureks ja patt oleks vaid oma kindlatele lemmikutele kindlaks jääda, jätmata võimalust uutele tulijatele. See kõik kehtib eriti toitlustusettevõtete kohta. Kui ise ei leia aega, et värskeid ettevõtteid leida, tuleb tihti appi Cherry.ee voucheri süsteem. Nii ka minu eeloleva juhtumikirjelduses. Sattusin peale kampaaniale, kus suure protsendi allahindlusega pakuti vast-avatud vanalinna kohvik-restorani vouchereid. Ei saa osta kunagi põrsast kotis ja seega uurisin pikalt nende internetilehekülge, et teada mida mul umbkaudu oodata oleks. Veebileht oli väga esinduslik ja interjöör piltidel jättis väga sooja mulje. Ilma kahtlemata ostsin sooduskuponge lausa mitu! Kohale jõudes säilis soe interjöör kuid seda hakkas külmutama töötajate suhtumine. Ei olnud neil pea ühtegi menüüs pakutud kokteili vaid ainult ühte sorti majavein. Enamik toite olid kas otsas
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar
"Põrgupõhja uus Vanapagan" I - lk.5 - Põrgupõhja talus uus peremees : Jürka + Lisete ; ametnike juures ; küsitakse möödujatelt põrsast --> pakutakse kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab
Ta mõistab, et need on sakslased. Ta jõudis lõpuks omade sekka. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Kat´ile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Talus oli uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Peagi oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada.
15. "Sinise rongi mõistatus" 16. "Nukker küpress" 17. "On kurjust päikese all" 18. "Kaardid lauale" 19. "Mõrv Idaekspressis" 20. "Mõrv kiriklas" 21. "Hercule Poirot' jõulud" 22. "Hädaoht End House'is" 23. "Teatame mõrvast" 24. "Õhtusöök kolmeteistkümnele" 25. "Sädelev tsüaniid" 26. "Tumm tunnistaja" 27. "Surm lõpetab kõik" 28. "Kariibi mõistatus" 29. "Surm Niilusel" 30. "Nemesis" 31. "Mõrvad Mesopotaamias" 32. "Surm pilvede kohal" 33. "Peegel mõranes" 34. "Viis väikest põrsast" 35. "Eesriie" (Poirot` viimane juhtum ja surm) Tuntuim ja teatrites kõige rohkem lavastatud Christie loodud kriminaalnäidend on "Hiirelõks". Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlvenimi oli Miller, sündis 15. sept 1890 Inglismaal Torquay`s. Meie arusaamade kohaselt polnud tal mingit haridust (teda õpetas ainult ema). 23-aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, kuid 1928 see abielu lahutati.
• Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad
vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. 8.Vaenlased Täiskasvanud isendil on vähe vaenlasi.Põhilised on inimene ja suuremad loomad nagu karu või hundid.Põrsastele on vaenlaseks ka ilves. 9
lollimal talunikul on suurimad kartulid (lollil veab) 14. Den letzten beissen die Hunde. kaotaja süüakse ära/viimane jääb huntitele 15. In der Not frisst der Teufel Fliegen. hädga sööb kurat kärbseid 16. Alte Liebe rostet nicht. vana aerm ei roosteta 17. Lügen hat kurze Beine. valel on lühikesed jalad 18. Wissen ist Macht. teadmistes peitub jõud 19. Die Katze kann man nicht im Sack kaufen. ära osta põrsast kotis (kassi) 20. Der Apfel fällt nicht weit von Stamm. käbi ei kuku kännust kaugele 21. Liebe macht blind. armastus on pime 22. Irren ist menschlich. vead on inimlikud 23. Hand in Hand arbeiten. käsikäes/koos töötama 24. zwei linke Arme haben. kohmakas olema 25. mit dem linken Fuss aufgestanden sein vasaku jalaga voodist välja astuma 26. von der Finger in den Mund leben peost suhu elama 27
Rind on lai ja sügav. Jalad on sirged ja sõrad tugevad. Selg on pikk, sirge ja lai kaelast kuni ristluudeni. Singid on ilusad ümarad ja ulatuvad peaaegu hüppeliigesteni. Liikumine on kindel ja vaba. Saksamaal jõudluskontrollis olevate inglise suurt valget tõugu sigade keskmised jõudlusnäitajad olid 1993. aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 830 g; söödaväärindus 2,55 kg/kg; tailihasisaldus 63,1%; viljakus 10,5 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 51. Taani landrass. Taani landrass (ingl. Landrace). Enam levinud ja tähtsamaks seatõuks Taanis on landrass (taani parandatud maasiga). Selle tõu aretuslugu on pikk ja ulatub eelmisesse sajandisse. 18. sajandi lõpul kasvatati Taanis kahte tüüpi sigu: jütlandi ja saare sigu. Neist esimesed olid suurekasvulised, sarnanesid põhjasaksa ja inglise pikakõrvaliste sigadega. Saare-tüüpi sead olid väikesed, lühikeste
Üldjuhul on neid raske erinevate tootmisharude vahel jagada. Püsikulude alla kuuluvad palgatöötajate palk, masinate ja seadmete hooldekulu, kindlustusmaksed, posti- ja sidekulu, maksmisele kuuluvad laenuprotsendid jne. Kattetulu arvutatakse: ühelt hektarilt saadud teravilja kohta aastas, ühe lüpsilehma kohta aastas,ühe nuumveise kohta aastas, vasikast kuni tapaküpse loomani, ühe sea kohta aastas, põrsast kuni peekonseani jne. Kattetulu arvestus taimekasvatuses Eelarve kalkulatsioonide koostamisel taimekasvatustoodangule on vaja arvestada põhimõtteliste erinevustega, olenevalt sellest, kas on tegemist müügi- või söödakultuuridega. Müügikultuuride kattetulu arvestatakse ühe hektari kohta järgmise valemi järgi: kogutoodang (toodangu väärtus)- Muutuvkulud / Kattetulu 1-Tasu renditud masinate eest / Kattetulu 2
45 aastat. Ta on maetud lähedalasuvasse Cholsey külla. 13. mail toimus Londonis St Martin-in-the- Fieldsis tema mälestusteenistus. Aasta hiljem ilmus postumselt tema autobiograafia. Agatha Christie tuntumad teosed "Roger ackroydi mõrvamine" (1926) "Kõmme väikest neegrit" (1939) "Süüdistuse tunnistaja" (1925) "Mõrv Idaekspressis" (1934) "Surm lõpetab kõik" (1944) "Hädaoht End House`is" (1932) "ABC mõrvad" (1936) "Surm Niilusel" (1937) "Viis väikest põrsast" (1942) "Vildakas maja" (1949) "Teatame mõrvast" (1950) "Lõputu öö" (1967) "Nemesis" (1971) "Eesriie" (1975) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie http://orc.alkohol.ee/agatha/my.tele2.ee/kaidoko/agatha5.htm Andrew Norman'i raamat "Agatha Christie. Lõpetatud portree".
3 päeva istub P prantslasega seal, siis too sureb.P lubab endale prantslase naise ja lapse üles, kuigi ta teab et seda ei juhtu tal oli n’rvivapustus, see l’ks talle liiga hinge, kat paneb aru p’he.kuuleb lähenevaid sakslasi ja karjub et on oma, näeb Kati, ta jutustab et Pauli otsiti ja arvati et too on srunud. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama.talus oli uhke tugitool, 2 põrsast ja kotte kartuleid, nad hakkasid süüa tegema.Tulistamine hakkas, aga P tegi viimased 4 kartulikotletti lõpuni ja nad olid mitu päeva keldris, sõid toitu.veoauto tuli neile järgi ja nad vütsid toidu ja tugitooli kaasa, kasarmus lubasid 10 min kaupa teistel seal istuda.nad saadeti tagasi lahingusse, Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Paul ja Albert tahavad kindla pealekokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära
Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Kui Paul ja teised jõudsid kohale siis nägid nad, et talumajas on uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Viimased neli kartulikotletti oli veel vaja küpsetada. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu, mis oli delikatess võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad
Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Kui Paul ja teised jõudsid kohale siis nägid nad, et talumajas on uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Viimased neli kartulikotletti oli veel vaja küpsetada. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu, mis oli delikatess võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad
Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud ning, et varsti peaks tulema vaherahu. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Kui Paul ja teised jõudsid kohale siis nägid nad, et talumajas on uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuulsid nad laske ja aknad klirisesid puruks. Kuulid läksid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist, sest ta polnud veel lõpetanud. Kui need valmis, tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu, mis oli delikatess võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto,
Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja esmakord-
Viljakusest rääkides eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja
tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm. Lillevälja seafarm. Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m 3, mille mahutamiseks on farmi territooriumile ehitatud sõnnikuhoidla mahutavusega 6000 m 3. Farmi laiendamise ja täismahus kasutamise kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine 2008. aastal keskkonna konsultatsioonifirma ELLE (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment) poolt, mille aruanne on heaks kiidetud Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt. Vedelsõnniku äravedamiseks ning laotamiseks on farmi omanik sõlminud lepingud.
Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm Paljude lasteraamatute ja koolilugemike vahendusel tuntakse Koidula luuletusi „Kodu“, „Emasüda“, „Sügismõtted“ jt Ado Grenzsin-Piirikivi (1849-1916) Tuntuim luuletus on humoorikas kaasaegsed parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrd“ (1888) Antoloogia „Lõbusad laulud lastele“ (1879), Grenzsteinilt 20 luuletust
13. Mis on struktureerimine? Struktureerimine on teksti vormimine. Kehastutakse lugejaks ja vormitakse tekst nii, kuidas lugejal sellest kõige parem aru saada on. 14. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Sissejuhatus peab äratama huvi, andma aimu, kuidas autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee. ( Sissejuhatus peab olema lühike) 15. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? See tähendab, et kui sa räägid kolmest põrsast siis sa ei hakka vahepeal rääkima, mis Mowgli huntidega tegi. Väljaarendamine tähendab näitlikustamist, detailide esitamist ja analüüsi kõike nii pikalt kui vaja ja nii lühidalt kui võimalik. 16. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? Põhiseisukohtade kordamine, olulisemad tulemused ja järeldused, veidike uut mõtlemisainet, sujub ja selge lõpp. 17. Mis on viimistlemine? Viimistlemine on teksti ühtseks tervikuks ja ladusalt loetavaks muutmine. 18. Mis on sisulõigud
Primaarne viljakus näitab ainult, millisel määral võiks järglasi tekkida emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja
.Ent varsti see surnu ei häirigi teda enam niiväga. Ta rahuneb, on kurnatud ja näljane. Ta leiab Kati ja Alberti, kes teda otsivad. .. Alles hommikul räägib ta neile selles mõrvast, nad lohutavad teda ja ta isegi hakkab end paremini tundma, öeldes "sõda on sõda". 10.ptk Peavad 8 mehega valvama üht evakueeritud küla, kuna seda tulistatakse liiga rängalt. Paul ja Kat patrullivad tühje maju ja leiavad 2 väikest põrsast. Tegid pidusöömingu juurviljadega. Peagi nad mõistavad oma viga, söögitegemisest tulevat suitsu märkasid vaenlased, kes neid pommitama hakkasid. Nad keeldusid toidutegemist pooleli jätma ja pommide lõhkedes ümberringi jätkasid nad küpsetamist. Said korralikult süüa ja leidsid ja ohvitseride kohvi ja tubaka tagavara...Kuid nad on liiga palju söönud ja nüüd neil on paha. 2 nädalat möödub suhteliselt hästi, veel üks nädal ja neil kästakse naaseda rindele. Kassi panevad
Varsti toimus Loomade farmile uus kallaletung, mille tulemusena lasti õhku ka tuuleveski. Loomad küll võitsid, aga olid väsinud ja haavatud. Napoleon oli ennast uue autasuga autasustanud. Sel õhtul hakkasid sead alkoholi jooma, kuigi ka see oli reeglitega keelatud. Käsk muudeti jällegi sigadele sobivaks. Tümpsa ei olnud enam hea tervise juures, aga siiski pingutas ta väga, sest oldi alustatud uue tuuleveski ehitamisega. Tümpsa hakkas pensionit ootama. Vahepeal olid sündinud 31 põrsast. Nende tarvis hakati koolimaja ehitama. Selleks müüdi maha, mis kannatas ja toiduportse vähendati pidevalt. Sead elasid aga hästi ja hakkasid isegi õlut pruulima. Aprillis kuulutati Loomade farm vabariigiks ja valida tuli president. Ainuke kandidaat oli Napoleon. Tümpsa pingutas väga, et enne pensionit piisavalt kive koguda tuuleveskiks, aga ühel hilisel suveõhtul andis ta tervis järele. Tümpsa kukkus maha, tema kopsud olid nõrgaks jäänud
sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus) Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100 tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga.
Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid.
teada, et võib minna ükskõik kellena ning eide kaasavõtta ja peale seda on tal õigus igavesti hinged järele, muidu jääb põrgu hingedetühjaks. Peetrus soovitab minna talumehena ja täiskasvanuna mitte lapsena. Kuna Vanapagan veel kinnituseks küsib kas ei ole tõesti mingit muud moodi hinged saamiseks ja Peetrus kinnitab siis võttab Vanapagan selle otsuse vastu. PEATÜKK ÜKS Paar paneb end vist krikus või kohalikus rahvamajas kirja kui Põrgupõhja uued elanikud. Otsivad teel koju põrsast, saavad lõppude lõpuks kassi, käiakse Vana Antsu poolel kes külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS
võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa munarakke jääb seemendamise ajal viljastamata ja osa looteid hukub. Seal on sekundaarne viljakus 60-70% primaarsest. Meil kasvatavate suurt valget ja eesti peekonitõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad tegurid: a. sigimise alguse vanus noorte emiste kasutamine suguloomana peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110-120 kg ümber. Et vabanevate munarakkuda arv ovulatsiooni iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse esmakorselt poegida 3nda inna ajal b. puhkeaja pikkus poegimise ja taastiinestumise vahel optimaalne 5 nädalat. Kui on liiga
Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3 piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. Vaenlased - Täiskasvanud metsseal on looduslikke vaenlasi üsna vähe. Suuremateks vaenlasteks on inimene ja
kuldid. Algab kultide võitlus emiste pärast, mis võib lõppeda küllaltki veriselt. Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12. Emisel annavad esimesed nisad rohkem piima kui tagumised ja see tekitab põrsastevahelise tüli, mille käigus selgitatakse välja, milline nisa kellelegi kuuluma hakkab. Esimesed paar nädalat toitutakse ainult emapiimast, siis hüljatakse pesa ja hakatakse tarvitama ka muud toitu. Täielik üleminek looduslikule toidule toimub umbes neljandal kuul. Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad
(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema
(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema
«Sinu poeg küpseb praegu seal majas,» ütles ta tumedalt. Vanamees juulis küll, aga ei pööranud pead ega vastanud midagi. Ainult vaikselt, vaevalt märgatavalt raputas ta pead. «Kas kuuled, vanamees,» ütles Oodo uuesti, «sinu poega praetakse seal elusalt. Teeb see sulle rõõmu?» Jälle ei vastanud Tambet midagi, aga seekord libises koguni kerge naeratus üle ta näo. See naeratus ütles: «Oleks mu Jaanus veel põlevas majas, ei see laseks ennast kui põrsast praadida. See põrsakene võtaks panni vartpidi ja ehiks kokkade päid.» Korraga kuuldi tule vingumise Ja praksumise läbi äkilist, läbitungivat kiljatust. Vaene Maanus oli leekide vahele sattunud. Üheks silmapilguks paistis tema kahvatu, valust viltukistud nägu pööningu luugi vahel. Siis langes tükk katust sisse, kitsad leegikeeled vuhisesid sinna-tänna -- ei muud häält enam, ainult tule pragin . . . 89
Või ehk vasikas? Rõõsaga joodetud, sulab otse suus, tutvuskaup..." ,,Pole minu maitse," vastas Tigapuu. ,,Nii siis põrsas? Kaks?" ,,Aitab ühest." Seda öelnud, pöördus Tigapuu Indreku poole ja kaebas: ,,Seal ta nüüd on: astud sisse sõpra otsima, aga selle asemel pead sööma hakkama. Hale meel sellest vaesest vanainimesest, kel kari lapsi toita. Seisab ja vahib siin umbses ruumis oma leti taga ja ootab, et tuleks ometi ükski, kellele oma põrsast või vasikat pakkuda, sest muidu läheb kõik raisuks, ja kus selle kahju ots siis! Sest seapraadi ja hapuid kapsaid oskab ta tõepoolest valmistada, nagu mitte ükski teine kogu linnas. Ja tema juures ei maksa see peaaegu mitte midagi. Jumalamuidu annab oma tuttavatele. Sest kui ta võtab oma viisteist, kakskümmend kopikat, siis oled sa ka otsani täis. Aga mis on viisteist, kakskümmend kopikat niisuguse keretäie eest. Otse piinlik on talle vastu ajada, kui ta küsib, mida soovid
annaabi.ee 
