Muinasjutt loomadest (0)
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp.
Möödanikus
sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad
mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve
äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull
hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku
ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt
ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja
tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris
säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule
mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke
täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid
sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem
külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin
väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe
välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda
käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."Kõõrdsilm
põõnas õnnelikult põõsastes,päevitas särava päikese
käes.Sügisel söid kõik põllusaadusi.Jänes lürpis süütult
kõik ära. Küünlakuul võtsid nõuks jääl särge püüda.Jänes
ägas kõveras:,,Õudne tõbi kõhus."Jänes läks
ära.Võsavillem,Mesikäpp läksid Jänest jälitama.Nägid,Jänes
hüppas päkkade välkudes mõisa põrsale külla.Müürilt jälgides
nägid sõbrad Jänest,Põrsast õunakooki söömas.Jänes,põrsas
lõbutsesid,hüppasid põhus.Õhtul tõttas Jänes
Mesikäpa,Võsavillemiga männikusse õhtustama.Äkitselt käratas
Mesikäpp:,,Või tõbine!Lõbutseb mõisas."Võsavillem
nähvas:,,Mäherdune ülbus nägu näidata."Võsavillem ähvardas
Jänese ära süüa.
Tänaseni
söövad võsavillemid jäneseid.Mesikäppa nähes põgeneb jänes
ära.
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp.
Sarnased õppematerjalid
345
pdf
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
aiateibas.
Tundide kaupa sumati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti
sauna-Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja
Jõessaares oli päris kuiv. Viimasel oli millalgi põldu haritud, aga sauna-
Madisel puudusid teated, millal see oli toimunud. Seletuseks ütles ta ainult:
«See pidi küll väga ammu olema, sest varsti on põllu asemel uuesti
mets.»
See alalhoidunud põllulapp siin kaugel soosaarel mõjus kui muinasjutt.
Ta tekitas imelikult omapärase ja koduse tundmuse. Sest seletamatagi oli
äkki kõigil selge, et millalgi on siin inimene liikunud, tegutsenud,
mõtelnud. Millalgi olid selle söötijäänud põllulapiga seotud inimese
rõõmud ja mured.
Puhati jalgu ja pandi piipu.
Juba läbikäidud maa järgi otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi
palju, arvu poolest üle poolteisesaja tiinu. Aga suurem osa sellest oli kas
rohusoo või samblaraba männijässidega
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid