Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlane- kes ta on ? (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui halvas nähtavaks muuta Kes on see inimene kes vallutab maailma?
  • Keda pole mitu kuud trehvanud?
  • Kes ta tegelikult on Milleks?
  • Kellelegi kes sinust muidu välja ei tee kui oled sina ise?
  • Kes ütles et eestlase toit on teine eestlane?

Lõik failist

Eestlane – kes ta on?
Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Kes on see inimene, kes vallutab maailma? Kes on eestlane?
Eesti on väike, maailm on suur, ja eestlane valib väikese asemel suure. Kui tahetakse jõuda teisele poole maakera, peab olema edasipüüdlik ja tahtejõuline. Seda eestlane ka on. Ta ei lõpeta enne, kui on saanud selle, mida tahab. Võib öelda, et ta on ka pisut jäärapäine

Eestlane- kes ta on- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tubin Õppematerjali autor
Lühikirjand teemal : Eestlane - kes ta on ?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Eestlase iseloomustus

Eestlase iseloomustus Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on ja kade selle üle, mida tal pole. Ollakse uhked selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. Eestlane ei mõtle ainult iseendale, ta hoolib oma riigist, kultuuris, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes pea ees tundmatusse vette hüppavad. Eestlane on põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Eestlane ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas.

Eesti keel
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

pettumus o Romaanid tekkinud ajalehe järjejuttudena, mille tõttu need on stiililiselt ebaühtlased o Viimane teos 1917, suri 1933 o Elulõpus ei kirjutanud, sest redigeeris varem ilmunud teoseid. Lisas juurde jutu, mida algses teoses polnud o ,,Mahtra sõda"- armastuslugu, peategelaseks Võllamäe Päärn ja Huntaugu Miina vahel. Kubjas heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu

Kirjandus
thumbnail
25
docx

Eesti proosa

Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks. Indrek teeb koolistööd ­ uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus. Indreku peres on Piibel omal kohal olnud, linna tulles saavad ta veendumused tugeva põntsu. Tekib küsimus, millised on Indreku arusaamad. Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas

Kirjandus
thumbnail
60
docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"

maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti. Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning ironiseerib, ja võib-olla suudab selle jutu kaudu eestlastele endile selgeks teha, kui rumal see ahnitsemine on. ,,Ussisõnade" tegelased personifitseerivad unustamist ja kadumist, reetmist ja hülgamist. Selline omaduste jaotus tõestab veelkord asjaolu, kuidas ,,Rehepapp" on veel veidikene lootusrikas ja tulevikule suunatud, aga ,,Ussisõnad" puhtalt hävingule määratud ning uuele, külaelu maailmale suunatud.

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Kopfschneider, pange siis müts pähe ja minge aidake see kast ära tuua. Kärmesti! Härra Maurusel pole aega, sest tema on vana. Vanadel pole kunagi aega, surm seisab nende ukse taga. Sellepärast ruttu!" Viimased sõnad hüüdis ta poistele tagant järele. Aga vaevalt olid nad tänaval mõne sammu astunud, kui nende selja taga välisukse kell kõlises, millele järgnes direktori hääl. ,,Kopfschneider! Kopfschneider!`` karjus ta. Poisid läksid tagasi, lätlane ees, eestlane kannul. ,,Aga kas teil raha on, et seal maksta?" küsis direktor. ,,Miks ei küsi te härra Mauruselt raha, kui lähete hotelli? Ikka küsida, ikka küsida. Küsida võib ikka. Siin on rubla hõbedat, rohkem ärge makske. Ütelge, härra Maurus ei käskinud rohkem maksa. Sellestki on liiga, muist tooge tagasi. Tingige! Inemine peab ikka tingima; mis inemine see on, kes ei tingi. Teie olete suurem ja

Eesti keel
thumbnail
14
odt

Aforismid

Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad ko

7. klassi ajalugu




Kommentaarid (6)

rawrr profiilipilt
rawrr: Väga hea aga siiski mitte see mida ma otsin.
15:44 12-09-2010
p2mm profiilipilt
Marge kal: normaalne, aga võiks parem olla.
13:09 20-12-2009
minunimionrein profiilipilt
minunimionrein: gümnas saaks kolme kätte
16:56 18-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun