PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Sel...
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, Taiwan, Korea, the Filipiinid ja Brasiilia. Ajalugu • Ramjee on üks vanimaid tamseid kiude , seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. . • Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutusele...
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest. LÄHIS-IDA MAJANDUS • Suurima majandusega riigid on Türgi, Saudi Araabia ja Iraan. • Iisreal, Türgi, Kü...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1.BUKLEE...........................................................................................................................................2 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................2 1.2. Kanga kirjeldus..........................................................................................................................2 1.3. Kasutusalad................................................................................................................................3 2.GABARDIIN.....................................................................................................................................4 2.1. Ajalugu.................................
LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire aren...
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakasvatus Lapstööjõud Lapstööjõud on alla 15-aastaste tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. Lapstööjõud võib pärssida laste kehalist, sotsiaalset või vaimset arengut. Eri riikides on kehtestatud erinevad vanusepiirangud, millest nooremaid lapsi tööle võtta ei tohi. Lapstööjõu ajalugu kestnud sajandeid Lapsi müüdi ja vahetati Vanus ei lugenud. Pandi ohtlikule tööle ka 4 aastaseid. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 19.sajandi alguses töötasid paljud lapsed ligi 16 tundi päevas. 19 ja 20.sajand 1847.aastal viidi ellu seadused, mis keelasid lastel ja täiskasvanutel töötada rohkem, kui 10 tundi päevas. Sellest seadusest ei peeta kinni eriti arengumaades. Tööstusrevolutsioon 1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last. Tööstusrevolutsio...
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid palj...
Ameerika ajalugu a) Mille poolest erines Põhja- ja Lõuna kolooniate saatus? Too esile erinevused kolooniate rajamisel, majandusarengus, saatus sõdade käigus. Nii Lõuna-kui ka Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Domineerima jäid esialgu inglased ja prantslased. Jätkus võimuvõitlus kolooniate üle. Prantslased tõrjuti välja ja nad kaotasid asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel. 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvus deklaratsioon, millega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, sest nõudlus Euroopas selle järele oli suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas o...
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
MAAJADE /MAIAD KULTUUR Kunstiajalugu Kätriin-Eliis Suurküla HWG 10M Maajade kultuuri algus Tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed nendest on pärit 3.aastatuhande keskel eKr. Õitse aeg oli siiski u. 300-900 pKr. Ühtset riiki neil ei tekkinud, vaid ainult mõned linnriigid. Maajade levik Nad harisid põldu, kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Muidugi tegelesid ka käsitööga, kuna nad pidid valmistama endale kõik eluks vajaliku. Kuid olid ka edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgel tasemel oli matemaatika ja astronoomia. Neil on ka oma kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tar...
Tehnika ajalugu 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine) · Värvid pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentideg...
11. klass Pakistani põllumajandus Ülevaade 2015 1. SISSEJUHATUS Pakistan on huvitava asukohaga riik, kus põldu harida. Põlluharimine on seal üsnagi keerukas, aga seda tehakse seal ikka. Pakistan on madala arengutasemega riik, seetõttu on seal põlluharimine niivõrd levinud. Valisin Pakistani, sest sealne põllumajandus erineb väga tavapärasest põlluharimisest. 2. PÕLLUMAJANDUS Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega: jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini; suvel on vihmaperiood või edela mussoon, alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebat...
Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitö...
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
Lipp ja vapp Asukoht Peruu asub Lõuna- Ameerikas Tsiili ja Equadori vahel Tema naaberriikideks on ka Brasiilia, Boliivia ja Kolumbia Seal asuvad Andid ja üks osa Amazonase dzunglist Kliima Peruu kliima on väga erinev Seal on 2 aastaaega: külm ja kuum Külm aastaaeg kestab 15. novembrist kuni märtsi lõpuni Kuum aastaaeg kestab aprillist novembrini Rannikutel peaaegu ei sajagi Mägedes ja dzunglites vihmahooaegade ajal on väga kuum Faktid Räägitakse põhiliselt hispaania, ketsua, aimara keelt Pindala on 1.285.220 km² Peruu jaguneb 25 regiooniks Pealinn on Lima President on Alan García Pérez Iseseisvumispäev on 28.07.1821 Seal elab ligikaudu 28 miljonit inimest Kultuur Seal on levinud skulpturism, keraamika ning arhitektuur Machu picchu on kuulus linn, milles on palju Peruu arhitektu...
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nek...
Eesti Maaülikool Maastikuarhitektuur Liisa Sekavin Inimtegevuse mõju elusloodusele, veereziimi muutused, kõrbestumine. Referaat Juhendaja: lekt. Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud ma...
VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis leiba kingsepana ning ema töötas kohalikus puuvilla vabrikus. Kui Vivienne sai 17. aastaseks, kolis ta koos oma perekonnaga Harrow, Londonisse. Tüdruk asus õppima Harrow kunstikoolis moedisaini ja hõbesepa ametit, kuid otsustas koolist peale esimest semestrit lahkuda. Koolist lahkunud, leidis ta tööd tehases ning selle kõrvalt osales õpetaja koolitustel. Varsti peale koolitusi saigi Viviennest...
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hilj...
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metalli...
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid p...
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Tex...
Afganistan 1945-2010 Uurimustöö Kuressaare Gümnaasium Koostaja: Kadri Järvalt Juhendaja: Tiiu Vöö Klass:9a Kuressaare Sisukord Sissejuhatus ja üldinfo Afganistani kohta.....................................................................................................lk 3 Afnasitani ajalugu 20. Sajandi keskpaigas. Nõukogude väe sissetung. Afganistan Talibani võimu all...............................................................................................................................lk 4 Afganistani sõda 1979-1989. Afganistani riigikord.....................................................................................................................lk 5 Afganistani kultuur.....................................................
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes sea...
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929.......................................................................................................
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveerin...
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo ...
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents.....................................
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kit...
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseis...
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil......
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulg...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalsei...
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine.......................................................................................................
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
