Pakistani põllumajanduse ülevaade (0)

11. klass
Pakistani põllumajandus

Ülevaade

2015
1. SISSEJUHATUS
Pakistan on huvitava asukohaga riik, kus põldu harida. Põlluharimine on seal üsnagi keerukas, aga seda tehakse seal ikka. Pakistan on madala arengutasemega riik, seetõttu on seal põlluharimine niivõrd levinud. Valisin Pakistani, sest sealne põllumajandus erineb väga tavapärasest põlluharimisest.
2. PÕLLUMAJANDUS
Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega : jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini ; suvel on vihmaperiood või edela mussoon , alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebatavalised.
Ilmastikust olenevalt kõigub puuvilla - ja riisisaak ning selle müük tugevasti. Valitsuse majanduspoliitika on ebatõhus ja juhuslik. Nõrk ja hajus infrastruktuur . Pakistan on hakanud oma peamisi majandusküsimusi alles hiljuti käsile võtma.
Pakistani põllumajandus põhineb eelkõige niisutuspõllundusel. Pandžabi viljakad tasandikud moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas – mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Loodusnähtused on Pakistanis ka ettearvamatud, seetõttu on seal üsangi raske põldu harida.
Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest, mis näitab, et riik on üldiselt madala arengutasemega.
Peamised põllumajanussaadused on puuvill , nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed , datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal tootis Pakistan rohkem nisu kui kogu Aafrika. Palju peetakse loomi ning loomne toodang moodustab poole põllumajandussektori toodangust. Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus . Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust, mis on võimalik tänu pikale rannajoonele.
3. KOKKUVÕTE
Pakistan on riik, millel on veel palju areneda. Põllumajanduse algelisus on seal märgatav ka põllumajandusega mittekursis olevale inimesele.Põllumajandus on seal tähtis elu osa, tänu millele saavad seal paljud inimesed ära elada. Põllumajanduse osakaal on seal suur. Arvestades Pakistani ajalugu, siis on Pakistan oma heaolu suunas juba pika tee käinud, mis loodetavasti tulevikus jätkub.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Gifford, C. “Õpilase geograafiaentsüklopeedia” kirjastus Varrak 2005
2. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/pakistan.ht m
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Pakistan