Laevandus ja meresõit (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti eri

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, k

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

andis Krimmi sõda, ametlikku kaubavahetust ei toimunud). Edu tekitas vajaduse laevajuhtide järele. Rannikusõit (rannamärkide järgi) ­ metskaptenid(Kihni Jõnn). Pikemate sõitude jaoks rajati mitmel pool merekoole (1864. Heinastesse, Narva (1873), Paldiski (1876), Käsmu (1884), Kuressaare 1891). Eestlased purjetasid ka kaugele. 1854. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Esimene laev Ameerikasse ­ 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest

Ajalugu

17

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Talupojad said raha talu pärisostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse kaotamisele, samas pani aluse ka väikepõllumeeste väljakujunemisele. Kõik talupojad aga maaomanikeks ei saanud, need olid siis maatarahvas, kes teenis raha palgatöölisena mõisates, taludes, juhutöödel jne. 19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 19. sajandi l arenes kiiresti ka paadikaubandus ja laevandus, mis sai eestlaste jaoks tähtsaks majandusharuks. Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik ja Eesti põhjarannik, Lahemaa. Peamiselt kaupade viimiseks, Riia, Peterburi, Soome Rootsi. Eestlased tegelesid ka salakaubandusega, mis oli üsnagi tulutoov. Rannikusõiduks olid metskaptenid, kes orienteerusid vastavalt rannikumärkidele, kuid vaja läks kapteneid ka kaugemate sõitude jaoks, seepärast hakati looma merekoole. 1864. aastal rajati nt merekool Heinastesse. 19

Ajalugu

56

doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu

72

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB. o Kes olid ristiusu vastuvõtnud, need kuulutati pm vabadeks, nende maaomandid jäid püsima kuid ometi muutusid majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas. o Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule. o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)