"Venemaa toidusõja mõju Eestile" Kõne (0)

Venemaa toidusõja mõju Eestile
Lugupeetud õppejõud, austatud kuulajad. Täna kõnelen Teile hiljutisest Venemaa presidendi Vladimir Putini otsusest kehtestada sisseveokeeld enamikele toiduainetele Euroopa Liidust , USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast. Kuna eelmainitud protsess mõjutab otseselt ka Eesti majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga .
7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.
Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi eelmisel aastal 19,2 protsenti eksporditud toidust. Seega on olulisimad impordikeelu kannatajad peamiselt piima- ja kalatootjad.
Mõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele avaldub ühtlasi selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup sisuliselt kätte ning Euroopas tekib ülepakkumine. See loob omakorda ülitiheda konkurentsi Euroopa Liidu siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast ülejääv kaup sisse pressida.
Kuigi otseselt võib sanktsioone pidada negatiivseks ilminguks usuvad mõned poliitikud , et Vene turult eemaloleku kogemus tuleb Eesti ettevõtetele hoopis kasuks. Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul tähendavad ekspordipiirangud ja paljude Eesti ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist hoopis seda, et Eesti ettevõtted on igasuguste Venemaa poliitikatega karastunud ja saavad hakkama ka teistel turgudel .
Kokkuvõttes hinnatakse sanktsioonide mõju Eesti majandusele pigem tagasihoidlikuks . Märkimisväärne mõju impordikeelul on pigem konkreetsetele ettevõtetele ehk siis peamiselt alkoholi, piima- ja kalatootjatele. Reaalselt nõrgeneb aga hoopis Venemaa ja Vene turg , nõrgeneb ka rubla ja väheneb vene kodanike ostujõud. Samuti suurendab see Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni ja töötab nende enda huvide vastu, lüües üles niigi kõrge inflatsiooni. Kremli eesmärk võib küll olla karistada Euroopa Liitu, kuid kõige rohkem kannatavad tarbijad. Jah, sanktsioonid mõjutavad küll Eesti majandust negatiivselt, kuid see efekt ei pruugi olla väga pikaajaline ja on ilmselt suhteliselt tagasihoidlik .