50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aireke94
Õppematerjali autor
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõ
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääle
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005. Aastal 2007 as
Kellele: Teema: Erakond Koostas: Hetkel on Eestis sellised erakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Reformierakond, IRL, Konstitutsioonierakond, Vene Erakond Eestis, Keskkerakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit. Mulle meeldib isiklikult kõige rohkem Reformierakond. Seda sellepärast, et nende mõtted on kõige loogilisemad. Nad on enamus oma lubadusi, mis nad enne valimisi lubanud on ka tõeks teinud. Reformierakond on palju teind Eesti elu parandamiseks. Selles erakonnas on ka sellised poliitikud kes ei aja lolli mõla. Nagu näiteks Keskerakonnas paljud. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud taolist toimub on seal mängus Keskerakond ja Savisaar. Seda mees on mai tea... Minu sellise arusaama tekkimist on mõ
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigsete reeglite ja ebaselge maksupoliitik
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste s
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid