Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva maailma hirmud (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on see mis tekitab inimestes hirmu?
  • Kui läheb peole?
  • Midagi hullu ning teised minusse ei puutu?

Tänapäeva maailma hirmud


Mis on see, mis tekitab inimestes hirmu? Ma olen kindel, et iga inimese hirmud on väga erinevad nagu ka meie kõigi mõttemaailm ja vaated. Ometi on hirme, mis puudutavad meid kõiki ja tekitavad meis kõhedust ning õõva. Minu arvates on selleks hirmuks ELU, mis kaasab endasse erilisi vorme: perekond, tervis ja rahu. Just need samad väärtused peaks olema igale väärikale inimesele kallim kõigist materiaalsetest väärtustest ning ihadest . Kui miski või keegi aga üritab neid vorme ära kasutada, likvideerida , ohustada . siis on ka iga tugevaim isiksus vaimselt murtud.
Me kõik teame või vähemalt oleme kuulnud ütlust, et loodusjõud on maailma ja minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad , aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist mööda hetkel lihtsalt üks lootusetu üritus ning debatt - me kõik teame, et loodus koos oma võimuga meie ümber muutub ja seda negatiivses mõttes. Samuti on meile kõigile kallid kodud ja pereliikmed , millest ja kellest me keegi ei taha kindlasti ilma jääda. Kuid ometi ei võta me selles suhtes mitte midagi ette. Vähe sellest, et meie enda riiki on viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne-Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema. Juba väiksest peale õpetatakse lastele, et prügi ei tohi maha visata ja et aerosoolid on ohtlikud ning tekitavad kasvuhoonegaase mille tagajärjel võivad jääliustikud sulama hakata. Minul tekib küsimus. Milleks? Kas keegi jätab sellepärast lõhnaõli kasutamata, kui läheb peole ?
Mäletan selgesti, kui mu vanaisa ütles mulle: “ Inimene ei õpi enne oma vigadest, kui on vastu näppe saanud”. Nüüd, kui vead on korda saadetud ja üha uued loodusõnnetused meid ümbritsemas, ei paista aga keegi õppivat. Ja vist on isegi hilja ! Minu seisukoht on see, et karavan liigub ikka edasi ja need vähesed mõtlevad inimesed- koerad -las “ hauguvad ”. Hirm on suur, kui katastroof on ukse taga, aga kui me teda ise vaikselt aerosoolide, heitgaaside jmt. meelitame, ei karda me midagi. Kas pole mitte kerge öelda, et minu eluaja jooksul ei juhtu midagi hullu ning teised minusse ei puutu ? Paljude jaoks kahjuks on.
Tänapäeva maailma üheks väga problemaatiliseks valupunktiks on inimmõistus ja seda kogu oma unikaalsuses. Me keegi ei tea, milleks see võib ükskord muutuda. Usun, et paljud on oma elus kohanud inimesi, kelle kohta me lihtsalt mõtleme, et mis küll nende peas toimub? Kahjuks ei oska seda mitte keegi öelda ja kindlasti ka nemad mitte. Sellised inimesed on minu hinnangul aga väga ebastabiilsed ja kergesti mõjutatavad. Kahjuks kohtab selliseid “vaimseid erakuid” eriti rohkesti maakera ühes piirkonnas – Aasias. Tihti peale kutsutakse sealt pärit kuritegelike vaadetega inimesi terroristideks. Jah, neil paljudel on samamoodi oma usk, perekond ja kena elu, kuigi võibolla mitte nii materjaalne ning luksulik nagu meil - eurooplastel, kuid siiski on nad valmis ohverdama oma elud , et hävitada võimalikult palju teiste omasid. Arvatavasti pole maailmas inimest, kes ei teaks või vähemalt ei oleks kuulnud midagi 11.septembri pommiplahvatusest USA kaubanduskeskuse tornidele. Kui veel hiljuti väideti, et selle algatas terrorirühmitus Osama Bin Ladeni eestvedamisel, siis tänaseks on faktid muutunud. On teada, et selle tapatalgu korraldas Ameerika Ühendriik selleks, et alustada sõda Iraagiga naftaväljade võitmiseks. Kui selliseid tegusid viivad läbi riigitasandil haritud inimesed, siis jääb mul ainult imestada inimõistuse ja mõistmatuse üle ning loota , et keegi toob kunagi selgust. Maailma hirmuks ei ole minu silmis mitte nii väga islami usku kodaniku, keda tavaliselt terroristide all mõeldakse, vaid täiesti tavalised inimesed, keda annab mõjutada raha ning võimuga – eliit . Kahjuks on see eliit igas maas ja riigis esindatud .
Kolmas tänapäeva suuri ohte minu jaoks, millest ma tahaksin rääkida, on inimsuhted. Suhted, mis peaksid rajanema vastastikusel mõistmisel, aitamisel ja toetusel. 8.ndal augustil 2008 aastal sai maailmale selgeks, et ei ole olemas igavest rahuaega. Vähemalt sellel sajandil mitte. See oli päev, kui Venemaa ründas Gruusia iseseisvat demokraatlikku vabariiki. Kas sellised naabritevahelised suhted on normaalsed? Kindlasti mitte! Seda kinnitab ka Venemaa peaministri Vladimir Putini suhtumine Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilisse, kelle ta lubas üles puua. Kui pidevalt räägitakse meie maailma võimsusest ja tugevusest, siis julgen väita, et just sarnased vihaemotsioonidega inimesed on meie maailmale suureks ohuks. Eriti, kui nad on juhtiva võimu juures, millele käsutuses on tuumapommid.
Maailm ei ole kunagi varem olnud silmitsi nii paljude ohtudega, nagu ta on praegu. Võimatu on süüdistada selles kedagi konkreetset. Süüdi oleme me kõik: poliitikud , riigijuhid, mõrtsukad, vanad ja noored. Igaüks on oma elus teinud kasvõi imepisikese lükke meie tsivilisatsiooni hävingule kaasaaitamiseks, seda siis kas õhku paisatud CO2-e või egoistlike otsuste pärast.
Nii nagu kõik halvad asjad on saanud alguse inimmõistusest, tuleb ka tagajärgede likvideerimist või ennetamist alustada mõistusest.
Tänapäeva maailma hirmud #1 Tänapäeva maailma hirmud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 316 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jorma Pärn Õppematerjali autor
2008a. riigieksami kirjanditeema, mille põhjal on valminud kirjand.

Sarnased õppematerjalid

Väljendusoskus essee-Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
4
doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Mõne inimese eesmärk on saada kuulsaks. Neile inimestele meeldib tähelepanu ja neile meeldib, kui neid imetletakse. Kuid selleks, et kuulsaks saada, peab omama annet ja tegema palju tööd. Tippu jõuavad tavaliselt need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust. Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine ja laste saamine on väga oluline.

Väljendusoskus
Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs
14
docx

Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms. Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud, et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see

Kirjandus
Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
7
doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

eesmärgi püstitamine mõne need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust. inimese jaoks tähtis. Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks Autor mõistab hukka neid inimesi, kelle jaoks on raha palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. kõige tähtsamaks eesmärgiks. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Antud teema puhul ei tohiks Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu nii teha, sest ka selline öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, eesmärk annab ju paljudele millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi elu mõtte. tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Armastus ei tähenda vaid laste sünnitamist ja abiellumist

Väljendusoskus
RALPH WALDO EMERSON
11
doc

RALPH WALDO EMERSON

RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades ­ inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus

Ühiskond
Mida tähendab olla eurooplane
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

minna välismaale õppima ning see on väga tore. Saab ka minna tööle. Ühel internetisaidil tutvustatakse head võimalust minna teistesse Euroopa riikidesse tööle ­ mitte selleks, et raha teenida, vaid selleks, et inimene saaks teha endale meeldivat tööd ning õppida ära selle riigi keel. Samuti on tore ja hariv näha lihtsalt teistsugust kultuuri, kui on meil siin Eestis. Euroopa kodanikud on kõik uhked selle üle, kes nad on ja mis riigist pärit. Eurooplastel, kes lähevad mujale maailma reisile, on väga uhke öelda, et nad on eurooplased, sest kes ei teaks Euroopat. Üks väga hea ning oluline asi on Euroopa Liidu riikides ühine raha, milleks on euro. Juba varsti on ühine raha Eestissegi tulekul. Minnes mõnda teise riiki Euroopas, ei pea minema panka, et vahetada raha ümber, vaid lihtsalt lähed ja ostad, mida tahad. Mitte mingit vahetust. Natukene, kuid mitte oluliselt, häirib siiski see, et eurodega kaasneb palju münte ja sente. Tuleb siis lihtsalt

Eesti keel
Meedia - inimeste mõjutaja
3
docx

Meedia - inimeste mõjutaja

Kahjuks statistika järgi on paljude jaoks küll. Ning mis viib inimese nii kaugele, et ta enam elada ei taha? Eks ikka meedia vahendusel tekkinud ideaalidele ja normidele mitte-vastamine, segased suhted sõprade ja lähedastega. Ja siis öeldakse, et noorus on hukas, neile ei kõlba enam miski. Aga kuidas saakski, kui kõik mida me tahame on meile kättesaamatuks tehtud? Elu võib ju muutuda kergemaks, kui saad hommikukohvi kõrvale lugeda e-maile sõbralt, kes on parajasti teisel pool ookeani maailma avastamas, selle asemel, et käsitsi kirjutades oma aega raisata ja loota, et kiri üldse kohale jõuab. Seega ­ meedia on meie elu kergendanud nii palju,et me saaksime selle endale ise raskeks teha. Aga meedial on veel halbu külgi. Kust saavad alguse tänapäeval nii probleemsed asjad nagu buliimia ja anoreksia? Eks ikka ajakirjadest, kus figureerivad ülikõhnad staarid, kes ise võidavad, et neil on ,,kiire ainevahetus" ja ,,tegelikult

Kirjandus
R-Descartes-Meditatsioonid
4
doc

R. Descartes. Meditatsioonid

Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksisteerimise ideedele. Kes ma olen, miks ma olen ja kuidas toimib see maailme meie ümber. Kas elu on selline, nagu ta meile esmapilgul tundub või nagu on koolis õpetatud või on see kõik tegelikkuses palju sügavam, mõttelisem? Sedavõrd keeruline, et enamus meist ei tunne terve eluaja jooksul seda ,,tegelikkust" ega mõista oma eesmärki, oma osa selles kõiges. Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga? Descartes leidis oma filosoofilise arutluse jaoks väga õige vormi. Üksindus, vaikus ja rahu. Samuti oli väga tähtis kasutatud metoodika ­ minna täiesti algusse, kahelda kõiges ja alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja

Õigus
Descartes
7
docx

Descartes

Mina arvan, et tänapäeval on see tõesti niimoodi, inimesed on seotud oma meelte ja keha külge niivõrd, et ilma ei osata olla. Väga heaks näiteks sobiks minu arvates nö naiste ülemõtlemine ehk õrnema soo esindajad kipuvad tihti peale probleemi tegema seal, kus seda tegelikult ei ole. Kiputakse mõtlema liiga palju ja enda peas igat väikest detaili lahti arutama ning lõpuks viib see ülemõtlemine selleni, et tehakse elu liiga keeruliseks ja raskeks. See tõestab, et tänapäeva inimene on oma meeltega väga seotud ja ka kehaga, sest ilma kehata me ju olla ei saaks. Kuna elutempo on kiire, siis inimesed on väga liikuvad ja keha abil me liigume. Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta

Õigusfilosoofia




Kommentaarid (11)

mehis130 profiilipilt
mehis130: jumala kõva kirjand
18:42 20-05-2009
scared profiilipilt
Olaf Oks: väga väga hea
16:47 07-02-2010
Klaaspisar profiilipilt
Klaaspisar: aitäh ! :)
21:17 03-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun