PRESIDENT VLADIMIR PUTIN (0)

PRESIDENT VLADIMIR PUTIN
(2000- )
Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB – Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja- Kaukaasias . Tšetšeenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tšetšeeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tšetšeenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tšetšeenias.
Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki „Ühtsus“ saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult tagasiastumist, millega ta soovis kindlustada ka oma perekonna puutumatuse. Riigipea kohustused anti Putinile.
2000. a. märtsis valitigi Putin (47a.) Venemaa presidendiks. Ta kuulutas oma valitsemisaja peaeesmärkideks:

• Venemaa kui suurriigi positsioonide taastamise rahvusvahelisel tasandil
  
• riigi terviklikkuse kindlustamise
  
• majandusarengu kasvu
  

Kuid võimul oldud 4 aastat näitasid, et demokraatia kattevarjus on tegemist tugevalt autoritaarse režiimiga. On piiratud sõna- ja trükivabadust, suletud ajakirju ja eratelekanaleid, mis püüdsid edastada objektiivset infot. Elu on näidanud, et Putin ei salli teisitimõtlejaid. 2004.a. muutus Venemaa agressiivsemaks kui varasematel aastatel, seoses Balti riikide ELi ja NATOsse võtmisega. EL on oma suhtumist Venemaasse juba muutnud. Samuti on see ettevaatlikuks teinud USA.
14. III 2004 toimusid taas presidendivalimised , mille Putin võitis ülekaalukalt (üle 71 % häältest). Analüütikute iseloomustuse järgi etendati Venemaal lihtsalt tsirkust: kõik kandidaadid mõistsid, et see on totaalne farss, kuid mängiti kaasa.
Venemaalt lähtub endiselt Eesti ja Läti vaenulik desinformatsioonikampaania, sh Eesti-vaenuliku ajalootõlgenduse jõuline levitamine. Selgelt demokraatlikest valimispõhimõtetest kaugenemisest annab tunnistust uus kuberneride valimiskord. Kuigi kohapeal valitakse ja koostatakse nimekiri võimalikest kandidaatidest, määrab kuberneri ikkagi lõpuks nimekirja alusel Putin.
Kõigest hoolimata on Venemaa suur ja tähtis riik maailmakaardil, mida võiks lühidalt iseloomustada järgmiselt:

• tema energiaressursid on strateegiliselt olulised Euroopa Liidule
  
• on endiselt teine sõjaline tuumariik ja kosmoseuuringutes
  
• pärast 1998. a. rublakrahhi on majandus jõudsalt kasvanud juba viiendat aastat järjest
  
• Venemaal on potentsiaalselt väga perspektiivne ja lai turg välismaistele investoritele ning pärast WTOsse vastuvõtmist hakkab välismaine kapital siin arvatavasti tunduvalt laiemalt tegutsema
  
• kahte suurriiki - USAd ja Venemaad - seob ühine tegutsemine terrorismivastases võitluses
  
• Venemaa saab märkimisväärset tulu, nagu USAgi, relvastuse müügist teistele sõdivatele riikidele
  
• tegutseb aktiivselt globaalpoliitikas, olles määratlenud prioriteedid : esmatähtsad on suhted idasuunal Hiina, India, Jaapani ja Indoneesiaga ning läänes Euroopa Liiduga, kuigi EL pole suutnud ühtset Vene-poliitikat kujundada - igal riigil on siin omad riiklikud ja rahvuslikud huvid ning neil kõigil on juba oma Vene-välispoliitika olemas.