Eesti
riik
taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike.
Eesti on 2004.aastast
NATO ja Euroopa liidu liige.
Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel
valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse
reformidega, mis ei olnud piisavalt
radikaalsed , et viia Venemaa
plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati
reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima
nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa
eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja
kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste
kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni
ja hinnakasvu tulemusena.
Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku
venelaste palgad ja
hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid
majandusreformid
edukad :
toitluskriis ületati, finantspoliitika
saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada erastamist ega
vabastada täielikult hindu, energiakandjate hinnad jäid
vabastamata. Kujunesid suured monopolid, neist mõjukaim
Gazprom ,
millest sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide
energiasüsteemid 1993. aastal surus Jeltsin maha riigipöördekatse,
rikkudes ise põhiseadust. Jeltsin otsustas parlamendi laiali saata,
aga
parlament ei kuulanud teda ja kindlustasid ennast
parlamendihoonesse. Tekkis sõda mis tähendas, Vene demokraatia
lõppu. 1992. aasta jaanuari lõpus teatas Jeltsin, et nüüdsest
peale ei sihi nad oma
relvi USA linnadele.
Veebruaris teatasid mõlema
riigi presidendid et algab uus etapp kahe maa suhetes. Vene
Föderatsioon ei olnud
sugugi valmis iseseisvunud NSV Liidu osadest
loobuma ja alustas oma mõjusfääri taastamist. Mitmetesse
riikidesse ,,istutati’’ konfliktikolded aga mõned
iseseisvumispüüdlused suruti ka sõjaga alla, näiteks Tšetšeenia
sõda.
31.
detsembril 1999.a. teatas president Jeltsin oma tagasiastumisest ning
riigipea kohustuste üleandmisest peaminister Vladimir Putinile.
2000.a. märtsis valiti Putin Venemaa presidendiks. Eesmärgiks
Venemaa sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamise
rahvusvahelises poliitikas.
Putini välispoliitika peamine siht on kontrollida nõukogude järgset
piirkonda,
hoides selleks naaberriikides võimul kuulekad valitsused
ja nõrgestades ebasõbralikke valitsusi sihtriikides leiduvaid
lõhesid ära kasutades. Selletõttu tugevnes ka Venemaa sõjavägi.
näiteks hakati
korraldama silmatorkavaid õppuseid ja operatsioone.
Poliitikas on aga palju negatiive. Nimelt, peetakse
Läbirääkimisi ilma operatiivseid muudatusi tegemata. Lisaks, Valitsuse
läbirääkijaid ei pühendata tegelikesse plaanidesse ning
kasutatakse segadust
tekitavaid või valelike
seoseid tegevuste
selgitamisel
Kokkuvõtteks
võib öelda et Venemaa kuidagi otsib
olukordi kus saaks tüli mingi
riigiga tekitada ja siis neile nõudmisi teha ähvardades sõjaga.
Kõik kommentaarid