Boriss Jeltsin ja Vladimir Putin (0)

Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige.
Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed , et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad : toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada erastamist ega vabastada täielikult hindu, energiakandjate hinnad jäid vabastamata. Kujunesid suured monopolid, neist mõjukaim Gazprom , millest sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid 1993. aastal surus Jeltsin maha riigipöördekatse, rikkudes ise põhiseadust. Jeltsin otsustas parlamendi laiali saata, aga parlament ei kuulanud teda ja kindlustasid ennast parlamendihoonesse. Tekkis sõda mis tähendas, Vene demokraatia lõppu. 1992. aasta jaanuari lõpus teatas Jeltsin, et nüüdsest peale ei sihi nad oma relvi USA linnadele. Veebruaris teatasid mõlema riigi presidendid et algab uus etapp kahe maa suhetes. Vene Föderatsioon ei olnud sugugi valmis iseseisvunud NSV Liidu osadest loobuma ja alustas oma mõjusfääri taastamist. Mitmetesse riikidesse ,,istutati’’ konfliktikolded aga mõned iseseisvumispüüdlused suruti ka sõjaga alla, näiteks Tšetšeenia sõda.
31. detsembril 1999.a. teatas president Jeltsin oma tagasiastumisest ning riigipea kohustuste üleandmisest peaminister Vladimir Putinile. 2000.a. märtsis valiti Putin Venemaa presidendiks. Eesmärgiks Venemaa sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamise rahvusvahelises poliitikas.
Putini välispoliitika peamine siht on kontrollida nõukogude järgset piirkonda, hoides selleks naaberriikides võimul kuulekad valitsused ja nõrgestades ebasõbralikke valitsusi sihtriikides leiduvaid lõhesid ära kasutades. Selletõttu tugevnes ka Venemaa sõjavägi. näiteks hakati korraldama silmatorkavaid õppuseid ja operatsioone. Poliitikas on aga palju negatiive. Nimelt, peetakse Läbirääkimisi ilma operatiivseid muudatusi tegemata. Lisaks, Valitsuse läbirääkijaid ei pühendata tegelikesse plaanidesse ning kasutatakse segadust tekitavaid või valelike seoseid tegevuste selgitamisel
Kokkuvõtteks võib öelda et Venemaa kuidagi otsib olukordi kus saaks tüli mingi riigiga tekitada ja siis neile nõudmisi teha ähvardades sõjaga.