Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured. Pulss võib olla täidlane, normaalne, nõrk või niitjas. Rütm (südamelöökide regulaarsus) Pulss on tavaliselt regulaarne. Kui süda lööb regulaarselt, siis iga pulsilaine tundub samasugusena
kolmega. Saadud tulemus näitab südamelöökide arvu, mis oli antud tegevuse juures vajalik keha verevarustuse tagamiseks. Veelgi lihtsam ja täpsem on selleks kasutada pulsikella. Lastel on südame vatsakesed väiksemad ja seetõttu ka pulss kõrgem ning täiskasvanule normaalne tase saavutatakse alles 1822-aastaselt, kusjuures naistel on pulss keskmiselt 812 löögi võrra kõrgem kui sama treenitusega meestel. Normaalseks täiskasvanu puhkeoleku pulsiks loetakse 6090 lööki/min, kuid treenitud sportlastel on näitajad tihti alla selle. Kui heal tasemel sportlasel võib normaalne puhkeoleku pulss olla isegi alla 40 lööki/min, siis samasuguse tulemusega noorsportlasel või tervisesportlasel oleks kindlam tervisekontrollist läbi käia. Lamades on pulss madalam kui istudes ja istudes madalam kui seistes. Seepärast tasuks muutuste avastamiseks endal pulssi alati mõõta samas asendis. Levinud on ka mõõtmine
Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist
Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist
Soovituslik optimaalne treeningtunni pikkus on 30–60 minutit järjest ilma pausideta. TREENINGU INTENSIIVSUS Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi ja kõige sagedamini südame löögisageduse alusel. Intensiivsuse määramiseks mõõdetakse pulsisagedus ning seda väljendatakse enamasti protsendiga südame löögisagedusest või ka maksimaalsest hapnikutarbimisest. Pulsiks nimetatakse südamelihase kokkutõmbeid (südamelihas pumpab kokku tõmbudes ja lõõgastudes verd kopsudesse ja mujale vereringesse). Pulsisagedust mõõdetakse löökidena minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne, sõltub oluliselt vanusest, soost, tervislikust seisundist ning treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele
annaabi.ee 
