140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1. Täisautomaatne vererõhuaparaat(Vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust.
meetodiga saab mõõta nii süstoolset kui diastoolset rõhku. Selleks vajatakse stetoskoopi ja vererõhuaparaati. Aseta mansett õlavarrele, otsi Tagab hea pulsilöökide kuuldavuse ning küünarõnnalt palpeerides õige võimaldab saada õige mõõtmistulemuse. kuulatluskoht õlavarrearteril. Stetoskoop aseta küünarõndlale kohta, kust tundsid pulssi. Manseti alla võib jääda üks kiht riiet, kui see on õhuke ja pole kortsus. Pumpa mansetti nii palju õhku, et kätt Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti varustav veresoon oleks kinni surutud ja ja vähendab mõõtmise valulikkust. veri ei pääse läbi soone. Pumpa seni, kuni stetoskoobist kuuldavad toonid kaovad ja lisa veel 3040 mmHg. Ava ventiil ja lase rõhul ühtlaselt langeda. Registreeri süstoolne rõhk esimese kuuldava tooni ajal. Registreeri diastoolne rõhk viimase kuuldava tooni järgi. Palpatoorne meetod Saab mõõta vaid süstoolset rõhku
suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest- on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse
3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Diastoolse vererõhu näit: Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega. Kui rõhk on langenud diastoolse rõhu näiduni, rütmilised toonid lõppevad. Tühjendage mansett täielikult, eemaldage see ning eemaldage kõrvaotsikud kõrvadest. NB! Kui vasakule käele pole võimalik mansetti asetada, võib selle panna paremale käele, ent kõik mõõtmised tuleb teha samal käel. Automaatne vererõhu mõõtmine ostsillomeetriline meetod Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud
3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Diastoolse vererõhu näit: · Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega. Kui rõhk on langenud diastoolse rõhu näiduni, rütmilised toonid lõppevad. · Tühjendage mansett täielikult, eemaldage see ning eemaldage kõrvaotsikud kõrvadest. NB! Kui vasakule käele pole võimalik mansetti asetada, võib selle panna paremale käele, ent kõik mõõtmised tuleb teha samal käel. Automaatne vererõhu mõõtmine ostsillomeetriline meetod Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud
Mõõtmine toimub ostsillomeetrilisel meetodil s.t. vererõhu väärtused leitakse automaatselt mansetirõhu langetamisel arterilt mansetile kanduvate võnkumiste (ostsillatsioonide) amplituudi muutuste põhjal (Kingisepp 2001). Selle meetodi kasutamiseks vajatakse seega automaatset vererõhuaparaati. Intensiivravis (kus on vajalik sage mõõtmine kindla ajaintervalli järel) ja vastsündinute vererõhu mõõtmiseks vajatakse monitori ja monitoriga ühendamiseks sobilikku mansetti. Hockenberry ja Barrera (2007) rõhutavad meetodi kasutamist vastsündinute vererõhu mõõtmisel. Meetod on objektiivsem võrreldes manuaalse mõõtmisega (Sell 2003, Coyne jt 2010). Mitteinvasiivne analüsaator Finapres (finger arteria pressure) meetodiga toimub patsiendi vererõhu pidevregistreerimine (Kingisepp 2001, Ristimäe 2003). Enne analüsaatori manseti asetamist nimetissõrmele hinnatakse, et patsiendi käed oleks soojad
peatüki lõpus olevat tabelit) kui ka ühe suurema ja ühe väiksema toru. Hädaolukorras võib intubeerimiseks kasutada ka mansetiga (ingl cuff) intubatsioonitorusid, mida haiglates tavaliselt ei kasutata. Põhjus: kui valitud toru sai liiga väike, saab mansetiga tihedust korrigeerida (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Alles suurema hingamisrõhu korral (üle 25 mbar) kuuldavale tulev läbilase on lubatud. Sellest väiksema läbilaske korral mansetti ei kasutata. Mansetiga intubatsioonitoru kasutamine on kasulik iseäranis kriitilistes olukordades, sest see on kiirem kui intubeerimisega otsast alata. Trahhea – hingetoru Epiglottis – kõripealis Cuff – endotrahheaalse intubatsioonitoru lõpus olev mansett, balloon Rusikareeglid Intubatsioonitoru läbimõõt: väikese sõrme reegel (toru peaks olema intubeeritava väikse sõrme jämedune) Intubeerimissügavus: cm = 12 + (vanus/2) (oraalse intubatsiooni korral kaugus hammastest)