14

doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid,10­15 x 6­7,5 µm.

Ehitus → Ehitusviimistlus

66 allalaadimist

15

doc

Ehitusmükoloogia

................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puidukorgik..............................................................................................................................7 Majamädik, keldrivamm, majakoorik.......................................................................................8 Koorikulised.............................................................................................................................9 Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10

Bioloogia → Bioloogia

102 allalaadimist

10

doc

Majavamm

2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). 6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked ­ torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist juhul kui ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ­ ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad

Ehitus → Restaureerimine

40 allalaadimist

10

odt

Majavamm ja selle ärahoidmine

vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked ­ torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist juhul kui ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ­ ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad

Ehitus → Krohvitööd

13 allalaadimist