MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada, parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad. http://www.visittartu.com/1194 www.maaamet.ee/uusuit/index.asp
ulatumine Eesti alale osatähtsus metsakasvatuses Eestis on ligikaudu 40 000 Alates 01.01.2008 on Eestis: elustikuliiki, kellest seni on 5 rahvusparki leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut 1195 looduse üksikobjekti Bioindikatsioon Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale. Mõned muutused on kiiremad, mõned aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri kesk- konnale, vaid ka taimed, seened ja mikroorganismid. Bioindikatsiooni meetodi aluseks on elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine. Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber
projektsioon puude alla jääva ala pindalast Võib olla ka üle 100% · Võrastiku liitus (katvus) Näitab, mitu protsenti moodustab võrastiku horisontaalne projektsioon selle alla jääva ala pindalast Ei saa olla üle 100% Liituseks nimetatakse kas võrastiku projektsiooni või üksikpuude võrade projektsioonide summa suhet vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0. Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust 20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). · Nooremates puistutes on üldiselt puude kõrgus meetrites suurem kui diameeter sentimeetrites · Vanemates puistutes vastupidi diameetrijaotus Puude diameetreid puistus mõõdetakse tavaliselt 1,3 m kõrguselt juurekaelast.Seda diameetrit
Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel.
ümber seemne. Ökoloogilised omadused: Talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesised kehvi muldi.Tormi ja hiliskülmakindel.Noored taimed ja puud kannatavad seenhaiguste tõttu.Väga viljakal mullal on halb tüvi ja jämedad oksad.Puit tumedanna ja vastupidavam siseosa lülipuiduga.Väga hea konstruktsiooni ja tislerpuit. Nõudlused: Väga valgusnõdlik,tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus ei talu varjamist ja hõõrumist lehtpuude poolt.Vajab tihetat puistut heaks laasumiseks.Puidu välis tunnused.Malts puit on lai,lülipuit on punakas või punaakas pruun värvusega õhu käes tumeneb. 2.Puidu omadused: Kege lõhetetda töölda ja kuivadada.Lülipuit on vastupidav maltspuit on kerge immutada.Vees ligunenud puit on kahjustatud bakteritest mille tulemusel suureneb sellise puidu vedelikeimavsus.Viimane mõjub negatiivselt pinnaviimmislusel. Puidu kasutus: Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, tisleri ja treimistööks,
ajahetkel Riske maandab mitmekesisus igas mõttes (a la aktsiaportfell) Okaspuupuistu hooldamine Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet. Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 1020 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu. Kuuse eripärad Varjutaluv Tihe II rinne, järelkasv Reageerib hooldamisele aeglaselt Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat kasvukohta Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal suurem konkurents Kuuse eripärad Kasvukiirus Kasvab eluea lõpuni, suur produktiivsus Noorelt aeglane Lehtpuud kasvavad üle II rinne Looduslikult ainult segapuistutes Külmahell
ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed
..........................................................12-14 Kaitse-eeskiri............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest
Karjatamiskoormuse mõõtühikuks on lü/ha kohta. Loomaühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa või näiteks viis lammast. Puiskarjamaade karjatamiskoormus soltub pinnase viljakusest ja niitmisintensiivsusest. Puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,31,0 lü/ha, vajadusel horendada puistut ja poosastikku. Rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha kohta. Suurema koormusega karjatamisel tuleks karjatamist alustada 15. juulist. Eelistada tuleks veiste, hobuste ja lammaste läbisegi karjatamist. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. (http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Kydema %20Bay/Annex4_Seminatural_habitats.pdf)
on kasutusele võetud osaliselt või seniajani kasutamata. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega. Maakasutus: Seisuga 06.04.2006 on Puurmani vallas moodustatud 1639 katastriüksust keskmise pindalaga 16,96 ha, maa kogupind on 27 792 ha. Haritavat maad on katastriüksustel kokku 6349 ha; looduslikku rohumaad 1325 ha; metsamaad 16566 ha. Looduskaitse: Puurmani vallas on üks kaitseala (Alam-Pedja looduskaitseala), kolm puistut (tegelikult puudegrupid, mille pindala kokku on 4.1 ha) ning kolm parki. Suurima osatähtsusega on kahtlemata Alam-Pedja looduskaitseala, millest jääb Puurmani valla piiresse ca 65 km 2 suurune ala. Alam-Pedja looduskaitseala. Kaitseala on pindalalt Eesti üks suuremaid kaitsealasid (34493 ha) paikneb Jõgeva, Tartu ning Viljandi maakonnas. Kaitsealast jääb Puurmani valla territooriumile 6490 ha ning see ala paikneb Altnurga, Jüriküla ja Pikknurme küla piires
Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Metsa mõju sademetele Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (näit. männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt seotud lehtede, okaste pinnaga.
vähem sooni ja säsikiiri kui diploidsel haaval. Südamemädanikku põhjustava haavataeliku seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse. Et Eestis ei ole õnnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vähem sama vanusega diploidse ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel
4 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte : Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võima luse l käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talve l murdunud oksad ja puud. Puude valikulisel ra iel jäta alles need, kelle l ilusam võra. Pärast heinategu võiks puisniide l mõõduka lt loomi karjatada. Kui puisniit on käest lastud, hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast niitmist. 5 3 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 56 4 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l ood usest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 5 ibid 5 Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-mille gi vahel midagi piirata.
kasvatamiseks. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius- iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega.
Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Tihedas liituses kasvanud puud vajavad uute kasvutingimustega kohanemiseks aega ja seni on nad kergesti mõjutatavad nii lume-, kui tormi poolt. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine).
Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreziim, puistu seisund jne. Otsust saab teha erineval viisil: optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid "katsetades". Arvutustes on tarvis ennustada tulevasi tulusid ja kulusid. küpsusvanus valitakse investeerimisotsuse põhimõtteid rakendades. Tuleb leida vastus küsimusele: kas kasvatada puistut edasi või reinvesteerida praegune müügitulu tulevase suurema tulu ootuses? Raieringist saab rääkida vanuseliselt homogeense puistu korral. Kui puistu koosneb erineva vanusega puudest, tuleb rääkida mitte puistu, vaid puu(de) küpsusvanusest. Käesolevas peatükis esitatavad küpsusvanuse leidmise põhimõtted sisaldavad lihtsustavaid oletusi puistu on ühevanuseline, tulu saadakse puidu realiseerimisest, küpses puistus tehakse lageraie. 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted
Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Puisniit - nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: Puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine. Kõrge vanus – inimtekkeliste ja inimmõjul püsivate poollooduslike ökosüsteemide hulgas on puisniit üks vanimaid. Polüfunktsionaalne ja loodusesõbralik majandamisviis, kasutatavus mahetootmises. Esteetilised väärtused, puisniitude ilu.
vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid kasvukohtadega kitsalt kohastunud liike (elupaigaspetsialiste). Vääriselupaiga suurus ei ole piiratud. Vääriselupaiga mõiste seondub metsa väärtusega. Vääriselupaik võib olla mistahes objekt üksikust suurest puust või paari ruutmeetri suurusest allikast kuni mitmesajahektarilise põlismetsani. Puistut, mille väärtus on ligilähedane vääriselupaiga standarditele ja millest võib paarikümne aasta jooksul areneda soovitud elupaiku ja liike hõlmav ala, nimetatakse käesolevas projektis potentsiaalseks vääriselupaigaks (PVEP) ja määratletakse järgmiselt: Potentsiaalne vääriselupaik on ala, mille puhul võib eeldada, et see kujuneb (nt. mõnekümne aastaga) vääriselupaigaks juhul, kui ala majandamisvõtted soodustavad bioloogilise mitmekesisuse kasvu.
o Valmiv mets Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega
hektarit; 4) ei tohi uut raiet alustada lähemal kui 100 meetrit uuenemata langile, välja arvatud juhul, kui vana ja uue raielangi kogupindala ei ületa käesoleva lõike punktis 3 sätestatud uuendusraielangi maksimaalset suurust; 5) ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud alammäärast; 6) ei tohi turberaie kogupindala olla suurem metsamajandamiskavaga määratud lubatavast turberaie pindalast. (7) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus turberaiet, puistu esimese rinde rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast turberaie igat järku, raielangi ühel hektaril enne järgmise raiejärgu tegemist nõutava loodusliku uuenduse puude minimaalse arvu ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse ning turberaieks lubatud metsatüüpide loetelu kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 31. Hooldusraie
Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus inimtekkeliste ja inimmõjul püsivate poollooduslike ökosüsteemide hulgas on puisniit üks vanimaid c) polüfunktsionaalne ja loodusesõbralik majandamisviis, kasutatavus mahetootmises d) esteetilised väärtused, puisniitude ilu
Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, et kujundada väärtuslik, kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti hõredas liituses kasvamine soodustab viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada väetamisega (teoreetiliselt). Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme
Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt: Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar,
(takseereraldis). Vahel võib nende kahe eklimeetri analoog). Kvartali keskmine suurus Eestis on 25-50 ha. mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: Mida intensiivsem on metsade majandamine, sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja · kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust seda väiksemad on kvartalid. (Näit. Järvselja mida majandatakse ühte moodi. Vanemas ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on Õppe-Katsemetskonnas on majandatavad kirjanduses (takseerkirjeldustes) oli kasutusel puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu
Kirjanduse (Kumari, 1960) järgi on see ca 265 ha, 1959 a. kaardi järgi hinnates ca 274 ha. 1978. a. kaardistati kõnealune piirkond Eesti metsakorralduskeskuse poolt. Koostati kaitseala plaan, kirjeldus ning tehti majandamisettepanekud. Kaardi järgi on projekteeritud piiridega keeluala pindala 245 ha. 1959. ja 1978. a kaartidel on kaitseala piiridesse jäänud ka osa metsaalast. Kaitse alla ei ole võetud kogu säilinud niiduala. 1978. a kaardil on hõreda niidu ja põõsastega puistut või heinamaad 236 ha. Nii 1959. a. kui ka 1978. aasta kaartidel esineb kaitstava territooriumi piiride tõmbamisel palju ebatäpsusi. Keeluala piiride määramisel ei ole arvestatud seda, et piir jookseks mööda luhakõlvikute piire. Kohati jääb sinna metsakooslust, mis pole seotud kaitseala loomise eesmärkidega. 1959. a. botaanilise keeluala piir (lisad 1, 2) tõmmati põhimõttel ,,200 m mõlemale poole jõe kaldast", kuid seda reeglit pole väga rangelt järgitud.
puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige kehvem Va NB!!! Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. NB!!! Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6.Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t = G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T = M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. NB!!
Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt: Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar,
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk
pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203 käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mille kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 570 taime-, kaitsekorralduse määrab metsaseadus. seene- ja loomaliiki. Kaitstavate loodusobjektide tüübid
metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud,
29 ja istandike pindala jõudnud juba 7 %-ni ja pindala 264 miljonit ha-ni ( 2010). Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga, kuid kultuurpuistute osakaal suureneb kiiresti . Mõistete puuistandiku ja kultuurpuistu tähendus on eri riikides erisugune. FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud külvi või istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lühikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eeskätt odavat toorpuitu tööstuse tarbeks. Istanduse osas ei rakendu sageli Metsaseaduse
metsakoosluste minimaalse vajaliku pindala leidmiseks (19). Kaitsealuste metsade vajalik osakaal sõltub tavapärase metsamajanduse intensiivsusest ja majandusvõtetest. Enamik Eesti metsi uueneb looduslikult, kuid regulaarsel metsamajandusel on kooslustele märkimisväärne mõju, mille tulemusena need ei sarnane enam looduslike metsakooslustega. Paljud liigirühmad sõltuvad looduslikest häiringutest kui nende elutsükli ja paljunemise käivitajatest. Puistut asendavate häiringute intervall on Eestis keskmiselt 155 aastat (7). Võrreldes looduslike häiringutega on metsade majandamisest tingitud häiringud oma keskmiselt 80-aastase rotatsiooniga liiga sagedased, kusjuures need ei meenuta ka looduslikke häiringuid, kuna enamik biomassist viiakse raiete käigus minema. Seetõttu ei suuda paljud liigid majandusmetsades toime tulla. Selliste liikide kaitseks on loodud rangelt kaitstavad ja osalise majanduspiirangutega metsakaitsealad
Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Tihedas liituses kasvanud puud vajavad uute kasvutingimustega kohanemiseks aega ja seni on nad kergesti mõjutatavad nii lume-, kui tormi poolt. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Metsa mõju sademetele
18. sajandi mõisapargid olid algul väikesed ja piirdusid tihti vaid nelinurkse ruumiga mõisamaja taga. Puud istutati tavaliselt pargi äärde korrapäraste ridadena. Suurem maa-ala jaotati teedega ruutudeks - nt Saare mõisas, kusjuures ruudud ei olnud alati absoluutselt ühesuurused, kui mõni veekogu või näiteks reljeef seda takistas. Teede äärde istutati ka puud. Võib arvata, et väiksemate mõisate pargid rajati enamasti looduslike puistute ümberkujundamise teel, puistut täiendati looduses kasvavate puuliikidega, harvem ka eksootidega. Harilikult olid selliste parkide kujundajateks väheste teadmistega ja oskustega aednikud või mõisnikud ise. Pargi või iluaia plaani valmistamine oli tollal küllaltki kallis ja seda said teha ka üksnes Lääne-Euroopas õppinud aiaarhitektid. Rikkamad mõisate ja suvemajade omanikud lasid aiaarhitektidel teha peagi üksikasjaliku plaani, kus oskuslikult olid seostatud looduslikud motiivid ja kujunduslikud vormid. 18
annaabi.ee 
