..........................................................12-14 Kaitse-eeskiri............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3
.... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on:
Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:.............................................................................
....................................................................5 4.1 Iseloomustus......................................................................................................................5 4.2 Inimmõju...........................................................................................................................5 4.3 Kaitse................................................................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad
Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Karjamaa - rohumaa, kus karjatatakse kariloomi. Puudega karjamaid nimetatakse puiskarjamaadeks. Eristatakse looduslikke karjamaid, mis on pärandkooslused, ning kultuurkarjamaid, mis on külvatud rohustuga. Niit e heinamaa - ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad
kasutusel looduslike karjamaadena liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis 6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !) puude liituvus alla 0,3 peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust
Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses,
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. Geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos (plant community) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp.
tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%)
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
(kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused: fütotsönoloogia, geobotaanika, taimeökoloogia Taimekooslust iseloomustab: · kindel liigiline koosseis · struktuur, st. liikide kindel ressursiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele · aasta-ajaliste muutuste käik · pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht
3 Kõrge liigirikkuse püsimisele on peale liigifondi hüpoteesi välja pakutud erinevaid selgitusi (Grace, 1999; Barot, 2004), näiteks keskkonna heterogeensuse esinemine nii ajas kui ruumis (Tilman, 1982), keskmine stressi, häirimise ja/või produktiivsuse tase neis kooslustes (Grime, 1973, 1979; Connell, 1978; Miller, 1982) ja teised mehhanismid, mis koos mõjutavad liikide hulka. Eestis on peamisteks pool-looduslike koosluste tüüpideks puisniidud ja -karjamaad, lamminiidud ehk luhad, loopealsed ehk alvarid, rannaniidud, soo- ja soostunud niidud, palu- ja nõmmeniidud ning lagedad aruniidud. Neli esimest on meil kõige tuntumad pool- looduslikud kooslused, kuid ka ülejäänud on maastikulise ja liigilise mitmekesisuse säilitamisel olulised (Luhamaa jt., 2001). Pool-looduslikud kooslused on kadumas nii Eestis kui ka mujal maailmas, kuna neid ei peeta majanduslikult olulisteks
Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: * sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000-9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise, niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud
kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika
Esimesed inimesed Eestis olid kütid ja korilased, kes rändasid siia jääserva taandumise järel. Püsiasustusest metsa kujundavas ulatuses ei saa aga rääkida varem kui ligikaudu 40005000 aastat tagasi. Sel ajal tekkisid asulate ümber (sageli jõe- ja järvekallastel) puisniidud, metsa aletati ja seal karjatati loomi. Arvatakse, et sel ajal liikus metsas ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme.
sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)?
See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad. Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.) Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile). Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi. Kunda kultuur Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmist kiviaega e mesoliitikumi (9000-5000 e.m.a.). Kunda kultuur oli levinud Läänemere idarannikust Lõuna-Soome ning Leeduni. Kunda kultuurile annab oma nime Kunda
Esimene leiti 1911.a. Kirkkonummelt. Leidjaks Jean Sibelius. Tema leitu võib pärineda juba mesoliitikumist v varase kammkeraamika kultuuri ajast. Punase värviga kaljupinnal võrgulaadne ornament. Tehtud punase värviga vee ääres olevatele siledatele püstloodis kaljuseintele. Välja valitud päikesepoolne murdpindne järsak, jää poolt lihvitud sein, maamärgiks sobiv rändrahn; erilise kujuga kalju. Leitud neid peamiselt Soome idaosast, kõige tihedamalt Saimaa ja Kymijoe vahel. Praeguseks Soomes u 75 kaljumaalingute leiukohta, lisaks veel üle 20 ookrilaigu. Suurem osa katab väikesi alasid (u 1,5 x 2 m). Üle 600 kujutise. Kõige rohkem: inimene, põder, sarve- ja paadikujutis; käsi. Lisaks: võrgutaoline kujutis, siksakjooni, linde, kalu, 15 ebamääraseid loomi ja motiive. Kaljumaalingud kui märgisüsteem, seostus oma uskumustega, eriline vägi. Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed.
ka ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse. Esimese näitena võib tuua puisniidu, mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel säilinud (õigemini pidevalt hooldades säilitatud). Kaunis maastik, mille sünnitas traditsiooniline põllumajandus ja mille hävitas masinate võidukäik peale Teist Maailmasõda. Samas oli puisniit vaid üks osa tervikust, mille moodustasid külad ja üksiktalud oma põldude, erinevat tüüpi looduslike heina- ja karjamaade ja metsatukkadega. Tervik sisaldas lugematul hulgal detaile, mis omaaegset maakasutust ja elamisviisi iseloomustasid. Sellist terviklikku külamaastikku kogu tema mitmekesisuses pole kogu tema mitmekesisuses ja eheduses kusagil säilinud. Paljud maastikud on maaparanduse ning võsastumise tõttu tundmatuseni muutunud. Suur osa sellest, mis meile tänapäeva maastikul
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID -
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa lai
Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes. Homo erectus e püstine inimene (2 milj400 000 v 1,8 milj300 000a tagasi). Esimene luuleid Jaava saare idaosast Trinilist 1891. a. Algul leiti vaid kaks koljufragmenti, leidjaks Eugene Dubois. Praeguseks ajaks on Jaavalt leitud u 40 isendi luud. Teist samapalju Hiinast Choukoutienist. Leiukohti ka mujal Aasias ja Euroopas. Ajaliselt vanimad leiud pärinevad Keeniast ning üldse kõik need H. erectuse leiud, mille vanus on rohkem kui milj a, on kõik saadud Aafrikast seegi liik sai seal alguse. Suure ajumahuga: 9001200cm³. Ka väliselt olid nad juba rohkem sarnased nüüdisinimesele (laup kõrgem, hambad väiksemad). Seksuaalne dimorfism sarnanes samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
