Kordamisküsimused rakenduskeemias: Tehnotroonika (0)

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika
1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid.
Tihedus, sulamistemperatuur , korrosioonikindlus .
2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest ( näided ).
Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na)
Cu, Fe
Raskmetallid (Hg, Au, Ag, Ir/Os)
Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al)
rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W)
3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus - ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus.
Raua sulamid : malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele).
4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Vase omadused: sulamistemp 1083 kraadi, hea soojus- ja elektrijuht, väga hea korrosioonikindlus,
Vase sulamid: Messing(Vase ja tina sulam , tina 5-45%), pronks(vase ja tsingi sulam, medalid ), melhior(vase ja nikli sulam), alpaka(vase, raua ja nikli sulam, hõbevalge, väärisraha).
5. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Nikli omadused: sulamistemp 1455 kraadi, püsiv õhu ja vee suhtes, hea korrosioonikindlus
Niklisulamid: Ni – Cu, Ni - Zn
6. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Alumiiniumi omadused: sulamistemperatuur 660 kraadi, kerge ning äärmiselt plastiline, väga hea korrosioonikindlus, hea soojus- ja elektrijuht
Alu sulamid: Duralumiinium(laialdaselt kasutatav lennuki-, aparaadi- ja masinatööstuses), silumiin(happekindel sulam, masinatööstuses).
7. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Magneesiumi omadused: sulamistemp 650 kraadi, hästi lõiketöödeldav, väga hea korrosioonikindlus, plastiline).
Mg sulamid: Legeteeritakse alumiiniumi jt metallidega
8. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega.
Reageerimine happetega: I rühma metallid(metallide pingereas vesinikust vasakule poole jäävad metallid reageerivad lahjendatud väävelhappega ja vesinikkloriidhappega, mida vasemale metall jääb, seda aktiivsem oksüdeerija ta on ja tõrjub happest vesiniku välja. Vesinikust paremale jäävad metallid ei reageeri eelpool nimetatud happetega).
II Rühma metallid(reageerivad kont . väävelhappega ja mistahes kont. Vesinikhappega, vesinikust paremale poole jäävad metallid võivad ka reageerida nende happetega).
Reageerimine leelistega: Ainult metallid, millel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (st amfoteersed metallid) reageerivad leelistega, tõrjudes välja vesiniku).
I ja II rühma metallid reageerivad veega: moodustub vastava happe leelis ning tõrjutakse välja vesinik . P-ii metallid ei reageeri veega. Kuigi kõrgel temperatuuril võivad Fe, Al ja Cu reageerida veeauruga)
9. Redoksreaktsioonid .
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon , mille käigus üks aine redutseerub ja teine oksüdeerub, kusjuures esimese aine oksüdatsiooniaste suureneb ja teise oksüdatsiooniaste väheneb.
Redutseerija on aine, mis loovutab laengukandjaid ning ise seejuures oksüdeerub.
Oksüdeeruja on aine, mis seob laengukandjaid ning ise seejuures redutseerub.
10. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites.
See on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.
11. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad
(redutseerijad)?
Standardpotensiaal on redutseerimisreaktsiooni potensiaal . Mida positiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam oksüdeeruja see aine on. Mida negatiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam redutseeruja see aine on.
12. Mis on korrosioon ? Kuidas selle vastu võidelda?
Korrosioon on mittetahtlik metallide oksüdeerumine . Selle vastu võideldakse: metalli katmine värvi või anaktiivse metalliga ja katoodkaitsega, kus metall on ühenduses aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub.
13. Keemilised vooluallikad.
On praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektri saamisel.
Head vooluallikat iseloomustab:
Suur erimahtuvus(laengu suurus vooluallika massi või ruumala kohta), Elektromotoorjõu konstantsus vooluallika tühjenemisel, hea säilivus , madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu). Aku kohta käib veel maksimaalne tühjenemis ja laadimistsüklite arv ning väike isetühjenemine).
14. Elektrolüüs .
Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal muundub elektrienergia keemiliseks energiaks elektrivoolu toimel, elektrolüüs on keemiline reaktsioon alalisvoolu toimel, mis reegline viib aine lagunemisele, redoksreaktsioonid, millele tuleneb positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, ainult elektrivooli toimel, elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel vastupidi spontaansele suunale.
15. Mis on elektrokeemia ? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega elektrivoolu toimel ja kõige sellega seonduvaga.Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse keemiliselt mitteaktiivsete metallide tootmiseks, metallide puhastamiseks ning keemiatööstuses tooraine saamiseks.
16. Mis on elektrokeemiline rakk ? Millest see koosneb?
Elektrokeemiline rakk on süsteem, mis koosneb kahest lahusest, soolasillast ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring .
17. Orgaanilise keemia põhieesmärk.
Orgaanilise keemia põhieesmärk on sünteesida ja eraldada inimestele kasulike orgaaniliseid ühendeid looduslikest ainetest ning saadud ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste määramine.
18. Mis vahe on
a. Küllastunud ja küllastumata
b. Tsüklilistel ja aromaatsetel
c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel?
Küllastunud ühendid – üksiksidemed
Küllastumata ühendid – kaksik/kolmiksidemed
Sisaldavad funktsionaalrühmi.
Tsüklilised ühendid – sisaldab teiste elemendite aatomeid peale süsiniku aatomite
Aromaatsed ühendid – sisaldab vähemalt ühte benseenitsükkel
Lineaarsed ühendid – kolmiksidemetega seotud
Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud
Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid!
19. Kõrgmolekulaarsed ühendid (klassifikatsioon, näided, omadused, kasutamine).
Kõrgmolekulaarsed ühendid jagunevad: Looduslikud: kautšuk, valgud , polüsahhariidid(tärklis, tselluloos).
Sünteetilised: Kummid ja elastid(tihendid, torud), plastik( vahtplast , kile).
Polümeeride liigitus: termoplastsed – lineaarstruktuuriga(kuumutamisel lähevad voolavasse olekusse) ja termoreaktiivsed – võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse).
20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid!
Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest.
Lahused : gaas - gaas , gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke.
21. Lahustumise põhireeglid.
Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt.
22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt?
Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda.
23. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt!
Küllastumata lahus – lahustis saab veel ainet lahustuda.
Küllastunud lahus – antud temp ja rõhul maksimaalselt ainet lahustunud lahustis
Üleküllastunud lahus – ebapüsiv aeglasel jahtumisel tekkinud lahus, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust.
24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise?
Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd , massimurd, molaalne kont, molaarne kont.
25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused?
Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest.
Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine.
26. Mis on puhverlahused ?
Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata.
27. Mis on pindpinevus ?
Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada.
28. Mis on adsorbtsioon ? Kuidas seda liigitatakse?
Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks.
29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
Adsorptsiooni puhul on ained pinnakihis ning absorptsiooni puhul neelduvad gaasid või gaasisegud vedelikku. Harvemal juhul mõeldakse absorptsiooni all ka gaaside tahkisesse imendumist.
30. Millised ained on hüdrofoobsed , millised hüdrofiilsed?
Hüdrofoobsetel ainetel puudub vastumõju veega, seega nad ei märgu (metallid). Hüdrofiilsetel ainetel vastumõju olemas ehk märguvad. Tärklis, anorgaanilised ained.
31. Mis on kolloidkeemia ? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme!
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, mille osakeste läbimõõt on 10-9...10-6 vahel. Toiduained, tint, värv, paber.
32. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid.
Dispersse faasi järgi: vedelik(udu), gaas(seebivaht), tahke(suits)
33. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused?
Jämedisperssne süsteem. Osakesed suuremad, kui 10-6. Kolloidisperssne süsteem, osakesed 10-9...10-6 vahel. Tõelised lahused, osakesed väiksemad, kui 10-6.
34. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme!
35. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Emulsioon, tahke emulsioon, vaht , tahke vaht, aerosool, tahke aerosool.