Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puhas mõte - puhas loodus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
praht, puhtas, ilusas, mittetulundusühing, koristatud, metsad, koguti, vedasid, kõndida, visata, maas, tuulest, murravadLaiema mõistega on jäätmed inimtegevuses moodustunud ained või nende jäägid, mida nende omaja on ära visanud või plaanib seda teha. Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse vajalikud teadmised prügi sorteerimisest, kuid paljudel puudub lihtsalt huvi selle vastu. Ekslikult arvatakse, et kui jäätmed on kodust välja saadud, ei puuduta need enam meid. Karm tõde on aga see, et valesse kohta sattunud jäätmed tulevad meieni ringiga tagasi, seekord mürgitades meie toitu. Oma allikatena kasutasin ma põhiliselt internetti, ajalehti ning raamatut. Referaat on
väljaheited. See on probleemiks just lemmiklooma omanikele, kes koristavad oma loomade tagant ära ning külastavad tihti parki. Lemmiklooma väljaheitest võib leiduda erinevaid parasiite, mille võib koer endale saada ning kahjustada koera tervist ning mõnel juhul võib parasiit liikuda ka omanikule. Prügi Raadi mõisa park ja dendroparki satub prügi läbi inimeste hoolimatuse. Igapäevased pargi külastajad jätavad maha prügi, mida võiks visata prügikastidesse, mida on linn sinna paigaldanud. Jalutades ringi dendropargi osas on näha, et inimesed on hoolimatusest toonud sinna oma isikliku prügi, mille võiks viia prügimäele. Kuigi hetkel käib dendropargi korrastamine, kuna varsti valmib seal Eesti Rahvamuuseumi uus hoone, on siiski inimeste käitumine terve keskkonna suhtes hoolimatu. Prügi satub ka Raadi mõisa parki, seoses erinevate üritustega, kuid õnneks koristatakse see ürituse järel koheselt ära.
Vanad ravimid ei sobi prügikasti!!Mida peab tadma patareidest ja akudest?Miks prügi ohustab loomi?Milliseid mähkmeid valida?. 3 1.Mis saab jäätmetest? Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni, et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. 2006. aastal koguti ligikaudu 7000 tonni elektroonikaromusid ning elektri- ja elektroonikaseadmete turule toomise andmete põhjal võib arvata, et nende jäätmekoguste kasv on ligi 5% aastas. Jõudsalt suureneb ka sõidukite registreerimine. Koos kasutatud sõidukitega võeti Eestis 2006. aastal arvele ligi 60 000 sõiduautot. 2007. aastal oli see arv juba 12 000 võrra kasvanud ehk ARKi andmetel registreeriti mullu 72 373 sõiduautot. Nii nagu elektri- ja
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad nad lume alla. Loomade j�
kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas,
haljasalal. Ajast aega on peetud pukspuud klassikaliseks dekoratiivpügamise taimeks (seemnemaailm). Elaeagnus commutata Läikiv hõbepuu Hooldus ISTUTAMINE Istutamine toimub kevadel. Tuleb leida avar plats, kus ei ole midagi ümber. Muld peaks olema pigem niiske ja plats peaks saama palju päikesevalgust. Auk tuleks kavata sama suur kui on juurtekobar. Juurtekobar tuleb asetada auku ja täita mullaga. Kätega suruda pinnast rohkem kokku, võib isegi pinnasel kõndida. Järgmiseks tuleb laotada puu ümber 5 10 cm paksune multsi kiht, mis kaitseb külma ja umbrohu kasvu eest. Kasta pinnast seni kuni see on täielikult küllastunud. (Johnson 2012) PÜGAMINE Hõbepuul peab olema üks peamine tüvi. Kuna tal võib kasvada mitu tüvi korraga, siis tuleb välja valida kõige tugevam ja lõigata teised saega ära. Lõige tuleks teha 45 kraadise nurga all, et vesi saaks maha tilkuda mitte koguneda ja põhjustada mädanemist. Hõbepuud tuleks lõigata alt poolt
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerimisega Riigikogu poolt 1994.a. võttis riik endale kohustuse kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada loodusvarade säästev kasutamine. Eesti keskkonnastrateegia konstateerib, et Eesti metsad on säilitanud looduslikku ilme ja mitmekesisuse. Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime, tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi mur
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
16 rohkem ja kiiremini erinevaid tegevusi teha, näiteks koristada jne, nad väsivad aeglasemalt, kui mittesportlikud inimesed. Tuleks rõhutada, et igasugu liikumine on tervisele hea, nii kõndimine, kui ka tantsimine ning ennast tuleb vähemalt korra nädalas liigutada. Võiks ka arutleda, et kus on kõige parem sporti teha, näiteks metsaradadel kõndida või joosta jne. Meisterdamine Iga laps meisterdab ise omale medali, mille ta pärast spordivõistlusi kaela saab riputada. Vahenditeks võiks olla ükskõik milline nöör või pael või isegi lint, seda mida hetkel on. Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui
loojanguga samal ajal. Lisaks ilmastikust sõltuvatele metsa läbikuivamist iseloomustavatele tuleohuklassidele on kasutusel ka puistu tuleohtlikkust tema bioloogiliste iseärasuste alusel kirjeldavad tuleohuklassid. Need määratakse metsakorralduse käigus ja need on aasta läbi ühesugused. Puistud jagatakse põlevusastmelt viide klassi, millest I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad. Kõrge tuleohuga mets võib kergesti põlema minna ja tuli levib seal kiiresti. Seevastu V tuleohuklassi metsad on tavatingimustes peaaegu tuleohutud. Tuleohuklassidesse jaotamisel on aluseks puuliik, puistu arenguklass ja kasvukohatüüp. Üldreeglina on okasmets tuleohtlikum lehtpuumetsast, okaspuupuistutest on kõige tuleohtlikumad männikud. Vanuseliselt on noorendikud ohtlikumad keskealistest ja vanematest metsadest. Tuleohtlikud on kuivad ja kuivendatud metsad. Palju sõltub kasvukohast ja puistu koosseisust. Juba 2-3 osa lehtpuud koosseisus vähendab tuleohtu
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
(s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad, Rabastuvad metsad, Samblasoometsad, kõdusoometsad. 57. Mis on metsatüüp? Tooge näiteid. Metsatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsade tüpidiseerumisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Et metsatüüpide liigitamisel on üldjuhul määrava tähtsusega kasvukohatingimused, siis
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakat
saada. Söögipause on üle 10-tunnistel tööpäevadel vaid üks ning see kestab 10-20 minutit. [7] 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale Nagu eelpool mainitud, on lääneriikide firmad viinud oma tootmise arenevatesse riikidesse, kus keskkonnaalane järelvalve on nõrk või puudub üldse. Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal kemikaale ning tellijafirma jaoks on väga mugav kõik need mürgised jäägid lihtsalt ära visata, kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9] Reostatud veekogud ja põllud ei puuduta ju otseselt ei tarbijat ega tellijat. Ometi on kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle planeedi elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud endale kohustuse abistada vaesemaid riike
loomade sooltesse rohuga, mida loom sööb, haakuvad looma soole külge ja toituvad seal looma seeditud toidust. Paeluss, näiteks, kasvab pidevalt ja samas valmivad munad tema viimastes lülides, mida ta siis järk-järgult välja laseb. Need väljuvad väljaheidetega ja värske õhu käes arenevad neist uued ussid. Inimene nakatub siis, kui ta sööb nakatunud looma pooltoorest liha. Siis kordub sama asi tema sooles. ____________________ Metsade tähtsus loodusvarana on ilmselge, metsad on elukeskkonnaks enamusele maailma loomadele, puud ja taimed on tähtsaks osaks toiduahelates jne jne. Säästev metsade majandamine tähendab seda, et ei võeta maha rohkem metsa, kui selle ajaga juurde kasvab. Niimoodi ei hävine metsad ja kõik on õnnelikud. Vihmametsad on looduse väga tähtis osa, sest nad on väga liigirikkad ja heaks elupaigaks paljudele loomadele ja taimedele. Vihmametsi võetakse maha enamasti selleks, et teha põldu,
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada
vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada
vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 105. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 106. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 107. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada
võetud looduskaitse alla. (http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm ) Nõmmemets. (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Pine_forest_in_Estonia.jpg/220px- Pine_forest_in_Estonia.jpg) 3 NÕMMEMETSAD Elutingimused nõmmemetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti Metsad“, et nõmmemetsad on kuivad metsad, mis kasvavad happelistel ja väheste toiteelementidega muldadel. Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud
Ho: Mobiiltelefon on Teie kapis. Selle saate ise kätte. Ma võin teile koridorist lugemist tuua, seal on ajakirju ja raamatuid ka. Ma toon teile, saate ise valida. Marju: Oi, see oleks küll hea mõte. Läheb aeg kiiremini edasi. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja, patsient Veera ja patsient Marju. Ho: Ma tõin teile, Veera, käimisraami. Ratastooli enam ei kasuta, arst käskis käimisraami abil kõndida. Te lähete koridori jalutama. Ma toetan teid, pange jalad maha ja siis tõuske ettevaatlikult voodile istuma. Ega pea ringi ei käi? Veera: Ei käi. Ma kardan nõrkust ise. Ma natuke puhkan. Ho: Proovime rahulikult, aega on küll. (Askeldab) No proovige nüüd edasi. Ma toon teile käimisraami. Veera: Ma nüüd istun, tooge see raam siia. Palun aidake mind püsti. Ma kardan kukkuda. Ho: Ma toetan teid, ei te kuku. (Askeldab) No näete nüüd, oletegi ise püsti ja hoiate
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad
mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades
· teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik.
toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. (Wikipedia, 2011) Liikide arv mõnes ühtlasemalt uuritud putukarühmas Matsalu looduskaitseala poollooduslikes elupaikades (Vilbaste et al. 1985) Elupaik Kuivad Kadastikud Lamminiidud Rannaniidud Puisniidud Putukarühm põllud ja ja metsad niidud Tirdilised 22 24 42 61 131 (Cicadinea) Lutikalised 12 16 17 39 62 (Heteroptera) Mardikalised 16 7 193 188 123 (Coleoptera) Sipelglased 10 14 6 7 (Formicidae 9 Tabel 1
Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Tapp Põhja-Ameerika kõrbetes kasvava tapu varred meenutavad liaani. Selle järgi kutsutaksegi teda ka kõrbeliaaniks. Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest
puistute ja puude käbid on nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksemad ja sellest tulenevalt seemnesaak lüdimisel ka vastavalt väiksem. Kuna eraldatud valikseemnepuistud seisavad kasutamise ootel mõnikord isegi enam kui 10 aastat on otstarbekas vältida valikseemnepuistuteks üleseisnud puistute eraldamist. 2006. aastaks oli männi valikseemnepuistusid eraldatud 2550 ha. Neist eraldatud valikseemnepuistutest on 84% keskealised, 11% valmivad ja 5% küpsed metsad. Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: ● kiirekasvulised ● sirgetüvelised ● kitsa võraga ● hästi laasunud ● haiguskindlad ● jne Vastavalt nendele nõuetele tuleb välja valida puud ja puistud seemnete varumiseks.
Kaunase Mäele. Mägi oli ikka samas paigas, telkisime viimast korda ja ,,vetid" tegid viimase söömaaja- riisipudru Maasikamoosiga või kanaga- kuidas keegi soovis, suur pajatäis teed kõrval. Organiseerisime õhtust olemist , meid jäi üsna väike seltskond, kes oli võimeline/tahtis viimast õhtut vertikaalis mööda saata . Grokk, küünlad, laulikud ja soojad südamed- mida enamat ühest ööst veel ihata! Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1.september- koolilaste rõõmuks pühapäev! Hommikueinet võttis igaüks bussis sujuvalt kõikudes. Meie seltskond istus kõige strateegilisema koha peal: söögi-joogi-vetsu juures, siis suhtlesime kõigiga vabalt ja tegime järjest vastutulelikult võileibu ja kohvi-teed. Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis.
annaabi.ee 
