tereftalaat), kuid need tuleb enne ära viskamist tavaliselt kokku pressida. Kuigi ka sampoonipudelid on tehtud plastikust, ei sobi need ega ka näiteks salatikarbid ja kilekotid siia kategooriasse. Plastik laguneb looduses kuni 500 aastat. Plastikust tehakse ka bioplastitehases bioplasti, mis laguneb looduses küllaltki kiiresti. Metallprügi hulka kuuluvad alumiiniumist ja plekist joogipurgid, mis tuleb enne konteinerisse viskamist kokku suruda, metallkorgid ja muud puhas metalltaara. Siia hulka ei kuulu aerosoolpakendid nagu juukselaki ja lõhnaõli pudelid ning värvide purgid, sest värvidega kokkupuudel on need muutunud juba mürgisteks. Üldiselt metalltaarat tänapäeval enam väga palju ei teki, põhilised on joogipurgid, mida saab tavaliselt raha vastu taaskasutusse saata. Klaasi tekib tänapäeval päris palju. Sinna kuuluvad klaaspurgid ja pudelid, aga mitte aknaklaas, peegli klaas ja lambipirnid. Klaasi töötlemiseks on oluline, et taaralt oleks
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)......................................................
elektroonikaromude ning vanametalli koristamiseks-kogumiseks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba. Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika- kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib loodus olla aastakümneteks saastatud. Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud, patareid ja akud) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kuid jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina eristab ametlikult tegutsevaid ettevõtjaid mitteametlikest see, et esimesed avalikustavad oma tegevust
otsast aheneva tipuga. Paljud imetajad jätavad oma väljaheited suvalisse kohta maastikul, teised aga järgivad kindlat skeemi. Paljud loomad märgistavad väljaheidetega oma territooriumi jättes need kõrgemale kännule või mättale, et tuul nende lõhna levitaks. Kui imetajad väljutavad väljaheiteid ja uriini eri aegadel ja eraldi, siis linnud väljutavad mõlemat enam-vähem üheaegselt. Lindude uriin on värvuselt peaaegu valge, püdel ja halvasti voolav peaaegu puhas kusihape. Nende väljaheidete valge ots ongi uriin. Paljud röövlinnud väljutavad seedumatu osa aga räppetompudena, mille abil saab nende toidusedelit uurida. karu väljaheited (B.Rähni) põdra pabulad (K.Orgmäe) kaku räppetomp (V.Runnel) Väljanägemise põhjal võib väljaheited jagada kolme põhirühma: vedelad, pooltahked ja ümarad ning tahked julgad, lisaks veel hulk vahevorme. Vedelate väljaheidete rühma
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vält
aga on talvel urvapungad sageli lehepungadest peaaegu eristamatud. Joonis 5. Pajuurvad varakevadel (http://hetkedfotos.com/wp-content/uploads/2013/04/IMG_7995-v%C3%A4ike.jpg) 8 5. Kasutatud materjalid Umeå Ülikool. http://www.info.umu.se/NYHETER/Pressmeddelande.aspx?id=3061 (01.11.16) BBC News. http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7353357.stm (01.11.16) Gymnosperm Database. http://www.conifers.org/pi/pin/longaeva.htm (01.11.16) Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1414_1409.html (17.11.16) Ilu Meie Ümber. https://www.mindmeister.com/fr/20483480/ilu-meie-mber (17.11.16) Tartu Ülikooli LO. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.htm (17.11.16) Soome Loodus. http://www.suomenluonto.fi/kuvakilpailu/kuvat/paju-seka-kissat/ (08.12.16) Looduskalender. http://www.looduskalender.ee/en/node/23046?size=_original (08.12.16) Hetked fotos. http://hetkedfotos.com/wp-content/uploads/2013/04/IMG_7995-v %C3%A4ike.jp (08.12.16)
tavalist kasvuväetist. Kindlasti ei tohi kasutada looma sõnnikut, sest selle koostis on niivõrd tugev, et kuusk kuivab ära. Põhilised kuusehekiga kaasnevad hooldustööd Kui kuuseistik on maasse istutatud, vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine. Seda võib kasutada vaid üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma (M. Haak, 2010). Kitsa ja tiheda heki saamiseks, pügatakse noort hekki igal aastal vaid külgedelt. Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune (Heki istutamine ja hooldamine 2011). Alles siis, kui hekk hakkab saavutama soovitud kõrgust, alustatakse tema pügamist ka pealt. Varem alustatakse nende kuuskede pealt
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
Kõik kommentaarid