IV-LATENTNTE FAAS(6 -12 a) Nartsislik orientatsioon, enesekesksus pöördub väljapoole, suhted teistega olulised. V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen? Kelleks saada? Soolise kuuluvuse tunne stabiliseerub. Tähtsaks kujuneb FAAS(12 -18 a) Arendatakse intiimsuhteid, eksperimenteeritakse seksuaalselt, huvitutakse vastassost. suhe sõpradega, tööroll, partneriroll. 20-25 eluaasta vahel tekib nn intervall puberteediea ja täikasvanuea vahel- nn puhkeperiood. Selles perioodis on raske isadusega kohaneda. VII ETAPP(30-60.a) Loovus või stagnatsioon. Inimene kas on edukas oma töös, teostab ennast(töö või perekarma kaudu), aga võib ka E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda
KLINEFELTERI SÜNDROOM Tartu Raatuse Gümnaasium Põhjus Põhjuseks on üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ? Nimi on pantud Doktor Harry Klinefelteri järgi, kes esimesena
lapseea seksuaalsetest ilmingutest väldib sellist kasutamisviisi, avaldudes seksuaalse aktiivsusena. See tõestab, et lapse seksuaalsel erutusel on mitmesuguseid allikaid. Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab
on puudu. ● Esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. ● Sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 1 X-kromosoom puudu. ● Avaldub: suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. ● Kaasasündinud südamerike, neeruanomaalia. ● Ei ole võimalik ennetada. Klinefelteri sündroom - XXY ● Kaasasündinud geneetiliselt, poisslastel esinev haigus. ● Avaldub vaimse alaarengu ja naiseliku kehaehitusega. ● Haigus avaldub puberteediea alguses. ● Esinevad psüühikahäired, loidus, antisotsiaalne käitumine. ● Mõnda rakku satub rohkem X-kromosoome, kui normaalne. Kasutatud allikad http://www.eurogentest.org/fileadmin/templates/eugt/leaflets/images/estonian/dna_chromosomes_genes.png http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/sugukromosoomide-arvu-muutused http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263 http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263
liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine
docstxt/15289090879919.txt
lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e. tüümus (thymus): - asub rinnaõõnes rinnaku taga, - koosneb kahest sagarast, peal õrn kapsel,- sisaldab rohkesti lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt
ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks
kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Eesmärk geneetilise materjali vahetamine Osata näidata joonisel! Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samal positsioonil Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid on kahes kordsuses Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusel kaks korda vähenenud kromosoomistik III Sugurakud Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine
seetõttu on haigust võimalik diagnoosida vaid kromosoomuuringuga. Klinefelteri sündroomi diagnoosimiseks võetakse vereanalüüs, kus eraldatakse rakkudest kromosoomid ja uuritakse neid mikroskoobi all. Diagnoosi kinnitab lisa X- kromosoom. Klinefelteri sündroomi esinemissagedus kasvab ema vanusega. Seetõttu pakutakse rasedatele vanuses üle 35 eluaasta kromosoomanalüüsi võimalust. 3 Sümptomid Haigus avaldub puberteediea alguses, kuid juba imikueas võivad ilmneda mõned sümptomid. Klinefelteri sündroomi põdevatel imikutel on tihti nõrgad musklid ja vähem jõudu, kui teistel samaealistel. Nad hakkavad hiljem roomama, kõndima ja rääkima. Beebidena on nad vaiksed, vähenõudlikud ja rahulikud. Puberteedieas avalduvad aga füüsilised sümptomid, mis on tingitud vähesest testosteroonist. Nimelt toodavad Klinefelteri sündroomi põdevate noormeeste kehad liiga vähe testosterooni
nimetatakse diafüüsiks . Nende vahel on kasvueas kõhrerakkudest ehk kondrotsüüdid. Nad on pehmed ja neis ei ole kaltsiumit. Kõhrerakkude ja epifüüsi piiril tekitatakse uut luukudet(ladestuvad kaltsiumisoolad). Ja ühtlasi lükkavad epifüüsi edasi ning luu kasvab. Kasvamine saab toimuda niikaua kuni kõhreplaadid luustuvad. Lõplik luustumine toimub siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab suurenema (puberteedieas). Puberteediea lõpus on kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust.
klassis 1979 . aastal . Seal mängis ta bassi . Sel ajal oli Mihkel suur "Ruja " fänn . Ansambel mängis põhiliselt populaarseid lääne lugusid . Repertuaarist ei puudunud ka tollal väga populaarsete Ruja ja Apelsini lood . Poiste ansambli nimi oli The Roberts . The Robertsiga koostöö jäi Mihklil lühikeseks . Peagi mängis ta hoopis ühes punkbändis , mille liidriks oli tuntud eesti punkar Villu Tamme ja ansambli nimi oli Suguhaiguste Dispanser . Tegelikult oli punk muusika Mihklile puberteediea ajatäide . Teda ei huvitanud ideoloogiline pool . Punk oli Mihklile ainult muusika . Peagi mängis ta kitarri ansamblis" ? ". See grupp viljeles juba pungi ja hevi segu . 80-te algul moodustas Mihkel Raud ansambli Golem . See ansambel viljeles juba puhtalt hevi metalli . Golem oli esimene ansambel , kus Mihkel hakkas laulma ja see oli esimene Mihkli ansambel , mis sai ka üleeestiliselt tuntuks . Bänd tegutses aastatel 1983/84 . Järgmine punt , kus Mihkel oma
Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust. Ühe seemnepurske käigus väljub 200 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates tingimustes on seemnerakk viljastumisvõimeline 48 tundi. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline naissugurakk (munarakk) Ovogoon munaraku eellane Ovogenees munarakkude areng ovogoonist kuni küpse ovotsüüdini välja. Tegevus toimub munasarjades
ilmneb häire munaraku või spermatosoidi tekkel. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23 paariks. Paaris on kromosoomid täpselt ühesugused. Erandiks on ainult üks kromosoomipaar ehk sugukromosoomid. Poisslapsel on üks Xkromosoom emalt ja üks Ykromosoom isalt. Mida rohkem Xkromosoome on, seda rohkem on haigus väljendunud. Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu, habeme kasv on väga aeglane. Karvade asetsus kehal on tüüpiline naistele, reiete sisepinnal ei ole karvu, rind ja kõht on paljad. Välised suguelundid on väiksed. Kalduvus on rasvumisele. Sageli esinevad rühihäireid, kõverselgsust ehk skolioos. Rinnanäärmete suurenemine on samuti iseloomulik ning neil on suur
igaks juhuks arstile näitama tulla. ·Näo karvakasv Puberteet ·Häälemurre ·Kaenlaalune karvakasv ·Kubeme karvakasv ·Ejakulatsioon (pollutsioon ) ·Testiste areng (spermid ) ·Ajuripats (kasvuhormoon ) ·Kaenlaalune karvakasv ·Rindade kasv ·Puusade kasv ·Häbeme karvakasv ·Munasarjade areng (munarakud ) ·menstruatsioon Millised muutused sinuga toimuvad · Sünnihetkeks oli sul munasarjades umbes 500000 1000000 valmimata munarakku · Puberteediea alguseks on munasarjades alles ~40000 follikulit(asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone ) · Menstruatsioon (tampoonid, sidemed, hügieen ) · PMS · Rinnanäärmekasv · Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur ) · Vistrikud (akne, hügieen ) · Karvakasv · Hügieen · Psüühilised muutused · kosmeetika · Menstruatsioon (mens) tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub
Jne. Lülita ajus õnn sisse Keskse tähtsusega neile küsimustele vastuse leidmiseks on kaks arusaama. Üks puudutab neid aju osasid, mis tekitavad heaolutunnet: meie peades on sisse seatud oma lülitused rõõmule, naudingule ja eufooriale - meil on õnne süsteem. Nii nagu tuleme ilmale võimega kõnelda, nii oleme me programmeeritud tundma ka häid tundeid. Teine oluline avastus on see, et ka täiskasvanud inimese aju muutub pidevalt. Veel mõned aastad tagasi arvati, et aju on hiljemalt puberteediea lõpuks täiskasvanud. Ent tegelikult on asi vastupidine - millal me ka midagi ei õpiks, muutuvad koos sellega meie aju lülitusskeemid. Mitte ainult mõtted, vaid hoopis emotsioonid käivitavad meie ajus ümberehitustööd. See tähendab, et mõtlemise treenimisega on võimalik oma õnnevõimet tõsta. Oma loomulikku annet häid tundeid kogeda saame me treenida samamoodi, nagu me arendame võimet omandada võõrkeeli. Treeni heade tunnete oskust Kogu maailmas ähvardab depressioonist saada 21
Sõpradelt õpitakse järgmiseid lapsolemise külgi: kuidas oodata oma järjekorda, kuidas tülitseda ja leppida. Kuidas saada hakkama vanematega ja kooliõpil, kuidas läheneda vastassooesindajatele. Sõbrad on tähtsad kogu elu jooksul (eriti puberteedieas 13-18 a). Vanematele on see hirmu ja erutuse aeg, kardetakse, et laps kaotab pereväärtused ja lojaalsuse perekonna suhtes. Sotsioloogide arvates tuleb see aeg lihtsalt ära kannatada, sest sõprade valikut on väga raske mõjutada. Puberteediea ülesandeks on õppida täiskasvanuks olemist ja saada lahti vanemate sõltuvusest. Vanemad jäävad autoriteediks sellistes valdkondades, nagu haridus, karjäär ja sissetulekud. Sõpradelt õpitakse rohkem välist kui igapäevast käitumist, õpitakse ka seksuaalset käitumist. 15. Peegelpilt-mina. Õppimise käigus kujunevad välja ka arusaamad iseendast, oma sotsiaalsest minast. Peegelpiltmina - oma minapilti näeme teiste inimeste käitumise ajal ja reaktsioonide peeglist
õlgadeni. Rinnanibud asetsevad üksteisest eemal, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke Klinefelteri Põhjuseks on üks Haigus avaldub kromosoomuuring sündroom üleliigne naissugu- ehk puberteediea alguses. X-kromosoom. See on Poisid on pikka kasvu pärilikkuse info kandja, (keskmiselt 177 cm), mis määrab lapse pikkade käte ja sootunnuste jalgadega, habemekasv väljaarenemise. X väga aeglane, karvade kromosoome võib ka asetsus on tüüpiline rohkem olla, mida naistele, Välised
väikese vaagna elunditega. Autor valis selle teema uuringuteks, kuna teema on aktuaalne tervishoius ja noorukite seas. Uuringud näitavad, et probleemid, mis kaasnevad puberteedieas on suhteliselt levinud, aga tüdrukud ei tea nendest. Oluline on, et tüdrukud pöörduksid naistearsti poole või noortekabinetti. Nii saavad nad rohkem informatsiooni oma sugulisest küpsemisest. (M. Hickey, A. Balen 2003: 493,503). Uurimistöö probleem: Tütarlastel on vähesed teadmised puberteediea muutuste kohta organismis, mis tekitab neis kartlikkust ning millest tulenevalt on vaja parandada nende teadmisi Uurimistöö eesmärk kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Uurimistöö ülesanded: Kirjeldada menstruaaltsükli hormonaalset regulatsiooni. Kirjeldada puberteetiga kaasnevaid füsioloogilisi ja psühholoogilisi muutusi tütarlapse organismis. Põhimõisted:
tabula rasa ning kõik mis ta teab omandab ta elu jooksul läbi kogemuse 8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria- Igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus ei alga mitte suguküpseks saamisega, vaid sünnihetkest saati. Esialgu on tegemist autoerotismi tasemega, mil naudingut saadakse oma keha puudutamisest, kusjuures lapse arenedes need naudingut tekitavad kehaosad vahetuvad. Puberteediea lõpuks on laps seksuaalsuse arengufaasid läbinud ja tema seksuaalsus küps. Mitmesuguseid tunge ei järgita, sest neid on tõkestama asunud moraal (nt. häbi ja vastikustunne). Freudi teoorias võib eristada järgmisi seksuaalse arengu faase: Oraalne faas- sünnist kuni aasta- poolteistaastaseni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine, hiljem hammustamine). Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda
Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) 6 Muutused Kui inimene läbib murdeea ja saab lapsest täiskasvanuks, peab ta õppima loobuma millestki tuttavast ja tavapärasest ning harjuma uuega. Selline üleminekuperiood sisaldab endas kindlasti ka teatud kriise ja muresid. Puberteediea suurim vastuolu on see, et ühelt poolt tahab noor inimene olla individuaalne ja teiselt poolt sarnaneda eakaaslastega. Esimene murdea põhjus puberteedieas on tavaliselt seotud selle algusega kas suguküpsuse saamine jõuab kätte varem või hiljem kui nooruki sõpradel ja kaaslastel. Vastus selle küsimusele on, et sugulise küpsemise algus varieerub erinevatel noorikutel nii individuaalselt kui ka vastavalt soole, ning on täiesti loomulik, et füüsiliste muutuste areng ja kulg on
Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud"
· Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd - jooks - hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses · On tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega · Suur osa 2. eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil · Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavad täiskasvanule lähedase struktuuri 6.- 7. eluaastal, elektromüograafilised parameetrid aga alles puberteediea alguseks JOOKS · Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist · Esimesed jooksuliigutused on kiirkõnni moodi · Täiskasvanule iseloomulik jooksu kinemaatiline struktuur saavutatakse 5.-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist
Joonis 5. Tuntuim ravimtaim kummel Joonis 6. Punetust taandav vääris-vaipkakar Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp 4. AKNE JA SEBORRÖA Akne ( acnevulgaris ) ehk vinnipõletik on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik. Akne on seotud puberteediea hormonaalsete muutustega. Haigust iseloomustab vistrike esinemine nahal, rasuvoolavus, komedoonid, põletiku- liste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke. Akne on komeeti- line probleem, mis võib tekitada psühhosotsiaalseid raskusi. Teine spetsiifiline nahahaigus on seborröa ehk rasuvoolavus, mis iseloomustab aknet. Põhjuseks on rasunäärmete talitluse häire. Eristatakse kuiva ja rasust seborröad. Kuiva seborröa puhul on tegemist rasunäärmete alatalitlusega
· Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd jooks hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses · On tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega · Suur osa 2. eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil · Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavad täiskasvanule lähedase struktuuri 6.- 7. eluaastal, elektromüograafilised parameetrid aga alles puberteediea alguseks JOOKS · Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist · Esimesed jooksuliigutused on kiirkõnni moodi · Täiskasvanule iseloomulik jooksu kinemaatiline struktuur saavutatakse 5.-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist
raskendatud ning enamik vanainimesi ei saanud sellega ka ise hakkama. Kas ka pikalt kestnud seenhaigust on võimalik ravida vaid käsimüügi ravimitega? ( kui tegu on juba tugevamalt kahjustunud naha/küünega) Akne Rasunäärmete karvatupe krooniline põletikuline haigus, millele on iseloomulikud komedoonid, paapulid ja mädapead. Kõige sagedasem krooniline nahahaigus puberteedieas (85-100%-l noorukitel) ja üks sagedasemaid nahahaigusi üldse. Haigus algab puberteediea alguses (tüdrukutel veidi varem kui poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, kuid vahel püsib ka kauem. Aknet esineb poistel ja tüdrukutel võrdse sagedusega, kuid raskeid vorme(umbes 10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline.
Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv. Tupe ja päraku seeninfektsioone raviks kasutatakse küünlaid. Suguelundite seenpõletiku korral on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal! KAS NAKKAB? Kandidoos on nakkav suguühte ajal. Muudel kohtadel kandidoos ei nakka. Akne - Acne vulgaris krooniline rasunäärmetehaigus näol, seljal ja rinnal, mis on seated puberteediea hormonaalsete muutustega. Seda iseloomustab vistrike esinemine nahal, rasuvoolavus, komedoonide, põletikuliste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke. Aknet soodustab suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ja stress. Naistel ägeneb akne tihti menstruatsioonieelsel perioodil seoses hormoonide muutusega.
psühhoosiseisundisse, mis võib olla akuutne ehk mööduv või, siis pikaajalie ehk krooniline. Kanepisõltlase tavalisemad kehalised häired: immuunsuse vähenemine, kopsu ventilatsioonivõime vähenemine, nina- ja suu limaskesta haigused, kurguvalu ning hingamisteede infektsioonid, kopsuvähi eelstaadium, valu rinnus ja muud südamevaevused, peavalu ja peapööritus, üldine halb enesetunne, meessuguhormooni tootmise vähenemine, mille tagajärg võib olla puberteediea arengu aeglustumine, seksuaalhui vähenemine, spermatootmise vähenemine.Kanepi liigtarvitamise psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed: äng, hirm ja rahtutus joobeajal, lõhimälu nõrgenemine ja õpiraskused, õppetulemuste halvenemine, keskendumisraskused, täielik ükskõiksus maailma suhtes, depressioonid ja enesetapukatsed, tegelikkuse muutunud tajumine, motiivitussündroom. Opiaadid- oopim, metadoon, fentalüünid jne. Opiaadijoobe tunnused: kuumustunne
millest hiljem areneb välja soov abielluda ja saada lapsi. Ema rinnast võõrutatud laps suundub uute mõnuallikate otsingule, avastades mõnu sulgurlihase kontrollimisest, mille mõju iseloomule kirjeldab Freudi ,,Iseloom ja anaalerootika" (1908). Peale esmast tutvust suguelunditega, normaalsel juhul omaenda käe läbi, saabub seksuaalse latentsuse periood, mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid
massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 52. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ehk stratifikatsioon. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12 Sotsioloogia alused Liina Käär
tuumasid. Ka punatuum ja substantia nigra ulatuvad osaliselt subtalamusse. Subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, toimides kooskõlas basaalganglionitega. Epitalamus jääb talamuse suhtes taha- ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerivad emotsionaalseid ja siseelundite reaktsioone lõhnadele. Epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs, mis tõenäoliselt reguleerib ärkveloleku/une tsüklit ning ealist arengut (puberteediea algust). Hüpotalamus on vaheaju kõige alumine osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Viimastest näit nibukeha reguleerib analoogiliselt epitalamusega lõhnade tajumisega seotud reflekse ja emotsionaalseid reaktsioone lõhnadele. Hüpotalamuse funktsioonid tervikuna on väga tugevasti seotud meeleolu ja emotsioonide 18 regulatsiooniga
See, mis perekonnast me tuleme, paneb paika meie majandusliku seisundi ning poliitilised vaated, perekonnast oleneb ka mis usku oleme jne. 95. Kuidas mõjutab töö inimese elu? Mis on töö oluline sotsiaalne fakt eesti ühiskonnas? Töö annab sotsiaalse positsiooni. Vaba aja veetmine palju raha on, millega tegeleda saab. 96. Sotsialiseerimise agendid Inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja õhiskonnas vajalike rollide õpetamine. Vanemad, sõbrad, puberteediea sõbrad, õpetajad, massimeedia 22
o Vana Kreeka ja Rooma seksuaalsust puudutavad teemad olid tähtsad nii kirjanduses kui ka kunstis. Iluideaalid, kehakultus. Seaduslikult oli fikseeritud intsestikeeld, samas võeti naisi kui muud vara, tal ei olnud rohkem õigusi kui orjal. Meestel võis olla mitu naist. Levis prostitutsioon. Seksuaalsust aktsepteeriti kui loomulikku osa inimese elust. Homoseksuaalsust tolereetiti, täiskasvanud mehe ja puberteediea läbinud noormehe vahelised seksuaalsuhted olid aktsepteeritud. Vanem mees oli nooremale õpetajaks. Vanem mees omas naist ja lapsi ja ka noormees võis hiljem abielluda ja lapsi saada. Ülikud võisid noorukid ka adopteerida, et nad päriksid nende vara. Naistel ei olnud poliitilisi ega materiaalseid õigusi, sõltusid täielikult oma meestest, neid nimetati güüneks laste sünnitajaks
Milliseid ruumitaju sugudevahelisi erinevusi on leitud ja mis võib olla nende põhjuseks? • Ruumiline töötlus on uuringute kohaselt täiskasvanuna parem meestel. • Geneetika: evolutsiooni jooksul meestel välja kujunenud parem ruumitaju, kuna nende põhiliseks ülesandeks oli jahipidamine – suurel maa-alal orienteerumine, nooltega sihtimine jms. • Hormoonid: ruumitaju sugudevahelised erinevused ilmnevad pigem täiskasvanutel, mis võib viidata puberteediea hormonaalsete muutuste mõjule. Turneri sündroom (XX-kromosoomi asemel X-kromosoom) – verbaalsed võimed normikohased, kuid häirunud ruumitaju. Võimalik, et androgeenid või östrogeenide ja androgeenide tasakaal võib olla määrav ruumilise töötluse võimekuses. Loeng 12 Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)? • Tähelepanu – selektiivse teadvuse protsess, üks võimalus, kuidas stiimulitele vastata. Tähelepanu kitsendab
-) 12-18 aastat identiteet & identiteedi hajusus (rolli segadus) noored inimesed hakkavad aktiivselt tundma huvi nii oma soolise kui ka teiste tahkude vastu. Selle perioodi kriisidele on omane üliemotsionaalsus, laiali valgavus, meeleolude muutlikkus. Sisuliselt on see etapp koht, kus on võimalik eelneva nelja etapi veab ära parandada, sest selles etapis läbitakse hästi kiirelt veel kõik eenevad erapid. Selles vahemikus on sisuliselt kaks kriisi: 1. varajasemas tüüpiline puberteediea suhetekriis selline vanus, kus noored hakkavad nägema ka oma vanemate puudusi ja vigu ning see on ka see vanus, kus üks identiteet vahetatakse uue vastu (lapselik täiskasvanulikuks); 2. hilisemas faasi lõpus identiteedi kriis. Tuleb luua oma enda ,,mina", üle vaadata oma unistused ning leida oma koht elus. See vajab rollide katsetamist, oma piiride leidmist. Mida keerulisem on ühiskond, seda raskem on leida oma identiteeti.
Müeliin tekib juhteteede ümber, erutusjuhtesüsteemid täienevad ja närviimpulsid liiguvad kiiremini ja efektiisemalt, suuraju müelisatsioon puberteedieast algab kestab kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem
probleeme ei olnud Neuropsühholoogilised testid: - Ruumilise mälu test – kui hästi oskasid hipokampusega pt-d taastada laual olnud asjade nimetusi ja asukohti - Visualiseerimise testid – hindavad võimet mentaalselt manipuleerida, keerata, pöörata 2/3D objekte. Milliseid sugudevahelisi erinevusi on ruumitajus täheldatud? Mis võib olla nende erinevuste põhjuseks? - Täiskasvanuna parem meestel Põhjuseid: - Geneetika – tänu jahtimisele arenenud - Hormoonid – puberteediea muutuste mõju IX LOENG - tähelepanu Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)? Selektiivse teadvuse protsess; üks võimalus kuidas stiimulitele vastata. Tähelepanu kitsendab või fokusseerib teadvuse selektiivselt sensoorsekeskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU EI OLE TEADVUS. - Psüühiline valgusvihk mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele.
(2) Anaalne faas on ligikaudu 2.- 4. eluaastal, kus rahuldust saadakse pärakusfinkteri kontrolli all hoidmisest või lõdvakslaskmisest. Psüühilises mõttes on siin tähtis kontroll objekti üle ning tüüpilised selle perioodi probleemid ilmnevad hilisemas elus obessiiv-kompulsiivsete sümptomite või sadomasohhistlike tendentsidena. (3) Falliline faas on umbes 3.- 6. eluaastal, kus erogeenseks tsooniks on suguorganid. Erinevalt puberteediea genitaalsusest tunnevad nii poisid kui tüdrukud vaid üht suguorganit - fallost, mille olemasolu või puudumist siis uuritakse ning üle elatakse. Areneb Oidipus-kompleks ja taandub, domineerib kastratsioonikompleks. Oidipaalse konflikti lahendusena tekib ülimina. Fallilise faasi häired ilmnevad hiljem hüsteeriliste sümptomitena. Äärmusjuhtum on püsiv hüsteeriline isksusehäire, mida iseloomustab kõigi elu külgede diferentseerimatu, ülemäärane ja mänguline seksualiseerimine
Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted. Kui see niisuguses jadas käib nagu seda Cole ütles ja hiljem ka tõestati siis pole sotsi areng auklik. Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine, vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse miks sotsi arengus tulevad tüdrukutel suured vajaka jäämised. 3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas ajalises lõikes- gruppide arengu dünaamika See slaid on parim pildiline väljendus selle kohta kuidas gruppide struktuur noorukieas muutub. Dumphy uuris 60 aastate alguses noorukiealisi Austraalias, nende uurimuste tulemustel üldistus
tiivsust, et ta ei tunneks ennast igal pool eemaletõugatuna. Loomulikult peavad lapsed õppima oma frustratsioonidega toime tulema, seejuures ise agressiivselt käitumata. Lapsevanemana saate oma last selle juures aidata, veetes iga päev koos temaga aega, hoides last kaisus ning vesteldes temaga mõistvalt (vt. Igapäevane ühishetk, lk. 91). Kõik eelnevalt öeldu kehtib ka lapse edaspidise arengutee, palju muutusi ning põhjapanevaid protsesse kaasatoova puberteediea kohta. Leidke iga päev aega oma lapsega rääkimiseks, pange endiselt paika normid ning reeglid, ent andke lapsele piisavalt tegutsemisvabadust ümbritseva uurimiseks. Sest puberteediiga lõpeb vanematest eemaldumise ning ise- seisvumisega. Ent ka iseseisva noore inimesena peaks teie laps tunnetama, et ta on vanemate juures alati oodatud ning kallis külaline (Rogge, 1998). : kõnepelgus.
makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 6.2.4. Mina-pildi kujunemine · James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine · William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid · Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina: inimese arusaamad enda kohta
Kui perekonnas on hierarhilised suhted, siis sõprade grupis on kõik liikmed võrdsed. Lastele on sõbrad vajalikud selleks, et teatud asjade õppimine on vanemate võimu all raske ning sõpradega lihtne. Sõpradega lävides saavad lapsed praktilisi oskusi toimetulekuks lapse rollis, mida vanemad neile õpetada ei saa: kuidas võimuga lävida, kuidas süsteemiga manipuleerida, kooli sees ja väljas käituda ja vastassoo esindajatele läheneda. Eriti olulised on lapsele puberteediea sõbrad, kuna nad on vajalik osa lapse saamisel täiskasvanuks. Sõpruskond aitab lapsel end ette valmistada täiskasvanu rolliks ning õppida käituma vastavalt endasuguste grupi oodatavatele käitumismustritele. Sõbrad mõjutavad selles eas last rohkem igapäevaseid elulisi valikuid, välimust, seksuaalset käitumist ja harrastusi. Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Kool rajab lähetuse ellu, pehmendades ja
annaabi.ee 
