Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klinefelteri sündroom (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Klinefelteri sündroom
Referaat
Tallinn 2008

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Sümptomid 4
Haiguse variatsioonid 4
Komplikatsioonid 5
Ravivõimalused 5
Kokkuvõte 6
Lisa 1 7
Lisa 2 7
Kasutatud materjalid: 8

Sissejuhatus


Klinefelteri sündroom on tundmatust nimest hoolimata suhtliselt tavaline, selle esinemissagedus on umbes 1:700 ning seega on see üks enim esinevaid kromosoomhaigusi. Tõenäosus, et igaüks meist tunneb vähemalt ühte selle sündroomiga noormeest, on suur. Siiski pole enamus sellest midagi kuulnud . Ning tihti pole isegi selle haiguse põdejad teadlikud sellise sündroomi olemasolust. Pole ebatavaline , et Klinefelteri sündroomi põdeval mehel diagnoositakse haigus alles täiskasvanuna.
Klinefelteri ehk XXY sündroom on poisslastel esinev kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus. Haiguse põhjustajaks on üleliigne naisugu- ehk X- kromosoom . Munaraku või spermatosoidi tekkel ilmneb häire, mistõttu satub rakku rohkem X-kromosoome, kui peaks. Klinefelteri sündroomi põdejatel on 2 või enam X-kromosoomi ning 1 või enam Y-kromosoomi. Kõige tavalisem variant (diagnoositud 80-90% patsientidest) on see, kus haigel on 1 Y-kromosoom ja 2 X-kromosoomi. Kui tervel inimesel on 23 kromosoomipaari ja seega kokku 46 kromosoomi, siis Klinefelteri sündroomi põdejatel on 23-nda kromosoomipaari ehk sugukromosoomipaari juurde lisandunud üks X-kromosoom ja seega on neil kokku 47 kromosoomi (vt. lisa nr. 1).
Klinefelteri sündroom on nime saanud doktor H.Klinefelteri järgi, kes avastas selle haiguse 1942. aastal. Dr. H.Klinefelter avastas ka selle, et kõigil, kes põevad Klinefelteri sündroomi, ei pruugi olla kõiki haigusega kaasnevaid sümptomeid, seetõttu on haigust võimalik diagnoosida vaid kromosoomuuringuga. Klinefelteri sündroomi diagnoosimiseks võetakse vereanalüüs, kus eraldatakse rakkudest kromosoomid ja uuritakse neid mikroskoobi all. Diagnoosi kinnitab lisa X-
kromosoom.
Klinefelteri sündroomi esinemissagedus kasvab ema vanusega. Seetõttu pakutakse rasedatele vanuses üle 35 eluaasta kromosoomanalüüsi võimalust.

Sümptomid


Haigus avaldub puberteediea alguses, kuid juba imikueas võivad ilmneda mõned sümptomid. Klinefelteri sündroomi põdevatel imikutel on tihti nõrgad musklid ja vähem jõudu, kui teistel samaealistel. Nad hakkavad hiljem roomama, kõndima ja rääkima. Beebidena on nad vaiksed , vähenõudlikud ja rahulikud.
Puberteedieas avalduvad aga füüsilised sümptomid, mis on tingitud vähesest testosteroonist. Nimelt toodavad Klinefelteri sündroomi põdevate noormeeste kehad liiga vähe testosterooni. Sellest tingituna on karvakasv (eriti habeme ) aeglane ning karvade paigutus kehal tüüpiline naistele. Välised suguelundid on väikesed ning haigust põdevad noormehed on alati viljatud, sest nad ei tooda spermatosoide (või toodavad väga väikeses koguses). Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos . Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka rinnavähki haigestumise risk on kordi suurem kui tervetel meestel (vt. lisa nr. 2).
Psüühikahäiretest esinevad loidus, kurnatus, apaatsus ja antisotsiaalne käitumine. Tavalised on ka õpiraskused ja madal enesehinnang . Klinefelteri südroomi põdevad poisid võivad olla vähesel määral vaimselt alaarenenud, arengupeetusega ning madalama IQ-ga. Neil võib olla raskusi keskendumise ja koordinatsiooniga. Iseloomulik on ka depressioon, skisofreenia ja psühhoosid. Samuti on suurem tõenäosus kalduda alkoholismile või kuritegevusele.

Haiguse variatsioonid

Alguses mainisin ma, et kõige tavalisem Klinefelteri variant on see, kus haigel on 2 X-kromosoomi ja 1 Y-kromosoom, ehk siis 47, XXY. Aga sellel haigusel on veel mitu variatsiooni : 48,XXYY; 48,XXXY; 49,XXXYY ja 49,XXXXY. Klinefelteri sündroomi variatsioonide puhul, kus rakus esineb enam kui üks lisa X-kromosoom, on süptomid enamasti samad, mis n.ö. klassikalisel , 47,XXY variandil, kuid võimenenud. Märgatavaim võimenenud sümptom on vaimne alaareng , mis on Klinefelteri sündroomi variatsioonide puhul tugevam. Kui 47,XXY sündroomi all kannatajatel võib (kuid ei pruugi) olla kerge vaimne alaareng, siis haiguse variatsioonide puhul on tavaline keskmine kuni tugev alaareng.

Komplikatsioonid

Klinefelteri sündroomi all kannatajatel on kromosoomhälve tõttu tõenäosus haigestuda paljudesse tõsistesse haigustesse palju suurem kui tavainimestel. Nende haiguste alla kuuluvad: osteporoos ehk luuhõrenemine, rinnavähk, kasvajad, leukeemia , aneurüsm, veenitrombid jne.

Ravivõimalused


Klinefelteri sündroomi välja ravida pole võimalik, sest pole võimalik muuta kromosoomstruktuuri. Siiski on võimalik haiguse sümptomeid vähendada ja kontrolli all hoida. Meditsiinilistest meetoditest kasutatakse testosterooni ehk meessuguhormooni asendusravi. Raviga alustatakse varasest puberteedieast (11-12-aastaselt), et kujuneks mehelikum kehaehitus ja madalam hääl. Kasutatakse lihasesiseseid süste, plaastreid ja kreeme.
Klinefelteri sündroomi põdejad on kasutanud ka viljatusravi, et olla võimelised isaks saama, kuid see ei ole sageli edukas.
Kasutatakse ka psühhiaatrilist nõustamist ja psühhoteraapiat, et muuta antisotsiaalselt käitumist ning aidata haigel mõista oma seisundit .
Kõige olulisem Klinefelteri südroomi ravimisel on alustada võimalikult varakult.

Kokkuvõte


Olles lugenud mitme Klinefelteri sündroomi all kannataja lugu, mõistsin, et Klinefelteri sündroom on tõsine kromosoomhaigus ning arvestades selle suhteliselt suurt esinemissagedust (sagedasem kui Downi sündroom) tuleks selle haiguse osas palju rohkem teavitustööd teha. Rääkimata sellest, et enamus tavainimesi pole sellest kuulnud, pole see ka levinud diagnoos . Loomulikult on arstid sellest kuulnud ning nad teavad sellest haigusest, aga tihti lihtsalt ei tulda selle peale. Klinefelteri sündroomi põdejatele on pandud diagnoosiks nii rasvumist, kui ka erinevaid psühholoogilisi probleeme (näit: antisotsiaalsus). Ei osata alati ära tabada, et need on sündroomi sümptomid mitte eraldiseisvad haigused. Tänu hilisele diagnoosile on paljud noormehed pidanud teismeeas taluma kiusamist ja mõnitamist.
Ilmselt on palju selliseid haigusi, millest inimesed pole piisavalt teadlikud, aga kuskilt tuleks algust teha.

Lisa 1


Klinefelteri sündroomi põdeva mehe kromosoomistik.

Lisa 2


Tüüpilise Klinefelteri sündroomi põdeva mehe kehaehitus.

Kasutatud materjalid:

http://www.emedicine.com/ped/topic1252.ht m
http://www.nichd.nih.gov/health/topics/klinefelter_syndrome.cf m
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=466
http://images.google.co m -> Klinefelter syndrome
http://www.geocities.com/dibragerowtcom/klinefel.html
http://klinefeltersyndrome.org/Stefan.ht m
http://www.angelfire.com/wy/XXY/XXYLegacy/MyStory.html
8
Vasakule Paremale
Klinefelteri sündroom #1 Klinefelteri sündroom #2 Klinefelteri sündroom #3 Klinefelteri sündroom #4 Klinefelteri sündroom #5 Klinefelteri sündroom #6 Klinefelteri sündroom #7 Klinefelteri sündroom #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissu1990 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pärilikud ja mitte päralikud haigused
14
docx

Pärilikud ja mitte päralikud haigused

Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism.

Bioloogia
Geneetika I kordamisküsimused-2012
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused (2012)

Autopolüploidsus ­ ühe liigi piires kordistub üks ja sama genoom (taimed) Allopolüploidsus ­ kordistuvad eri liikide genoomid (hübriidid) Aneuploidia ­ üksikute kromosoomide arvu suurenemine või vähenemine Monosoomia ­ ühe kromosoomi kadu, ehk puudumine (2n-1) Trisoomia ­ ühe kromosoomi lisandumine (2n+1) Nullisoomia ­ ühe kromosoomipaari puudumine (2n -2) Tetrasoomia ­ kromosoomipaari lisandumine (4 homoloogse kromosoomi olemasolu (2n-2) Inimestel olulisemad trisoomiad Patau sündroom (+13) Edwarsdi sündroom (+18) Downi sündroom (+21) +X (poly-X naised) ­Turneri sündroom 32. Kromosoommutatsioonid (näited inimeste puhul) 33. Autosomaalsed sündroomid Inimese autosomaalsetest trisoomiatest sünnivad vaid 3 (+21, +18 ja +13) vastsündinute skriinimiseks piisava sagedusega Monosoomiat leitud vaid 22 kromosoomi puhul Downi sündroom 21 kromosoomi trisoomia Kirjeldati (haiguspilt) esmalt 1866 aastal J. Langdon Down poolt

Geneetika
Downi sündroom Õpimapp
47
docx

Downi sündroom Õpimapp

Tallinna Ülikooli Pedagoogline Seminar Noorsootöö – ja täiendõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Õpimapp Koostas: Laura Pirbe Juhedaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 1 Downi sündroom ehk trisoomia 21 2 Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa kromosoom. Haiguse esinemissagedus on umbes 1:1000 vastsündinu kohta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline.

Bioloogia
Portfoolio
46
docx

Portfoolio

DOWNI SÜNDROOM Õpimapp 1 Downi sündroom ehk trisoomia 21 Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa kromosoom. Haiguse esinemissagedus on umbes 1:1000 vastsündinu kohta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline. 2

Kategoriseerimata
Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin
34
docx

Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin

lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui

Geneetika
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se

Aretusõpetus
Geneetika eksami vastused
48
rtf

Geneetika eksami vastused

defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10- 15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG kordust, siis mutantses kromosoomis on seda kordust DNA replikatsiooni tagajärjel kuni

Geneetika
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

Chromosome nondisjunction)- Meioosi I anafaasis iga homoloogipaar alati ei lahkne. Ka õdekromosoomide mõnikord esinev lahknematus mitoosis. polüploidsus (ingl. Polyploidy)- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. 13. Down, Turner, Klinefelter sündroomid Downi sündroom (ingl. Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia. Turneri sündroom (ingl. Turner syndrome)- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X-kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H

Üld- ja käitumisgeneetika




Meedia

Kommentaarid (1)

Enik profiilipilt
Enik: Olen rahul
18:31 13-01-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun