Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad
f) ksülofon (kuula, proovi pulgaga klahve puudutada) 2min g) laul (kuula, proovi järgi laulda) 3min h) väike trumm (kuula, katsu, käe patsutusega saab luua rütmi) 2min 3. Kordamine. Kõik uuesti üle. Laulda, mängida 5min 4. Tegevus. Praktika. Laps tunnetab antud pillide erinevaid helisid, ei karda laulda. Meeldib katsetada erinevaid pille ja nendega mängida. 5min Plaan-konspekti tegemise juhend Määra erivajadus (intellektipuue, nägemispuue, liitpuue) Nägemispuue Vali, mida õpetad (tegevus, reegel, asi, nähtus vm) Muusika instrumentide heli kuulamine ja käsitlemine Leia teema, mõtle, kuidas tekitad huvi ja motiveerid last õppima Muusika instrumendid tuua kohale, et neid saaks puudutada ja heli kuulata Kuidas seda erinevate meelte, võimaluste ja tegevuste abil saaksid selgitada Iga pilli kohta on helipala näide, seega laps saab ise proovida kas teeb sarnast heli Kas saad lisada emotsiooni?
(meditsiiniline, kutsealane, sotsiaalne, pedagoogiline). Sotsiaalne rahulolu Inimene kuulub gruppi, millel on identiteet Tal on grupis meelepärane roll Teda koheldakse seal inimväärselt Kontaktid väljaspool gruppi Võimalus grupist eralduda Vaimupuue raskused kognitiivsel tasemel (psüühiline kõrvalkalle)- arusaamine on raske. Autism Meelepuue nägemise, kuulmise kõrvalekalle. Liitpuue häired esinevad mitmel tasandil. Eripedagoogika on pedagoogika aladistsipliin, mis tegeleb kahjustatud inimesega. Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta.
suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21. Raske vaimne alaareng- IQ 20-34, 2-4 aastase inimese vaimse arengu tasemel, mõtlemine põhineb seostel, enesekeskne mõtlemine, oskuste omandamisel vajalik kordamine, kõne puudub või on algeline, motoorikahäired, sageli liitpuue. 22. Sügav vaimne alaareng- IQ alla 20, häired sensomotoorses valdkonnas, sõltuvad teisest inimesest, hooldusprogramm, 0-2 aastase inimese vaimse arengu tasemel. 23. Liikumispuue on kaasasündinud või omandatud liikumise puudulikkus või selle puudumine. 24. Psüühikahäire on psüühiliste funktsioonide häiritus 25. Orgaaniline psüühikahäire ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu häire mille tagajärjeks on aju düsfunktsioon. 26
polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja, hooldaja 25.Psüühilise häirega eakas- aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine. 26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?-1) sügav liitpuue,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire 27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult? Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 29
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest
tähe F ja kuni neljakohalise koodiga. Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade psüühikahäiretest gruppide alusel. Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid, õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske psüühikahäire korral kasvab tõenäosus, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele. (Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. 2000). Orgaaniliste psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või
täpsusta aastased) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. 7-12 Aspergeri sündroomiga vaimupuue) laps vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid;
annaabi.ee 
