Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson
Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid aga piirdeNS ehk pesifeerse NS. Peaaju ehitus ja funktsioonid: Peaajul eristatakse viit osa: - Piklikaju: seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena). Vereringe ja hingamine, autonoomse (vegetatiivse) ns talitus, eluliselt olulised refleksid – aevastamine, oksendamine, südame löögisagedus, süljeeritus. Piklikaju
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks – ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele. 1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele. 2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.)
Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne Aju erinevate osade funktsioonid: Piklikaju- hingamine, vereringe-süda, neelamine, aevastamine, okserefleks Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks el
tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged. Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse käigus ning kaalu- ja kasvukõvera määramine ja hindamine. Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine. 12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus) Sümptomid- Depressioonist võib kõneleda siis, kui esineb 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit vähemalt kahe nädala jooksul. Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetusetunne, pessimism, lootusetus tuleviku suhtes, enesetapu mõtted või katsed, unehäired, söögiisu vähenemine.
ligidal. Leiti aga, et usk tekitab hüpnootilise seisundi mitte magnetism. 46. Hüpnoosi teooriad. Braid: ratsionaalne, pole üleloomulik Charcot: ainult hüsteerikud alluvad hüpnoosile Hilgard: lõhestatud teadvus (käsi ja külm vesi) Sarbin: hüpnoos kui õpitud käitumine 47. Depressandid. Alkohol---kesknärvisüsteemi depressioon--pidurduse nõrkus, teadvustamise kahanemine, seksuaalse agressiivsuse kasv, ärevus 48. Stimulandid. Crack, amf, koka--- kesknärvisüsteemi stimuleerimine--erutuse ja aktiivsuse kasv, reaalsuse taju kadumine (Narkootilised analgeenid---hero, oopium-- kesknärvisüsteemi depressioon--valu kadu, eufooria, lõdvestumine Hallutsionogeenid--LSD, seened--muudab serotoniinergilisi funktsioone--hallukad, taju muutused) 49. Alkoholi toime ajule. Surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite pidurduse. 50
järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja
paljud inimesed mürkaineid mis kahjustavad nende aju ja kutsuvad esile ka raskeid psüühikahäireid. Nii võib tõdeda et nii mõnelgi juhul on kehaline või psüühiline häire inimese enda põhjustatud. 5)Psüühikahäirete kehalised põhjused Inimese psüühilise tegevuse alus ja vältimatu lähe on sensoorne stimulatsioon, s.t kogu informatsioon, mis saabub peaajju meeleelundite kaudu. Sensoorse stimulatsiooni mahu, intensiivsuse ja/või iseloomu muutused võivad põhjustada peaaju tegevuse häireid. Sensoorne vaegus põhjustab psüühilisi hälbeid: teadvuse hägunemine, ärevuse-ja hirmutunnet, meelepettelisi elamusi jms. Kuigi liikumisvaegus vahetult psüühilisi häireid ei põhjusta , loob ta ajutoonuse vähenemisega soodsa pinnase hälvete tekkimiseks. Kahjulik toime võib aga olla ka sensoorsel ülekoormusel. Nt: 25-aastane naine töötas puidutööstuses väga mürarikkas ruumis. Mõne kuu pärast
- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate pro
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
20. Mis on sünaps? Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks 23. Mis on seljaaju ülesandeks? Seljaaju ülesandeks on saata teateid peaajju ja sealt tagasi, peaaju asub koljuõõnes. 24. Milliste protsessidega on seotud ajukoor? Suuraju koosneb kahest poolkerast. Neid poolkerasid katab ajukoor, mis on kesknärvisüsteemi arenenuim osa. Sellega on seotud näiteks sellised keerulised protsessid nagu teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, taju ja õppimine. Inimestel moodustab ajukoor 80% peaajust. Osad ajukoore piirkonnad on spetsialiseerunud ainult kindlate toimingute sooritamisele, näiteks nägemisele, kuulmisele, liigutuste reguleerimisele
ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks)
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena o
surma asus aga teda kritiseerima. * Ta oli üks esimestest, kes asus kirjutama raamatuid laiadele massidele, kus lihtsustas ja populariseeris asju. * Tundis huvi ka kultuurilisest eripärast. * Uuris palju neurooside tekkimist. * 1939 aastal välja raamatu ,,Meie aja neurootiline isiksus", kus kritiseeris Freudi ja tema seksuaalsusteooriat tugevalt. -) Sünnipärane ärevus/rahutus tunne väitis, et inimese peamiseks liikumapanevaks jõuks on sünnipärane ärevus tunne, millega sünnib laps siia maailma, sest juba esimesest hetkest pärast sündi tuleb lapsel hakata võitlema ning see muutubki isiksuse üheks põhiomaduseks. * Horney uskus, et inimesed püüdlevad kahe asja ehk turvalisuse/ohutuse ja soovide/vajaduste rahuldamiseni. Need kaks dendentsi ei pruugi kokkulangeda ja võivad olla vastandlikud ehk meie soovide rahuldamine ei pruugi olla ohutu. Horney uskus, et neurooside tekkimise põhiline põhjus ongi see, kui need dendentsid ei lange kokku.
Verevarustuse kontrollmehhanismid: metaboolne kontroll: domineerib südame-, aju-, ja töötavate skeletilihaste arterioolides (elutähtsad süsteemid) süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega
Tema täiuslikkuse iha ei lase tal töid lõpetada, vaid paneb tulemust üha paremaks lihvima. Väga kohusetundlik. Korralikuks väga oluline, kuna ei usalda teisi niipalju, siis pigem teeb ise ära, kuna siis on tehtud hästi. Liigne pedantsus ja kangekaelsus. Selle tüübi meetod ärevusest pääseda on mitte midagi valesti teha. Püüd aga mitte midagi valesti teha toob kaasa kõhklused ja ettevaatlikkuse, pideva mure. Sageli võib olla ängistus ja depressioon, sest ta näeb end kõrgele seatud standardeile alla jäävat. Vältiv isiksus: sotsiaalärevuse raske vorm. Keskne veendumus on saamatus, alaväärsus, veetuse puudumises. Ta väldib olukordi, kus ta hindamise all oleks, seetõttu püüab tähelepanu mitte äratada. Tööl ei võta ta uusi ülesandeid ega vastu ka ametikõrgendust, kuna kardab läbikukkumist ja etteheiteid selle eest. Ei algata iial suhteid. Ta küll tahaks olla teistele
Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks)
tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. Kõikvõimalikke käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise on väga palju ning nii võib tunduda, et inimese isiksuseomadustest ülevaatliku ettekujutuse saamine on väga keeruline. Õnneks kalduvad paljud käitumis-, mõtlemise- ja tundmisviisid inimestel esinema koos. Sageli kurbust ja ärevust tundev inimene kipub mõtlema, et on saamatu ja rumal, samuti võib ta nutta palju sagedamini kui valdav osa tema ea- ja sookaaskastest. Samas teiste inimeste seltsi ning põnevaid sündmusi otsiv inimene kaldub ennast tihti tundma ka õnnelikuna. Seega pole tarvis kõiki käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise eraldi mõõta: kui me teame, kas inimesel üks spetsiifiline omadus esineb või mitte, võime piisava
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti,
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid.
o Neuroosi roll isisksuses o Naisfeministlik psühholoog, tegeleb palju naise rolli ja naise teemaga · Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda. Ükskõik, mida inimene teeb, praktiliselt kogu meie motivatsiooni aluseks on soov rahutustundest üle saada. Inimese tegevust juhivad kaks tendetsi: o Inimene püüab turavlisuse poole o Inimene vajab oma soove rahuldada Häda on selles et need kaks pole alati kooskõlas ja lähevad konflikti ja kui selline situatsioon tekib, tekivad inimestel neuroosid. Inimesed valivad
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2
- Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
*üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3
II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted.
moodustavad sündroome; on olemas erinevad vaimuhaigused oma sündroomi, kulu ja põhjuse, s.t. orgaanilise põhjusega. Raskemate vaimuhaiguste kaks pearühma - dementia praecox ja maniakaal-depressiivne psühhoos - on ka Emil Kraepelini idee. 19. saj II poolel avastati mitmegi haiguse orgaanilised põhjused: seniilse ja preseniilse dementsuse alus - ajurakkude degeneratsioon; PP-vitamiini puudusest tuleneva pellagraga kaasnev desorientatsioon; süüfilise tekitatud muutused ajus ja progresseeruv paralüüs ning suurusluul. Pasteuri pisikute-teooria tõestuseks pookis Richard von Krafft-Ebbing progresseeruva paralüüsiga patsiendile süfiliitiliste villide sisaldist. Patsient ei jäänud süüfilisse, järelikult oli ta seda varem põdenud. Ning 1905.a. avastati kahkjas spiroheet. Ahel sulgus: infektsiooni, aju teatud piirkonna rakkude lagunemise ning psühhopatoloogia teatud vormi vahel oli tõestatud põhjuslik seos. Ja tundub nii loogiline arvata, et kui ühel