Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võgotski, eluaastat, psühholoog, vane, sümbolidis, õppekava, puutu, bronfenbrenner, ökoloogia, uurimist, interaktsiooni, mikrotasand, lapsevanemad, õedist, mesotasand, lasteaed, suhtlemisoskus, viibib, kaudselt, müügimees, heatujuline, makrotasand, ühiskkond, õppekavad, toetuste, sveitsi, teisesed, koordinatsioon, perioodiksAstmetel tagasi liikumine ei ole võimalik ja kui laps omandab teatud oskused, siis tema roll ja organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. Lev Võgotski Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet
piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga
..........................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng..................................................................................9 2.4 Sotsiaalne kompetentsus mängus.........................................................10 2.5 Mängu ja arengu seos.......................................................................10 3 JEAN PIAGET....................................................................................11
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
· Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel · Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35- 49 Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne
Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7 Tekib sooidentiteet, ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 1.5. Emotsionaalne areng Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust.
omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed
-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski käsitlus: Kuidas sotsiaalsed vahendid (kultuur) väljenduvad indiviidi psüühikas? Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad
.., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid:
Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. Sel perioodil on laste mõtlemine intutiivne ja toimub valdavalt ilma keelt kasutamata. Laste jüudmisel operatsiooni-eelsele
laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid : on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed.
- Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas - Huvitus loodusest, loodusajaloost
peab tähele panema eelfaktoreid. Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima. Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem; küsimus, et kas saadakse võrrelda inimest loomadega - näiteks sarnased hüpoteesid; eetikat ei saa vaadelda, sest keskkonna mõju võib olla liigselt suure osalusmääraga; keerukas uurida motivatsiooni. 25.02. KONTEKSTUALISM Lev Võgotski - sotsiokultuuriline arenguteooria Kirjandust ja kultuuriajalugu on õppinud; õpetas psühholoogiat ja puutus kokku kognitiivse puudega lastega. Uskus, et me kasutame tööriistu selleks, et areneda (näiteks keel) Tingitud käitumine - meie vajadused ja eesmärgid on tihedalt seotud käitumisega, mis omakorda on seotud keskkonnaga (kliima, elukoht, kontuurid ja sotsiaalsed komponendid). Culture
põhineb oma kogemusel, et lindudel ei saa kaht pead olla ◦ omandatakse formaalne operatsiooniline järeldamine, kuid seda ei kasutata pidevalt, tegelikult suudavad ka väikesed lapsed seda, kui on piisavalt lihtne ülesanne, seega toimub lihtsalt kvantitatiivne muutus (võimalus arvestada rohkem muutusi), mitte kvalitatiivne (uute mõtlemisoskuste omandamine) Lev Võgotski (1896- 1934) ◦ kuidas keskkond/kultuur mõjutab lapse arengut? bioloogiline (loomulik) ja kultuuriline areng toimuvad kogu aeg ja kõrvuti ◦ Oskus kasutada sõnu ja sümboleid tuleb täielikult keskkonnast ning mõjutab lisaks teistega suhtlemisele ka lapse enda arusaama ja maailma lahtimõtestamise viise (verbaalne mõtlemine) ▪ nt loomulikult on inimene võimalik meelde jätma kuni neli infoühikut, rohkem suudab
läbi viima. o Kognitiivseid operatsioone saab trantsportneerida ühest raamistikust teise. o Sotsiaalne interaktsioon muutub kognitiivse arengu allikaks sotsiaal kognitiivse konflikti kaudu, mille see põhjustab. o Algne kompetentsus on indiviidide jaoks oluline, et saada kasu kindlast interaktsiooni situatsioonist. · EMOTSIONNALNE KIRJAOSKUS Emotsionaalse kirjaoskuse õppekava osied hõlmavad järgmist: o Eneseteadlikkus enesejälgimine ja tunnete määratlemine. o Isiklike otsuste tegemine enese käitumise jälgimine ja tagajärgede mõistatamine. o Tunnete juhtimine enese sisekõne jälgimine, negatiivsete mina sõnumite vaidlustamine. o Stressiga toime tulek stressi tunnuste ära tundmine, stressi allikate ära tundmine.
käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus,
- Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele,
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
tähelepanu tahtlikult suunama ja kontrollima. Hiljem saab rakendada tahtejärgset tähelepanu st protsess on automaatne ja pingutust ei ole. Mälu areng - Lühimälu maht 2 aastastel 2 ühikut, 5 aastastel 4 ühikut, 7 aastastel 5 ühikut ja 9 aastastel 6 ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene
halvemal juhul katkestada. 17 Erinevad teooriad inimese arengust Inimese arengu mõjutamine on huvitanud inimkonda juba väga ammusel ajal. AntiikKreekast on teada, et filosoofid jagasid inimese elu 7 aastasteks perioodideks, kusjuures igale perioodile vastas kindel kirjeldus. Oluliseks peeti siiski vaid vabade meeste elu uurimist ja kirjeldamist. Paljud AntiikKreeka skulptorid ja kunstnikud kujutasid last kui kokkusurutud täiskasvanut. Samuti toimus see ka lääne kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu meie seda tänapäeval mõistame. Erinevatel aegadel on lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud
kanda. Seal pärimustes on palju seda kuidas lapsed viidi ära mägedesse, jäeti kasvama või surema või jäeti saatuse hoolde. Antiikajal hakati ka esmakordselt kasutama preservatiive, ehk siis hakati perekonda planeerima. Ristiusu tulekuga muutus suhtumine tugevalt - tekkis arusaam, et last tappa ei tohi. Keskajal ei olnud matusrituaale alla 7-aastastele kuna neile ei tehtud matuseid kes tööd ei teinud. Kuni 17 saj. suri enne 7ndat eluaastat kolmandik lapsi. Euroopa kultuuriruumis puudus väljend lapsepõlv. Seda ei peetud oluliseks. Laps oli väike täiskasvanu, neid toideti ja lasti kasvada, muud midagi. Lastesse suhtumine muutus pidevalt kuigi pikalt põlati vallaslapsi. Keskajal oli vallaslastesse suhtumine väääga negatiivne. Ristiusk hakkas sisse tooma seda, et laste hinged on puhtad ja et neid on võimalik õigele teele pöörata, ehk siis oluline on ka hingeline harimine.
Suurte sõjaretkede eel tapeti, kuna see näitas hoolimist. Indiaanlased matsid lapsed elusalt (ohver oli tähtis sel ajastul). Austraalias tapeti esmasündinu (keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud) Antiikaeg ellu jäid tugevamad. Lapsi viidi metsa. Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi ,,hävitada". Ülikud planeerisid perre 2-3 last. Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest. Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male) 1545 kirjutas T. Phaire esimese pediaatriõpiku (lastel on teised haigused) 1632 Komensky ,,Ema kool". Keelati alla 12-aastaste laste abiellumine ja leiti vajadust haridusele. Hakati tähtsustama hingeelu. 16-17.saj hakkas toimuma üleminek tööstusühiskonnale (varem põllumajanduslik, iga pere majandas
Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada
Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada
õpilasele on jõukohane õppida konkreetse klassi programmi alusel ehk kooliküpsuse hindamise testid. Kui see skaala sai tuntuks Am. Üh.-s, siis kohaldati see kohalikele oludele ja võeti laialdaselt kasutusele. 1916.aastal tänapäevastas seda L. Madison Terman Stanfordi ülikoolist. Standford-Binet’ skaala on algne individuaalne IQ test, mille küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras - lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise. Inimese käitumise motiivid on määratud püüdest see üksildustunne ületada. Biheiviorism (nt. B.Skinner) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus
Tuletame tavasuhtlused ,,ehk siis eelmine lause" situatsiooni põhjal või konteksti põhjal. Veel asju: Tähenduse muutumine inimese mälus. Lähtuti sõnaraamatu tähendusest tihti. Aga need 2-5 ja meie jaoks on see täiesti erisugune teave. Kõnelemine, tajumine, milllal, kuidas, mis tasandil need toimuvad? Mõistmisele päööras keeleteadus vähe tp. Kuidas seee kõik on seatud meie tp, mõtlmeisega, emotsioonidega. See seos emotsioonidega jäi täitsa välja. Just vene Võgotski koolkod rõhutas emotsioniga jne asja. Sapiirmofr - kas keel kultuuri või kultuur keelt mõjutab, ja mis keda mis viisil.? VASTA SELLELE KÜSIMUSELE!!!! Oskus keelt kasuatda ja suhelda, aga kuidas? Kui oluline seee suhe ikka on?, Psühholingvistiline probleem on see. Kuna peaks rõhutama suhtlusoskust ja kuna keele kasutusoskust. Ja lõpuks, mis on keeleüksuse tähendus? Kes vastas, et aistingut, kes mälukujutisi, kes mõistet. Nüüd teame, et nt mõisteid on meie peas vähe ikkagi
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise
annaabi.ee 
