Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia alused konspekt (taju)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajalis, tajus, psühholoogia, illusioon, kuulmis, hallutsinatsioon, kauguselt, silmside, intervall, vormitaju, oimu, järg, valiv, apertseptsiooni, muutustega, vilumus, tajuelamus, tunnustel, suhtumise, antu, domineerimine, äratundmine, intiimsus, pupill, ajavahemik, tajumise, fooni, tagaosas, signaalidhhanismid, kujundite, mäluprotsessid, kandjaksKui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. · Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel (vaevumärgatava) erinevuse aistingius, nim. eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Seaduspärasusest tuleneb psühhofüüsika põhiseadus ehk ka sellele alusepanijate järgi Weber-Fechneri seadus, mis kõlab järgmiselt: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis.
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Produktiivsus taju omadus Taju liigid tajude üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused, vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus Taju omadused taju mõtestatus,valivus,konstantsus,apertseptiivsus,ökoloogiline põhjendatus Taju mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka Üldistav toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist
Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine. Mida tähendab taju segregatsioon? Objekti eristamine foonist ja lokaalsetest servadest globaalsete kontuuride moodustamine Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria? Lähedus: (Ajaliselt ja ruumiliselt) lähestikku asuvaid objekte grupeeritakse tajus koos esinevaiks. Sarnasus: Objektide kogumeis püüame objekte grupeerida sarnasuse alusel. (Sarnaseid objekte nähakse ühtse grupina.) Hea jätkuvus: Taju eelistab sujuvalt jätkuvaid kontuure järskudele üleminekutele. See seadus seostub ka suletuse ja lihtsusega. Suletus (ka terviklikkus): Objektide (ja pseudoobjektide) ebamäärase kuju korral püüdleb taju "puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
25-0.30 sekundit) – Tajuobjekti valik sõltub isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Võistlevate signaalide tõttu raske teadlikkult ühele asjale keskendumine tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada konstantsus – esemete ja tajuvate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON:
Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida
ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju korjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega. Sissejuhatus psühholoogiasse T. Bachmann,R. Maruste Psühholoogia alused 2003 Psühholoogia mõiste ja aine: · Psyche + logos -> PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus) (hingeteadus) · Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist
See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna * tunnetuse roll- loomadel on meelelise tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste- omane ainult inimesele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis
Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste,
eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise
II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus
Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile
MÄLU ON EKSPLITSIITNE – inimene saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on pealesunnituma iseloomuga. Kujutlusvõime ebatavaliselt väljaarenenud näiteks on EIDETISM. Selle võimega inimestel tekivad eideetilised kujundid, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktivise
olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info mi son valesti tajutud Hallutsinatsioon – tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate nt peaaju poolt, mitte sensoorsete meetodite tekitatud Fantoomjäse on hallutsinatsioon, sest genereeritakse kuskil ajupiirkonnas. Siiski võimalik mõelda nii, et kui jäset on natuke alles, siis erutusi toovad närvikiud toovad sinna juurde efekti. Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused Illusioonid Tajunähtuste klass. Richard Gregory uuris. ’Taju on hüpoteeside kontrollimine’ - Kuu illusioon – mida horisondi lähemal seda suurem on kuu Müller-Lyeri illusioon – valesti tajutud suuruse (konstantsuse) mulje. Kuidas tajuda 3
subjektiivse aspekti mõttes on mõistetele antud igale inimesele ainuomane spetsiifiline sisu, mis on kujunenud vastavalt selle inimese kasvu- ja kultuurikeskkonnale, kooliharidusele, isiklikule kogemusele ja isiksuse eripärale. Keele elemendid Sümbolid – tähendust omavad sõnad, mis kogumis moodustavad sõnavara. Grammatika – reeglite kogum sümbolite kombineerimiseks ja süsteemseks kasutamiseks. Foneemid – ühine heli, mida konkreetse keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujuni puhul. Emakeel foneemide omandamine leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul. Morfeemid – väikseim tähendust omav keeleühik (nt muna, munagi, munatagi). Süntaks – grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks. Sapiri-Whorfi hüpotees: lingvistilise relatiivsuse idee – iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Seega peaks eri keelte kandjatel keelevarieeruvuse piires olema erinev psühholoogia
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);
asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et normaalsusest kõrvalekalded viivad meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J
of those conditions or influences." Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste proleemidega aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: - Mild - Moderate - Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused) - Dyslexia
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamikes ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 1. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises o Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine o Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud o Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste oskustes ilmnenud. Kahjustused tunnetusprotsesside arengus ja funtsioneerimises. Oluliselt häiritud metavõimete kujunemine. Väga tõsiselt häiritud: lapsed ei pruugi oma psüühikast üldse aru saada. Kuidas suhestuvad omavahel terminid üldised õpiraskused ja vaimne alaareng?
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
annaabi.ee 
