Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia algteadmised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, fantaasia, kujutlus, kiirusagar, otsmiku, isikutaju, kujundite, seisundid, emotsioonid, suuraju, oimusagar, psühholoogia, kujutus, ärritaja, otsmikusagar, kuklasagar, piiril, ülekandmine, tuletamine, tunnetusprotsess, kaemuslik, osadeks, eralda, mõtlemisvorm, hingeelu, alateadvus, emotsionaalsed, järjekord, õnnelikkus, üllatus, kurbusPsüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
keskkonnatingimustele nimetatakse tingitud refleksiks. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel, on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Ajukoor ehk cortex on enim välja kujunenud aju osa, mis on ka esimesena väljaspoolt näha. Ajukoore alla on peitunud teised sturktuuriosad – otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar ning väikeaju. Ajukoore pinna lähedal on u sentimeetrises kihis pealpool, kus on palju spetsialiseerunud neuroneid e närvirakke. Paremat ja vasakut ajupoolkera eraldab pikivagu. Tehes ühest aju poolest peegelpilt, näeme samasugust ülesehitust. Vagu, mis eristab otsmiku- ja kiirusagarat, on tsentraalvagu. Vaod eristavad suuri funktsionaalseid piirkondi. Käärud on nende sisseulatuvate vagude juures väljaulatuvad. Ajul on mitmeid funktsionaalseid piirkondi:
lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud. 4) Koolieeliku- või varane kooliiga ( 6.-7
2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud.
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab.
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus
basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus
meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud
on seotud kõik kõrgemad protsessid(mõtlemine, mälu..) Parem ajupool asjade äratundmine, aru saamine, muusika kuulamine, juhib uut tegevust, üritab materjali tervikuna töödelda. Vasak ajupool materjali üritab töödelda osadena. Õppimisprotsessiseosed tekivad mitmes ajaosas. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha, kui see läbi lõigata, siis kaks poolkera(maailma eraldatakse. Aisting ..e tunnetusprotsess. Aisting on Ps. protsess, mille kaudu inimene saab infot erinevate esemete, nähtuste jm üksikute omaduste kohta, mis ongi aistingud. Aistingu tekkeks on vaja 1.ärritust, mis jõuab närvirakkudele e retseptoritele rakud, mis on kohanenud info vastuvõtmiseks. Nad võtavad füüsikalise ärrituse vastu ja tekib 2
(kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad
arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (1012 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis omakorda paneb tööle füsioloogilise protsessi. Sellest tekib psüühiline protsess, mida inimene tajub aistinguna. Iga meel peegeldab asja ükskuid omadusi.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot
psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab
otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega Puute-, soojus-, surve- ja valuärritused oimusagar - seotud kuulmisega Helide tuvastamine ja tõlgendamine Mälu kujunemine kuklasagar - seotud nägemisega. Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. - Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ajataju on erinev - Liikumise taju peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis - Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel - Analoogide kasutamine kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia
virgusseisundeid, tagada organismi üldsine vastuvõtlikkus või seda pärssida (sh uneseisund). Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne
hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid 2) psüühilised seisundid 3) psüühilised omadused Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: a) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) b) emotsionaalsete protsessidena c) tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud
2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid.
murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele-
Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri
II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad. VII Õppimine erinevate teooriate valguses. VIII Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel. IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad
Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne............................................................................10 8. Kokkuvõte.....................................................................11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad..................................................
Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa -aju- tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika sõltuvust ajutegevusest näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma
1. Psühholoogia ja psüühika Ants nägi selgesti, et pall ei taba korvi. Poisi nägu oli küll tuttav, kuid Annel ei tulnud ta nimi meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
annaabi.ee 
