Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja eksport (0)

Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja  eksport
Jaapani pinnas on suuresti paksu metsa al  ning seal on palju jõgesi ning ka sõltuvalt 
alast ja aastaajast võib sadada rohket vihma, tehes maa üsnagi niiskeks. Sellistes 
tingimustes on hea kasvatada riisi, mis kasvab rohke vee al , seal vahel saab ka kala 
kasvatada.  Sammuti  kasvatakse seal ka  kartuleid , suhkrupeete,  soja  ubasid, 
mandariine,  kapsast , nisu,  otra ,  tubakat  ja teed, jm. siiski peab ka neid tooteid suures 
osas importima.
Pinnamood  ei  soodusta  põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber 
tegemine pole juba moraalselt seda väärt,  muld  võib kül  viljakas olla kuid enamjaolt on 
pinnas li ga ni ske ning piirkonda raputavad pidevad katastroofid, mis võivad saagi ära 
hävitada.
Jaapan asub suures osas inimasustuse poolest lähistroopilises kliimavöötmes. 
Põhjapoolne Jaapani osa on kaetud paksude  metsadega  ning inimesi seal enamjaolt ei 
ole, seal valitseb parasvööde.
Kõige palavam kuu on august ning siis on keskmiselt 26 kraadi. Külmim on jaanuar ning
siis on keskmiselt 5 kraadi. Keskmiselt sajab igas kuus 1530 millimeetrit vihma,  suved  
on sajurohkemad ja  talved  kuivemad.  Vegetatsioon  enamus taimedele on 5 kuud, 
osadele ka 6 ning lõuna pool ka kuni 7. Aasta kohta saab  Jaapanis  saaki korjata 1 
korra. Ri si kasvatus kestab tüüpiliselt umbes 30 päeva septembrist oktoobrini. 
Jaapanis  on palju gleihorisonti ja soodes-rabades on turbmulda ja väljauhtehorisonti, 
leidub ka  leetunud  mulda.  Gleihorisont  tuleneb suuresti pikaajalisest riisi kasvatamisest. 
Arvestatav osa mullast on üsna happeline. Vulkaanide läheduses on muld tüüpiliselt 
rikkalik tänu toitainetele mis tuleneb vulkaanist ja selle tegevusest (nt.  tuhk  toimib osalt 
väetisena kui see mul aga seguneb… enne aga lämmatab ja tapab taimed tehes ka 
neist orgaanilisi jääke tulevastele taimedele toiteaineks).
Puude võimas kasv  viitab  sellele, et muld on võrdlemisi viljakas ja sobilik taimedele mis 
peavad vastu niiskusele ja muudele keskkonna oludele. Põl unduseks sobilikku maad 
on riigis hetkel 13%.
Vi mase veerandi sajandi jooksul on Jaapani põllutööliste hulk langenud 60% võrra, 
tänapäeval on kogupopulatsioonist põllumajanduses vaid 1,5% (1,92 millionit 127-st).
Metsandus  ja  loomakasvatus  ei ole eriti arenenud kuid see eest on kalandus väga 
arenenud. Ühe väheste riikidena püütakse Jaapanis vaalu, levinud on kalakasvandused
kus aretatakse kalu ja lastakse siis jõgedesse-järvedesse kust nad saavad kasvada ja 
hiljem püütakse. Põllumajandus on kasin maa puuduse tõttu. Jaapani valitsus on 
varasemalt maksnud farmeritele, et nad vähendaksid riisi kasvatust. Tänapäeval vaatab
valitsus suuresti põl umajandusest mööda. Riigisiseselt on esile tõusnud üksikud 
suurfarmid ning käib võistlemine väike-ja suurtootjate vahel. Jaapani seadustikud on 
seadnud takistusi arenguks kuid siiski on mõnevõrra edasine areng võimalik. Vähese 
toodangu tõttu leidub riigis kohalikku toodangut neile, kes seda soovivad. Tüüpiliselt ei 
ekspordita, või tehakse seda väikeses koguses, Jaapani toodangu armastajate kulul on 
võimalik kasvatada kapitali põl umajanduse edasi arendamiseks. Jaapan on aga praegu
eesmärgiks võtnud säilitada vähemalt osaliselt riigisisest toodangut, toetuseks teistele 
majandusharudele ja säilitamaks riigisiseselt vähemalt mingisugust toidutoodangut. 
Jaapanis kasvatatakse kõige rohkem riisi, kuna kliima ja pinnas on selleks sobiv ning 
see on riigis üks enim tarbitud toitudest. Riisi kasvatus on laiguti levinud riigi põhjapool, 
kus on  esindatud  paraskli mavööde. Riisi kasvatuse  pooles  on Jaapan maailmas 
kaheksandal kohal. Kalapüügi  kohapealt  aga neljandal kohal, see on riigipeale 
laialivalgunud ja püügiks mõeldud  sadamaid  on üle 2000. Loomakasvatus on vähene, 
kuid märkimisväärne on  luksuslik   veiseliha  oma erilisuse poolest. 
Jaapan impordib suure osa oma toodangust  USAst , Austraaliast ja hiinast. Jaapan on 
üks suurimaid veiselihatoodete importija, üleüldises plaanis imporditakse rohkem kui 
pooled lihatooted. Umbes 5% imporditakse  sojaube  ja 13% küpsetusõli. Kuna Jaapan 
ise toodab alla 79% riigis tarbitavast toidust ei ole tal võimalik palju eksportida. Siiski 
eksporditakse väikses koguses. Enamus eksporditavast toodangust on  elektrooniline . 
Suurimaks põl umajandusest tulenevaks keskkonna probleemiks on prügimajandus, 
kuid see on probleemiks igas valdkonnas kus tekib jääke. Jaapan on juba alates 1967. 
Aastast  tegelenud  keskkonna reostamise küsimusega ja seetõttu on nad arenenud ja 
valmis paljude probleemidega koheselt tegelema ning riigis on seadused, mis piiravad 
suuresti reostavat tegevust. 
Saareriigina on Jaapan ümbritsetud territoriaalmerest, sammuti ka majandusvööndist 
(sinna pil ab Põhja-Korea oma rakette). 
Kolmandik metsadest on riigi käes ning metsandusega tegelevad tavaliselt talunikud 
poolekohaga ja väikefirmad. Metsa on rikkalikult kuid riigis ei soovita seda raiuta kas 
usulistel põhjustel(metsades ja mägedes elavad pühad vaimud[yokai’d] ja nende kodu 
ei tohi  neilt  võtta) või puht-looduskaitse eesmärgiga. Mets on pindalalt 245 000 
ruutkilomeetrit suur. Terve saar on kaetud metsaga peaaegu igal pool, metsa paksus on
see mis teeb suure osa maast raskesti ligipääsetavaks inimesele ja heaks  koduks  
loomadele. Metsadega ei võeta väga midagi ette, neil lastakse olla, vahetevahel käivad 
inimesed ennast Aokigahara metsas üles poomas aga see on ka kõik. Järelkasvu 
pärast pole vaja muret tunda. Ri k  rahuldab  oma puiduvajaduse impordiga olles üks 
suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani
punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat.  Vaevalt  on riigis mõni
probeem  metsaga.
See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri  toimetus  teid, sammuti vahet 
60 ja 50 Hz süsteemis.
Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 
30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja 
tuumajaamades(u. 1%). 
Imporditakse energiaks enamjaolt gaasi ja sütt. Sammuti ka naftat, maagaasi ja ka 
uraani. 
Jaapanis kasutatakse energiat aastas 8 459 kW inimese kohta, Eestis on see näiteks 
8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha.
2010 aastal oli keskmine elektri tarbimine maailmas umbes 3 500 kW inimese kohta, 
keskmine ameeriklane või kanadalane aga  kulutab  ekstreemsed 9000-11000 kW 
aastas. Jaapanis on juba kasutusel ka geoteetilised energiajaamad, tuule energia, 
päikesepaneelid, ja jäätmepõletid, kuid need on rohkem nagu katsefaasis. 
Päikesepaneelide kasutus aeglustus 2011 aastapaiku kuid 2030. aastaks plaanitakse 
kasvatada taastuva energia  kasutust  30% ja tuuma energia kasutust 20%-ni.
20. sajandist saati on kaevandamine Jaapanis kõvasti kahanenud.
Ri gis endas kaevandatakse sütt ning ka imporditakse, et kasutada energiaks. Suuresti 
just Austraaliast ja USAst. 
Jaapan on oma toodangu impeeriumi ülesehitanud just selle maavaraga mis tal endal 
leidub ja mida kaevandatakse. Sammuti on Jaapan  maakide  impordis teisel kohal 
maailmas. Suur hulk maakidest pärined Austraaliast, osa ka USAst, väiksemateks 
Jaapanesse importijateks on  Kanada , Venemaa, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Ni  kaevandatud kui ka imporditud metal id lähevad suures osas  tehnoloogiliste  vidinate 
tootmisesse, mis on Jaapani peamine tulual ikas.