Elu NSV liidus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt iseseisev riik, kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkiirjadega eesti ja vene keeles: „Kõigi maade proletaarlased*, ühinege!“ ja all tähed „Eesti NSV“. Vapi ülaosas oli viieharuline täht. *proletaarlane – vaene palgatööline ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Erinevused: 1) Riigilipp oli teistes värvides. 2) Puudus iseseisvus. 3) Autot ostes oli vaja luba spetsiaalselt ametiühingult. 4) Politsei asemel valvas korda miilits. 5) Saaremaale sai vaid erilubadega sõita. Eesti NSV lipp Eesti NSV vap...
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass 3. tööleht KOMMUNISTLIKUD RIIGID 1. Kuidas kõlas Nõukogude Liidu hüüdlause/moto? Kõigi maade proletaarlased, ühinege. 2. Järjesta. Alusta varaseimast Breznev 3. Hrustsov 2. Andropov 4. Stalin 1. 3. Kes neist ei võtnud osa Stalini surma järel aset leidnud võimuvõitlusest? Malenkov, Lenin, Beria, Molotov, Hrustsov Võimuvõitlusest ei võtnud osa Lenin ja Molotov. 4. Millised muutused toimusid Nõukogude Liidus pärast Stalini surma? Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega. Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi
nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed
Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust. See tähendab et koos on võimalik saavutada palju rohkem kui üksi ja et nad peaksid ühinema. 5. Millist poliitilist õpetust sa tõenäolislt pooldaksid, kui elaksis 19. sajandi lõpn ja oleksid tööline, väikese poe omanik, vabrikant, arst? Põhjenda. Tööline Sotsialitismi, sest töölised olid vaesed ja niimoodi oleksid nad saanud rohkem õigusi ja raha. Väikese poe omanik Liberatism, sest tal oleks võimalus hästi edasi arendeda ja olla paljudest rikkam.
Arutle ja analüüsi 1. Tööstuslik pööre seisneb manufaktuuride asendamises masintootmise ja vabrikutega. See algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. 2. Tööstuslik pööre sai võimalikuks alles 18.sajandil,sest 17.sajandi lõpul toimunud Inglise revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks. Põhjalikud muudatused toimusid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu vajati järjest enam sütt ning rajati uusi söekaevandusi. 3. Olen selle väitega nõus, sest ennem kasutati masinate tööle panemiseks veejõudu. Siis pidi kõik vabrikud rajama jõe äärde. Nüüd kui leiu...
1. Pildil Eesti NSV lipp. Valisin selle pildi ,kuna see on üks Eesti NSV liidu sümbolitest. Igal NSV Liikemesriigil oli minngi oma eripära lipul(Eristus Läti NSV lipust terava tipuga lainete poolest).See lipp võeti kasutusele 6. veebruaril 1953. 2. Pildil Suur Eesti NSV Riigivapp. Valisin selle pildi, kuna see on teine üks tähtsamaid Eesti NSV Liidu sümboleid. Vapilt võib lugeda ka propagandat ,kuna kirjutatud sinna eesti ja vene keeles kiri "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" 3. Pildil on Nikolai Karotamm. Tähtis selles poolest, kuna tema oli EKP Keskkomite esimene sekretär ta juhtis EKP-d sisuliselt aastast 1941. Kohaliku keskomitee esimene sekretär sai siiski temast ametikult 1944 aasta sügisest. 4. Pildil on Johannes VaresBarbarus. Valisin tema pildi, kuna ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks 1940-aastast alates. Seda aga ainult 1946 aastani. 5. Pildil Eduard Päll
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Tuntud esindajad: K.Marx, F.Engels, V. Lenin.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
A " jänesed jooksevad vihmaveetorudes " Samaväärsus ( ekvivalents ) : Lausearvutuslauseteks ei ole (ei kõlba): " P (siis ja) ainult siis, kui Q " P Q u t " kõigi maade proletaarlased, ühinege " t u " olla või mitte olla " ( & ) i JA-tehte märgina kasutatakse ka sümbolit 'ampersand ' : & s t Lihtsaimaid võimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks
2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R
Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane just kui sulle selgeks teeks, et sa oeld viimane. 3x refrään Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Sergei Jesseenin ja Vladimir Majakovski on vene 20. sajandi alguse luuletajad, kes olid erinevad nii oma natuurilt kui loomingult. Kuid siiski elasid nad ühes ajastus ja paljud kogemused, ...
täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja mina üheskoos, on öelnud saksa riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“ Kapitalism rikub nii perekondlikke alusväärtusi ega lase inimväärtustel tõusta. K.Marxi tekstist ja perekonnast on võimalik tuua mitmeid kõnetavaid seoseid, mis tõestavad seda kui suurelt kapitalistliku korra alluvuses väärtused perekonnast langevad ja muutuvad. Kus Marxi teooria järgi näeb kodanlane oma naisest ainult tootmisriista.Väites, et kodanlikud
inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada. Ent ei - nende jaoks oli ikka süüdi keegi teine, see oli valitsuse asi, elu talutavaks teha. Sellise lambakarja-mulje läbi tekivad selged paralleelid Nõukogude Liiduga. See võimalus kõlab üsna reaalselt, arvestades Bulgakovi elu ja selle suhet kommunistliku diktatuuriga. Kui võtta NL-i nii, nagu seda tol ajal välja reklaamiti - maad, kus on kõik võimalik, sest kõik proletaarlased ühinevad ja kõigil on hea - saab isegi väita, et lause "maailmas, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik;" on pärit kirjaniku enda sulest. Teoses on ülimalt selgelt ja irooniliseltki esitatud kõikehõlmav bürokraatiamasin, mis pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Inimesed elasid selle järgi nagu marionetid. Vastuväited olid välistatud, kõik väljaspool nõukogudelikku maailmavaadet oli hullumeelse
1905). Väga palju muutusi toimus ka maailma poliitikas. Tundus, et oli alanud ideeline maailm, kus kõik soovisid olla liberaalsed ja vabad. Ka Venemaal anti 17. oktoobril välja revolutsiooniline manifest, kus lubati rahvale põhilisi demokraatlikke vabadusi(sõna, trükk ja erakonnad). Mujalgi tekkis juurde nii avalikke kui ka põrandaaluseid organisatsioone (parteid, ametiühingud). Tööstuse areng tekitas ka uue klassi proletaarlased ehk töölisklass. Töölised hakkasid nõudma eri riikides endale eri õigusi ning seda ka eri viisidel. Mõned neist panid rõhku haridusele ja mõistusele, teised aga üritasid ennast kehtestada vere hinnaga. Tööliste organisatsioonidel oli põhiliselt neli kindlamat liikumissuunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk järguliste reformidega.
erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus Noorsooorganisatsioonid komsomol Hitler Jugend - 10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi. Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal. Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata
markantelistlukkule majandusele. Kõigi edasiste teooriate aluspõhjaks. Mõiste ,,Nähtamatu käsi" turu jõud vabaduse korral, kõik loksub paika.) · Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et
Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid. 1940 44 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval
Maailmarevolutsioon NSV Liidu 1924. aasta konstitutsiooni preambulas oli kirjas: NSV Liidu moodustamine on tähtis samm teel kõigi maade tööliste ühinemisse Ülemaailmsesse Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitseskaja Sovetskaja Respublika Mirovaja SSR). 1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole. Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks "Internatsionaal". Üleliidulise raadio I programmi nimetati "Kominterniks". Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar NSV Liidu sümbolid Majandus 20-ndate keskel · alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele. Tööstust arendati teiste majandusharude arvelt. Tohutu käsitsitöö, palju kasutati vangide tööjõudu. . Mindi üle plaanimajandusele (5- aastaku plaanid; I viisaastak 1928/29 1932/33). Suurettevõtted vajasid suures koguses toitu
Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek 7) Populus Romanus – rooma rahvas 8) Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa, riigiametnikud, preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr. 2) Seisused: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest. - kaks konsulit (sõjaväe juhtimine) - preetorid (õigusemõistmine) - tsensorid (5a)(kodanike loendus) - rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
aastal." SÜMBOLID________________________________________________________________ _ 20. juulil 1945 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper. ENSV riigivapp kujutas sirbi ja vasara kujutist tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal." Eesti NSV sümbolid 20. juulil 1945 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustas kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viiendiku lipu laiusest
valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine- natsionaalsotsialistlikul Saksamaal; soov levitada maailmarevolutsiooni / loosung-"kõigi maade proletaarlased ühinege" kommunistlikus Nõukogude Liidus jne.). · Vt.ka Euroopa kaarti (demokraatlikud- ja diktatuuririigid) õpik lk.161. 9. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): · 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ühiskonnas ja sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks).
tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine- natsionaalsotsialistlikul Saksamaal; soov levitada maailmarevolutsiooni / loosung-"kõigi maade proletaarlased ühinege" kommunistlikus Nõukogude Liidus jne.). · Vt.ka Euroopa kaarti (demokraatlikud- ja diktatuuririigid) õpik lk.161. 9. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): · 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ühiskonnas ja sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks).
jagunevad nad kaheks: 1. revolutsioonilised voolud, mis taotlesid kiirel ja vägivaldsel teel õiglase ühis konna rajamist; 2. reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötam...
agressiivsemad, sest vabu valimisi ei korraldatud, diktaator rahva tahtest ei sõltunud ja võis sõda alustada nt siseriiklikult probleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine, soov levitada maailmarevolutsiooni ja “kõigi maade proletaarlased ühinege” jm). 1) Versaille`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt: 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu
Manifesti esimene lause kõlab nii: "Üks tont käib ringi mööda Euroopat- kommunismitont." Manifest lõppeb nõnda: "Kommunistid peavad põlastusväärseks varjata oma vaateid ja kavatsusi. Nad kuulutavad avalikult, et nende eesmärgid on saavutanud ainult kogu senise ühiskondliku korra vägivaldse kukutamisega. Värisegu võimulolevad klassid Kommunistliku Revolutsiooni ees. Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Darwin (vt Lisa 32) Darwin näitas, et inimene on pika bioloogilise arengu tulemus. Ta väitis, et kõik praegu elavad taimed ja loomad pärinevad varasematest, primitiivsematest vormidest. Järelikult väitis ta, et toimub bioloogiline areng. Teiseks väitis Darwin, et arengu põhjustab looduslik valik. Ta ei loobunud kunagi arvamusest, et väikesed järkjärgulised muutused võivad kaasa tuua dramaatilisi muutusi, kui ainult aeg appi võtta
kuulutada. Ent ei - nende jaoks oli ikka süüdi keegi teine, see oli valitsuse asi, elu talutavaks teha. Sellise lambakarja-mulje läbi tekivad selged paralleelid Nõukogude Liiduga. See võimalus kõlab üsna reaalselt, arvestades Bulgakovi elu ja selle suhet kommunistliku diktatuuriga. Kui võtta NL-i nii, nagu seda tol ajal välja reklaamiti - maad, kus on kõik võimalik, sest kõik proletaarlased ühinevad ja kõigil on hea - saab isegi väita, et lause "maailmas, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik;" on pärit kirjaniku enda sulest. Teoses on ülimalt selgelt ja irooniliseltki esitatud kõikehõlmav bürokraatiamasin, mis pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Inimesed elasid selle järgi nagu marionetid. Vastuväited olid välistatud,
Fanny Kaplan. Kommunismiideoloogia Proletariaadi diktatuur vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur. Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine, majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed. Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus. Tööliste ja talurahva riik. "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Maailmarevolutsiooni idee. Nõukogude valitsuse otsused 1917.- 1918.a Natsionaliseerimine Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskeerimine löök aadelkonna omandi pihta. Maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine suuromanike ja välisriigi kodanike vara äravõtmine. Kontroll suurettevõtete üle. Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Delegatsiooni juht Trotski
" popcorn on hea " verbaalne esitus formaalne tähistus " jänesed jooksevad vihmaveetorudes " P eitus: __ Lausearvutuslauseteks ei ole (ei kõlba): " mitte P "; " pole õige, et P " P " kõigi maade proletaarlased, ühinege " " olla või mitte olla " Ühe alternatiivi kehtimise nõue: " P või Q " P∨Q Lihtsaimaid võimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks. Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks
pööre, millest nad olid kirjutanud ja ennustanud, oli kätte jõudnud. Raamat tol ajal sündmusi eriti ei mõjutanud, hiljem aga küll. Ajalooline materialism. Autorid kirjeldavad, kuidas läbi aegade on toimunud areng majandussuhetes, tootmis- ja kaubavahetusviisides, klasside kujunemises ning ka nende omavahelises võitluses. Nad lõpetavad manifesti sõnadega "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!", ning alustavad "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Põhiväide on seega, et ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. Tootlike jõudude areng. Tootlike jõudude (inimtööjõud + tehniline baas) pinnalt tekivad tootmissuhted (reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhtega tootmisvahenditesse). Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud
probleemidele ei pööratud tähelepanu- arvati, et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühsikonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutakse töölisklassi internatsionaalse kosstöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada 2ks: 1) Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist 2) Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku 1840
klassi: töölisklassi ja kapitalistide klassi. Selge tunnus on see, et burzuaa kurnab proletariaati. Kurnamist ei põhjusta muud kui kodanluse ahnus suurema kasumi järele. Edaspidi on Marx veendunud, et kasumiahnus viib ainult hukatusse, millest kapitalistlikku korra raames pole võimalik välja tulla. Samas tööliskond üha enam solidariseerub ja saab aru, et solidaarselt on võimalik luua uus ühiskondlik kord ja manifest lõppebki üleskutsega ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Marxi põhimõte, et kui kodanlus sai hakkama feodaalkorra kukutamisega, siis töölisklass saab kindlasti hakkama kapitalismi kukutamisega. Loodi ajaleht Saksmaal ja pärast märtsirevolutsiooni oli sunnitud põgenema. Marx kaotas kogu oma vara ja põgenes Londonisse. Marx töötas sisuliselt kuni 1880ndate alguseni ja jätkas ideede kirjapanemisega. Seda võimaldas Engels, kes tegutses tekstiilivabriku juhtimisega ja arvataalse, et Marx suri haigusese, sest Engelsi toetused
Rooma kuulutas liitlasele sõja ja alistas selle. Rooma riigi sõjavägi Varase vabariigi ajajärgul puudus Roomal alaline armee, sõjavägi kutsuti kokku vaid vajaduse korral. Kehtis üldine sõjaväe kohustus. Sõjaväe kohustus kestis 17.- 60. Eluaastani. Sõjavägi oli jagatud kahte vanuserühma. 1) 17-45 aastased mehed juuniorid 2) 45-60 aastased mehed seeniorid (senex) Sõjaväekohustusest olid vabastatud proletaarlased, antiigi kontekstis olid kõige vaesemad kodanikud. Vabastatud olid seetõttu et ei suudetud relvastust hankida. Proletaarlasi kutsuti vabatahtlikena sõjaväkke vaid erakorralistel juhtudel. Varase vabariigi ajajärgul kehtis Roomas viie varandusliku grupi süsteem, sõjaväele tähendas see seda, et see kuipalju peab keegi sõdureid välja panema sõltus varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni
pööratud tähelepanu – arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: 1) revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; 2) reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. 1840
[…] Kuid siis saabus päev, kui ei olnud enam pääsu. […] Kusagilt oli tulnud teade, et midagi tavatut on teoksil. Et nad kogunevad. Et nad on juba teel. Et nad liiguvad mööda Narva maanteed Kadrioru poole. […] Ja siis nad tulid. Korrapäratult rivis, vaikides süngete nägudega. Kuid asi polnud rivis. Kust küll sellised tüübid välja võetud? Minul, keskklassist pärit vasakpoolse maailmavatega tüdrukul polnud aimugi, et Tallinnas leidub ka selliseid – ilmselt lumpeneid. […] Proletaarlased olid minu meelest tõsiste tööliste ideeline ühendus. Aga need siis – enamuses justkui sadamakõrtsidest kokkukorjatud paadialused. […] Kuulusime meie klassi revolutsioonilisse kolmikusse, kuid see, mida ja keda me olime äsja möödumas näinud, ei mahtunud kuidagi meie kujutlusse helgest, õiglasest tulevikust. […] Olin Stockholmi Kuninglikku Kehalise Kasvatuse Instituuti vastu võetud. Midagi nendes seostes
määratud), mitte kulla väärtusele. Kommunistliku partei manifest (1848) "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!" Dialektiline materialism Teaduslikkus. Ühiskonna arengufaaside järgnevus on paratamatu, kuid mitte "nüanssides". Kuigi ta ei arvanud kunagi, et sotsiaalteadused saaksid imiteerida füüsikat, ta uskus, et need võivad olla samavõrd täpsed ja kindlad, kuigi mitte jäigad ,,nüanssides". Siiski ta võis öelda, et revolutsioon on paratamatu, kuid see ei pruugi aset leida Inglismaal või USAs; või et kapitalism on küll
Noorte Hääl ning Sirp ja Vasar. Veel ilmusid Talurahva Hääl, Nõukogude Õpetaja, Sovetskaja Estonija. Kõik väljaanded allutati otsesele partei juhtimisele, neid nimetatigi partei vastavate organite häälekandjaiks, näiteks Noorte Hääl oli ELKNÜ KK ja Tallinna Linnakomitee häälekandja. Sirp ja Vasar kuulus kirjanike, kunstnike ja heliloojate liitude parteiorganisatsioonidele. Kõikide päismikesse ilmus püsideviis "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Partei pani toimetuse liikmed ise paika, enamusel puudus ajakirjanduslik kogemus, aga see ei olnudki uuele reziimile tähtis. Eestisse tuli Venemaa eestlasi ja venelasi, et õpetada uut kaadrit vastavalt uutele nõuetele. Kui sakslased sisse tungisid, hävis vastloodud nõukogude ajakirjandus, kuid nõukogude tagalas jätkati eestikeelsete nõukogudemeelsete ajalehtede trükkimist. Sõja lõppedes sai võimalikuks nõukogudemeelse propagandamasina taaskäivitamine Eestimaa pinnal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
