Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks. Proletaaride vaos hoidmiseks jagati tasuta toitu ja korraldati vaatemänge. Põhilisteks vaatemängudeks olid gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud. Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja
keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama. 4. Orjad - kasut. põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. sageli lasti orje vabaks ja nad jäid senise isanda klientideks. 6.Haridus Roomas: Laste kasvatamine perekonna ülesanne, vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama, rikkamad võtsid koduõpetaja, enamasti õpetati
· Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite palee) · Cloaca Maxima- suur äravoolukanal. Sellest arenes maa-alune kanalisatsiooni süsteem.
riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik
Kohustuslik sõjaväes olemine nihkus samuti liitlaste õlule, sest laostunud talupojad ei suutnud omale relvastust osta ja sõjaväes olla. Korraldati Mariuse sõjaväereform mis kujutas endast palgasõjaväge. Hakati värbama proletaare, neid õpetati välja riigi kulul ning ka varustus oli riigi rahade eest. Väepealikud maksid neile palka, mistõttu palgasõduri ja väepealiku vahel tekkis side. Linnas hulkuvate proletaaride hulk vähenes. Palgasõjavägi oli ustav sellele, kes talle palka maksis, ehk väepealikutele. Riigijuhi tähtsus vähenes ning ka rahvakoosolekute vastu tunti vähem huvi. Hea väejuht võis oma sõjaväega riigi vastu astuda. Palgasõjaväega kaasnes ka suur oht: ta võib poolt vahetada, kui vastane maksab rohkem palka. Sõjavägi oli peamiselt piirialadel ja siseriikliku ohu korral polnud sellest suuremat abi.
154 nii tavalist kui ka sinises kastis olevat teksti Rooma kodanike auülesandeks oli sõjaväes teenimine. Sõjaväkke pidi minema oma relvadega. Väga rikkad inimesed teenisid ratsaväes, vähem jõukad raskerelvastusega jalaväes, vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel.
kodanikke, paljud neist oli suurmaavaldajad. Erinevalt senaatoriitest tegelesid enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse või finansasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Vabad mehed e. lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsaimaid ülesandeid. Vabakslastud olid end kas vabaksostnud või vabakslastud orjad. Vabakslastud said kohe rooma kodanikeks, kuid jäid tavaliselt kliendina oma isandaga seotuks. Mõnedest
võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi poolt tükike maad, kus nad võisid elulõpuni põlluharijana leiba teenida. Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid
Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks. Lihtrahvas moodustasid linna käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Gladiaator elukutseline võitleja. Amfiteater monumentaalne areen .
! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees.
· sõltuvusvahekord vaene andis end "kliendina" patrooni kaitse alla Patroon - andis maad & klient sõjaretked (mõlemad tõotasid ustavust) · Rahvakoosolekul avaldasid rikkad klientidega mõju · valdavalt talupojaühiskond, maa omajad kogukonna täisväärtuslik liige · maavara majandus- & isiku sõltumatus Jõukusastmelt 1)ratsanikud 2)relvastuses jalavägi 3)vabastatud · Vaesemate (proletaaride) ainus varandus nende lapsed · Roomas elati talupoeglikult karmi elu (põlluharimine ja sõdimine) kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega
Latifundium ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded,peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine.Sageli lasti orje vabaksraha eest,ustava teenistuse eest või heast südamest
Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka
Millised 4 parteid tõusid Venemaal esile kasikvõimu ajal? Anna lühiülevaade nende suunitlusest. Rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus ja rahulolematuse üldine kasv. Rahva vabaduse partei- Nägi venemaa dem vabariigina; sotsialistide- revolutsionääride partei- nägid venemaad sotsialistliku riigina, mis tuli reformide kaudu; vstdp reformalistlik organisatsioon- ja vsdtp marsistlik organisatsioon eesmärkideks oli kehtestada nn proletaaride diktatuur ja vägivaldsete meetodidega ehitada üles sotsialistlik venemaa Miks õnnestus esile kerkida enamlastel? Suurenevas segaduses lubasid enamlased rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: rahu, leiba, maad. Samuti tuli toetust saksamaal Kuidas said enamlased võimu riigis enda kätte? Tänu riigipöördele. Venemaa oli nõrk ja vallutati petrogad. Oktoobrirevolutsioon Miks sõlmis venemaa enda jaoks äärmiselt ebasoodsa bresti rahulepingu? Enamlased
Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. · Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa. Paljud orjad tegid hoolsalt tööd ning kogusid varandust, et ennast hiljem vabaks osta. Neist said vabakslastud. Enamasti mõjukad ja rikkad inimesed, mõned tõusid isegi keisrite usaldusalusteks. · Perekonnas kuulus, aga võim perepeale. Naine, lapsed, alaealised tütred ja täiskasvanud pojad koos kaasadega pidid alluma perepea võimule
elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada
Patroonid olid rikkad ja mõjukad kodanikud, kliendid olid vaesed kodanikud. Patroonid ja kliendid sõltusid üksteisest klient sai patroonilt maad, pidi selle eest koormisi kandma, samuti sõjaretkel käima, kliendid istusid sageli patrooni söögilauas. Kliendid omakorda toetasid patrooni rahvakoosolekul (hääled). Nii tekkisid tihedad ja kogu ühiskonnaelu mõjutanud sõltuvussuhted. Proletaarid olid vaesed ja maata Rooma kodanikud, kes olid vabad sõjaväekohustusest. Proletaaride ainus vara oli lapsed (proles), sellest tuli ka nende nimetus. Rooma võimud pidid arvuka proletaaride kihiga arvestama, nende lojaalsuse tagamise eesmärgil jagati neile juba vabariigi lõpuperioodil tasuta leivavilja, samuti said nad tasuta jälgida vaatemänge ("Tsirkust ja leiba!"). Patriitsid olid põliste suguvõsade liikmed, keda usuti põlvnevat kuulsatest esiisadest, nad olid suuremate poliitiliste õigustega kodanikud (riigiametnikud,
suurem imbumine Kreeka kultuuri. 9. Rooma ühiskond ja eluolu Rooma ühiskond oli seisuslik. Seisused erinesid üksteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhiline. Kogu võim oli pereisa käes. Naised olid mõne mehe eestkoste all ja poliitilisi õigusi neil polnud. Tüdrukud pidid abiellu astuma kohe peale murdeiga, kuid võisid ka mehest lahutada ja teatud juhtudel iseseisvat elu elada. Peaaegu kõigis eluvaldkondades kasutati orje. 10. Ristiusu tekkimine, Jeesuse õpetus · Idamaised usundid Rooma riigis
Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist
kodanikeõigusi anti kergelt ja paljud kodanikud ei jõudnud kordagi elus Rooma ja ei saanud riigiasju mõjutada. Seega mida rohkem riik kasvas, seda vähem olid vabariikliku valitsemiskorra tingimused täidetud. Kõik kodanikud pidid olema ka suutelised kaitsma riiki, kuid tänu sagedastele sõjakäikudele jäi talupoegadel maa harimata ja nad vaesusid ning nad vabastati sõjaväest. See kõik viis Mariuse sõjareformini kus ta proletaaride hulgast hakkas värbama sõjamehi elukutselisse palgaarmeesse. Väepealik andis sõduritele varustuse ja relvad, mistõttu olid mehed tihedalt seotud väepealikuga ja väepealik sai piiramatu võimu. Senat ei suutnud väepealikke ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. väepealikute vahel algas aga võimuvõitlus mis viis kodusõdadeni. Erinevused Rooma keisririigis ida- ja lääneprovintside vahel
Kuid see sõjaline eritähendus kadus varakult ja edaspidi hõlmas seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega alates 3. sajandist eKr. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning
Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda 5 oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne
patrooni heaks koormisi ja käis temaga sõjaretkedel. Patroon sai nii mõjuvõimu rahvakoosolekutel, kus tema kliendid tegid talle meelepäraseid otsuseid. Vajaduse korral pidid kõik roomlased ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse.
endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks · senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik · orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr. · orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid. · orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö
paljudes piirkondades lisandusid kodusõjad: *1919 aastal Moskvas loodud kommunistlik interratsionaal ehk komitern võttis eesmärgiks ülemaailmse sotsialistliku proletaarse revolutsiooni korraldamise ja ülemaailmse Nõukogude Vabariigi loomise. *Samas tekkisid vastuolud äärmuslike revolutsiooniliste voolude ning rahvuslike ringkondade vahel. *Koloniaalvõimudest vabanemise võis anda kohalikele kommunistidele võimaluse haarata võim, kuulutada välja proletaaride diktatuur ja sotsialismi üles ehitamine. *venemaalt alguse saanud revolutsioonilised meeleolud levisid Euroopasse. 1919. oli Venemaal kehtestatud sõjakommunism: Nõukogude territooriumil kehtestatud ulatuslik sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks: *Talurahval oli toiduainete andmise kohustus. *Kauplemine keelati. *Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele.
· Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud
Esialgu toodang müügiks, hiljem isemajandavad. 4. Ühiskond ja eluolu Vallutatud aladel sood. linnade teket. Linn = tsiviliseeritud elu. Kreeka kultuuri mõjud. Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge. Samuti suurmaaomanikud (mõned), aga veel kaupmehed, riigiametnikud, kohtunikud. Nemad koos mood. ülemkihi. Neist madalamad: käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud. Proletaaride hulga suurenemine - rahvakoosolekud. Neile hakati tasuta vilja jagama. Madalamad sageli kliendid. Orjanduslik ühiskond. Hulk hakkas suurenema al 3. saj eKr - vallutussõjad. Orjad väga erin. (füüs. töö, oskustöö, arstid, õpetajad). Suurem hulk orje kui klas. Kreekas? Vabaks ostmine, võidi ka lihtsalt vabaks lasta. Paljud hiljem väga edukad. Perekond mehekeskne. Piiramatu võim. Naistel puudusid pol. õigused. Olid mehe eestkoste all. Truudus - täht. voorus. Vabameelsem kui Kreeka
12 tahvli seadustest ning pretsedentidest. Arvestati ka Kreeka seadusi ja nende põhimõtteid. Keisririigi ajal hakati kogu õigusalast materjali süstematiseerima. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Rooma linn Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma linna elanike arv peaaegu miljonini. See tingis kiire ja tihti lohaka elamuehituse. Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid. Rooma ehituskunst Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele
Sellele vastu olid bolsevikud ja viimastega mestis olnud vasakesseerid. Mensevike ja esseeride astumine ebapopulaarsesse Ajutisse Valitsusse aitas jällegi vaekaussi bolsevike poole kallutada kuivõrd nemad said nüüd sisuliselt ainsana esineda alternatiivse lahendusena. Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise põhjuseks oli sotsialistide suutmatus otsustaval hetkel Ajutise Valitsuse kõrvale tõusta. Selle asemel astuti nendega ühte kabinetti ning ühtlasi piltlikult öeldes ämbrisse (Volubev 1997)
See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke,paljud neist olid suurmaavaldajad.Erinevalt senaatoritest tegeles enamik siin seisuses kaubanduse ja finantsasjadega.Just neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud.Sageli määrati ratsanikke ja kohtunikeks. Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud.Kui linnad kasvasid, kasvas ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas.Kõik nad olid Rooma kodanikud.Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsamaid ülesandeid. 6.Rooma armee Tegi aja jooksul läbi muutusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal
Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ja rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride hulk. Eriti palju oli neid pealinna Roomas. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua. Orje kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades: nad töötasid latifundiumites, käsitööliste kodades ja kaevandustes. Sageli lasti orje vabaks, mõned orjad, kel oli võimalus raha teenida, ostsid end vabaks, mõned lasti vabaks lihtsalt heast südamest tänutäheks ustava teenistuse eest
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas. Orjad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest, nende seal oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. Orjad olid seaduse ees vaid omaniku vara ehk ,,kõnelevad tööriistad''
Rooma linn ja ehituskunsti areng Traditsioonile rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille kesekl oli ristkülikujuline aatrium, mida ümbritsesid magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Linnaelu areng muutis arhitektuuri ilmet. Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid)
Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad
et maksud laekuksid! Vallutussõdadel oli ka negatiivne pool: 1) Talupojad laostusid (sest nad olid jalaväes) 2) Patriitside maavaldused suurenesid (sest nad ostsid talpojade maid) 3) Massiline orjade arvu kasvamine (sest patriitside maid oli vaja hooldada) Probleemid ilmnesid ka riigi valitsemises, sest vabariiklik korraldus vastas ainult Rooma linnriigi vajadustele. Mariuse sõjaväereform: 1) Proletaaride värbamine palgasõduriteks (väepealikult relvastus + maatükk)- ehk nad said pappi selle eest ja sellep taheti sinna saada NB: ennem olid siiski kohustuslikus sunnis talupojad, kes tegid seda tasuta 2) Senati ja magistraatide ignoreerimine 3) Väepealiku autoriteedi suurenemine Sulla oli esimene riigimees, kes kehtestas (82 eKr) riigis ainuvõimu (diktaator; esimest korda oli Roomas diktaator). Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine-
Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I kõne Catilina vastu"; Caesar ,,Märkmed Gallia sõjast"; Catulluse kõik luuletused; Lucretiuse tekstid Rooma Vabariigi lõpp Kuigi vallutussõdadega 3saj eKr oli Rooma saavutanud suurriigi staatuse, riik oli jõukas, kultuur edenes jne, siiski süvenesid sotsiaalsed probleemid. Kasvas proletaaride hulk, talupojad vaesusid jne. ka plebeide majanduslik olukord ka pärast nende patriitsidega võrdseks kuulutamist jäid Itaalia siseselt samaks. Jõuka aristokraatia vähemuse jõukus kasvas edasi. Aastal 133eKr saab rahvatribuuniks Tiberius Sempronius Gracchus, otsekohe hakkab ta nõudma seda, et ühiskonnas tuleks läbi viia reformid, mis peataks sotsiaalse lõhenemise. Ta taotles seda, et igal roomlasel võiks olla vaid piiratud hulk maad oli suunatud eelkõige suurmaaomanike vastu
Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks
Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks
Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi
Rooma üh oli seisuslik: Senaatoriseisus R. Riigi ülikud, algul aristokraadid, keisririigi ajal ka Itaalia ja provintsi aristokraatia esindajad. Kõrgemad riigiametnikud, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad Ratsanikuseisud rikkad ja mõjukad, kes ei kuulunud senaatorite hulka. Algselt olid ratsanikud need, kes suutsid muretseda ratsahobuste ja teenida ratsaväes. Lihtrahvas- moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid , siis kasvasid ka proletaaride ehk varatute hulk. Eriti palju oli neid roomas. Orjad ja vabakslastud: Roomas oli orjanduslik ühiskond Töötasid rikaste majapidamiste teenijatena ja koduabilistena. Omanik võis orjadega teha mida ise tahtsid Sageli lasti orje ka vabaks Mõni ori, kes sai raha teenida, võis enda ka vabaks osta Vabakslastutest said kohe Rooma kodanikud Perekond ja naiste positsioon Kogu võim peres kuulus isale. Vabariigi ajal oli isal õigus ka pereliikmeid surma mõista Naistel polnud poliitilisi õigusi
annaabi.ee 
