Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Probleemid Annega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, alane, tervikuna, ülemus, isiksuseomadused, sobivus, ekstravert, individualistlik, energiline, herzbergi, teguriteks, andra, karli, toomase, töötaja, alaseid, paras, motivaator, kuuluvuse, sedavõrd, annel, iseendaga, väärtushinnangud, koguaeg, organiseerima, meeskonnatöö, planeerimineMeery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt.
mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Läbirääkija roll – sõlmib juht lepinguid, püüab organisatsioonile saada paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 6.Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja toimimise põhimõtet. Juht: Strateegia (strategy), Struktuur (structure), Süsteemid (systems) Liider: Isikkoosseis (staff), Stiil (style), Oskused (skills), Jagatud väärtused (shared goals) 7.Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused? Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus- ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras. 8.Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus; domineerimine; paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. 9.Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
Inimeste motiveerimisel tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee. 2. Tajumine – maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Sama töömaailm näib igale alluvale erinev, olenevalt tema isikupärast, vajadustest, rahvusest, kogemustest jne. Olgu olukord milline tahes, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele. ja ootustele. 3. Inimese terviklikkus – inimene tegutseb tervikuna. Organisatsioonid soovivad kasutada inimese oskusi või mõistust, kuid siiski kasutatakse kogu inimese isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. 4. Motiveeritud käitumine – võib olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Motiveerib see, mida inimene ise soovib. Eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. 5. Sekkumise soov – tahe suurendada oma mõjuvõimu. Inimesed soovivad tunda ennast hästi ja olla enesekindlad. 6
kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom. Selleks, et leida parim moodus, kuidas oma töötajaid motiveerida, on hea teada natuke nende tausta
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. Valikuline tajumine ei põhjusta ainult üksiksündmuste väärtõlgendusi, vaid muudab inimese tulevikukogemuste otsimisel paindumatuks. Juht peab õppima arvestama oma alluvate tajumise iseärasusi, aktsepteerima nende emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globaliseerumine, majandusl
Eetiline dilemma on olukord, kus tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või lausa illegaalne. Selleks, et leida õiglane lahendus, peab juhil olema piisavalt infot võimalike variantide kohta. Oluliste otsuste tegemine nõuab juhilt suurt kompetentsust ning pühendumust oma ettevõttele. Tähtis on ka õigeaegne otsustamine, kuna ennatlik otsuse langetamine või tahtlik viivitamine võivad tuua suurt kahju organisatsiooni liikmetele ja ettevõttele tervikuna. Eetilise majandusotsuse langetamisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele punktidele: · otsustaja erialane kompetentsus, mis on eelduseks tulemuslikkuse kasvule · klienditeeninduse konfidentsiaalsus ja õigluse printsiibid, klient on esmatähtis ja tema huvid peavad olema esmatähtsad · moraalne vastutus, tuleks vältida ebaeetiliste tehingute toetamist · ratsionaalsus, mis avaldub riskide võtmisel ja hindamisel.
väärtushinnangutele ja ootustele. Sellest tuleneb valikuline tajumine: inimene kaldub tähelepanu pöörama töökeskkonnas nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. Juht peab õppima arvestama oma alluvate tajumise iseärasusi, aktsepteerima nende emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks.) 3) Inimene kui tervik (inimene tegutseb tervikuna. Oskused tulenevad teadmistest, kogemustest ja võimetest. Töö- ja eraelu ei saa lõplikult teineteisest lahutada ja juht peaks sellega arvestama. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. 4) Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad
rahvusest, kogemustest jne. Olgu olukord milline tahes, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele ja ootustele. Sellest tuleneb valikuline tajumine inimene kaldub tähelepanu pöörama oma töökeskkonna nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. See ei põhjusta ainult väärtõlgendusi vaid muudab inimese tulevikukogemuste otsimisel paindumatuks. *Inimene, kui tervik st. et inimene tegutseb tervikuna. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust. Emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. *motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega, või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada, kui
ootustele. Sellest tuleneb valikuline tajumine: inimene kaldub tähelepanu pöörama töökeskkonnas nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. Juht peab õppima arvestama oma alluvate tajumise iseärasusi, aktsepteerima nende emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks.) 3. Inimene kui tervik (inimene tegutseb tervikuna. Oskused tulenevad teadmistest, kogemustest ja võimetest. Töö- ja eraelu ei saa lõplikult teineteisest lahutada ja juht peaks sellega arvestama. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. 4. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine
Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu. ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi 26. Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud. Meeskonnal peab olema motivatsioon tegutsemiseks, ühised väärtused ja normid. Meeskond peab olema organiseeritud meeskond peab suutma ennast ise organiseerida ja juhtida ning olema integreeritud (kuuluma suuremasse tervikusse). Integreeritus näitab ka meeskonna ühtsust, inimeste solidaarsust ja ka erimeelsust. Meeskonnas peab olema selline mikrokliima (psühholoogiline kliima), mis määrab meeskonna iga liikme enesetunde rahulolu selle inimeste grupiga. Igaüks pürgib selle poole, et olla meeskonna hea liige.
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine.................................................................
on täidetavad kogu org eesmärgid. 13. Strateegiline juhtimine. Korporatsiooni strateegiad. Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivseid strateegiaid ning need ellu viia. Strateegia on pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Korporatsiooni strateegia arvestab kogu organisatsiooni, püüab määratleda erinevate tegevusalade prioriteedid- käitseb organisatsiooni tervikuna. Strateegiad: 1-peastrateegia 1.1 stabiilsuse strateegia- turuosa säilitamine 1.2 kasvustrateegia- turuosa kasvatamine MC Donalds 1.3 kärpimise strateegia- Kodak 1.4 kombinatsioonistrateegia- arendab üht valdkonda, tõmbab kokku teist valdkonda General Motors 2. korporatsiooni portfolio analüüs e BCG maatriks 2.1. tähed- suur turg, suur kasv- perspektiivikas 2.2 rahalehmad- suur turg , väike kasv- hea saab toetada tähti 2
See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks Kasv organisatsioonidevahelise koostööga Greiner lisas selle hiljem 5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed, kui ka organisatsioon tervikuna on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist : Teadmised, oskused ja võimed Org liikmed arendavad pidevalt uusi teadmisi , oskusi ja võimeid, mis muudavad seniseid teadmisi ja arusaamu. Teadlikkus ja vastuvõtlikkus uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikkuse tase Suhtumine ja veendumused aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused
väärkohtlemise kogemus lapsepõlves. Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt põhjustab väärkohtleja sotsialiseerumishäire tal isiksusehäire. Peale selle on väärkohtlejal eelsoodumus vägivaldseks käitumiseks (Browne 1988, 18). Üheks lapse väärkohtlemist soodustavaks teguriks on oma tunnete projitseerimine lapsele. Nii näiteks võib vanem käituda lapsega kui täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon,
(S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4.Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik Tunnitöö: töötaja vähendab panust, alaneb töö kvaliteet, väheneb töö kvaliteet
3. kas analüüsitava isiku kaaslased käituvad analoogses olukorras sarnaselt või mitte Kolme hinnangu tulemus annab alluva tegutsemisele mitu seletust isiku võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse või olukorra soodsuse kohta, mida võiks liigitada järgmiselt: · isiklikud omadused (võimekus, jõupingutus), · situatsioonitegurid (ülesande raskus, õnn). 2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni:
MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega.
eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad organisatsiooni tervikuna, inimlike või poliitilisi aspekte toovad tavaliselt esile väga tundlike teemasid. Kuidas projektimeeskond saab hakkama nende valdkondadega määrab projekti tulemuse. Kolmas oluline sarnasus on, et projektid toimuvad mingis taustsüsteemis. Inimesed algatavad projekti kuna soovitakse midagi muuta tavaliselt mingit osa keskkonnast, kus töötatakse. Projekt leiab aset keskkonnas, mida selle propageerijad soovivad muuta.
talitlus loob kordumatu indiviidi. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Entroopia on info määramatuse hulk. Sünergia tähendab, et tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. Süsteem võib jaguneda osadeks, mida nim. allsüsteemideks. Allsüsteemid on üksteisest sõltuvad süsteemi osised, st et kui üks osa tööst on halvasti organiseeritud, ei saa kogu süsteem tervikuna hästi töötada. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast, aga avatud süsteeemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Avatud süsteem ei saa ise toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. Organisatsioon koosneb erinevatest osadest, mida juhivad erinevad üksused Kõige selle toimimist kontrollib aga tegevjuht või omanik. Organisatsiooni struktuurid võivad olla
trained, socialized, integrated, motivated, and how their carriers are managed. • Shared values – originally called superordinate goals; the guiding concepts and principles of the organization – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives; the fundamental ideas around which a business is built; the things that influence a group to work together for a common aim. 13. Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused? Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon ja hoiak inimsuhetele, osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus, oskus kaastöötajaid hinnata ja motiveerida, meeskonna- ja koostöö oskused, suhtmise ja sh kuulamisoskused, oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus, otsustus- ja vastutusvõime, tasakaalukus kriitilises olukorras. 14. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik
Iga inimene on ainulaadne ja neile tuleb läheneda individuaalselt. 2. Tajumine on maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Inimene tegutseb oma tajumise põhjal ja tegutseb vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele ja ootustele. Sellest tuleb valikuline tajumine, inimese tähelepanu suundub nendele iseärasustele mis vastab tema ootustele. 3. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. org. kasutavad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa lahutada täielikult tööelust.. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadustega. 4. Motiveeritud käitumine eeldab inimeste käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärg. Inimesi motiveerib mitte see mida
Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis.
· tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine · muudatuste kavandamine ja realiseerimine · mõjutamissuhete olemasolu, põhineb motiveerimisel Eestvedamise tõhusus oleneb liidri veenmisjõust ja enesekehtestamisoskusest arusaamatuste, konfliktide ja probleemide lahendamisel. Eestvedamise tõhusust saab mõõta püstitatud eesmärkide realiseerimisega ja töötulemustega 31.Edukate liidrite isiksuseomadused Eneseusaldus loob tööle pühendumise õhkkonna Isiksuse terviklikkus ja ausus aitab tekitada usaldust Sisemine suund Karismaatilisus (enesekindlus, domineerimine, rollide valdamine, mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks
annaabi.ee 
