hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kuninga v6im tugines ülikkonnale, ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest
demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega (3-2 ss.eKr) ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.). Viies Ptolemaios oli just saanud kuningaks ja nautis ülimat armastust, sest oli mõistnud preestritele seni puudunud maksud, avanud templite kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele põhjust lasta talle välja raiuda mainitud kivi pealkirjaga: "Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes kuulus, nimekas), Eucharistose
järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID: Muumia - Kuivatamise teel kõdunemise eest kaitstud surnukeha. Vaarao - Egiptuse valitseja. Püramiid - Vana-Egiptuse monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis ruudukujulise põhjaga ja kuninga hauakambriga sisemuses.
elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha
vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt
Nelk Hiina õukondlased hoidsid suus nelki, kui nad keisri poole pöördusid, et hingeõhk magus oleks. Aniis Tuntakse ka Hiina või tähtaniisi nime all. Kasutatakse toidu valmistamisel. Kaneel Lõuna-Hiinast. Koort lõigatakse kaneelipuu tüvelt üks kord 8–10 aasta tagant Legendi järgi kasvas kaneel ligipääsmatuis paigus, mida valvasid erilised ning väga mürgised maod. Seega tuli raskelt hangitud kaneelivaru jagada kolme ossa, millest üks osa ohverdati jumalatele, teine kingiti preestritele ja kolmas jäeti oma tarbeks Apelsini eeterlik õli magus Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud helduse ja viljakuse sümbolina. Hiina ravitsejad ravisid kuivatatud apelsinikoorte abil anoreksiat, külmetust, köha ning isegi pahaloomulisi rinnanäärme kasvajaid. Apelsinipuu õitest valmistati apelsinivett, mida kasutati higistama paneva ja verejooksu peatava vahendina Jasmiin Hiinas lisati seda teele, sellega loputati silmi, sellest valmistati siirupit köha vastu
poega sünnitada *Valitsejatel palju naisi *Valitsejatel polnud palju naisi *Naise roll märksa suurem *Isa roll määrava tähtsusega (õpetas poega) *Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu) Juudid juutide templid hävitati, hakkasid rajama sünagooge (palvekohti üle maailma) Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja
Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim.
väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid
teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma. Ka lavaseadmed hakkasid järrest keerukamaks muutuma ja võimaldasid isegi maavärinaid, tulekajusid ja üleujutsi luau. Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või
Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal.
elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu.
Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik. Riiki juhtis keiser.Madalam kiht oli sunnimaine külakogu. Olid totalitaarne riik. Nende usundi järgi oli maailma loonud taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund. Haridussüsteem oli ametnikele , sõjaväelastele, preestritele jne. Kirja neil ei olnud. Arhitektid olid ehitanud mägedes templeid.
lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja
lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja
Palverännakud Rooma või Reisimine kõikidesse riikidesse kuhu Jeruusalemma hind ihaldas Kirikus käimine kui vooruslikuse Raske töö kui vooruslikuse sümbol sümbol Kirik on avatud kõigile, see on kõigest Kirik ainult preestritele ja hoone samade uskumustega inimestele kogudusele kes vahepeal läbi käis Kirikulaulud saksa keelde ja kõigile Preestrid vastutavad ainukestena kättesaadavad kirikulalude eest Riik, kihelkonnad võtavad vastutuse Kirik vastutab vaeste, vanade ja
pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka Kaupmeestel. Islam Islam tekkis 7. saj. , kui üks Meka kaupmees nimega Muhamed hakkas levitama uut usku. Selles pidi olema vaid üksainus jumal ja tolle nimi oli Allah. Kõik inimesed pidid talle vaieldamatult kuuletuma. Meka kaupmeestele ja Kaaba templi preestritele ei meeldinud Muhamedi tegevus. Nad kartsid et, kui islami usk võidule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid ja nende tulud jäävad saamata. Nad hakkasid Muhamedi taga kiusama ja mees aeti Mekast minema naaberlinna Mediinasse. See juhtus 622. aastal. Aastal 622 algas ka muhameedlaste ajaarvamine. Kui Muhamed oli Mediinas ja kuulutas seal oma usku, kogunes talle palju toetajaid. Lõpuks aastal 630 sõitis Muhamed koos toetajatega tagasi Mekasse ja muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks
Brahmana isiksustatakse alles hiljem. Info jagamisega Indias tegeles preesterkond. Brahmanaga seletavad vedasid. tähtsaim ideoloogiline muutus on see, et preestrid suudavad panna rel sellise maigu, et priviligeeritus religioosel iseärasusel, nad ainsana teavad, kuidas viia rituaale läbi nõnda et jumalad teeks mida nad paluvad, et prestrid on tähtsamad kui jumalad. Jumalad peavad tegema mida preestrid tahavad. Inimesed peavad maksma preestritele raha-jumal pole oluline vaid vahendaja! <-Brahmanite priviligeerituse staatus. Ühiskond on püramiidi kujuline. Üleval Brahmanid. See grupp on väga väikene, alla 5%. Sõdalased. Kõrgaegadel mitte rohkem, kui 15% inimestest Vaisya-lihtrahvas. hiljem kaupmees, maaomanik rikkur. Õigusi väga pole. harib maad, omab seda suurtes kogustes. Sudra-alistatud pärismaalased. Jalad, mille peal kogu ühiskond püsti seisab. Üleval varna, et 4 kasti(eelmised)
vallandus Saksamaal Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483- 1546) oli pärit Saksamaalt Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther muutis meelt ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal
ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5
Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid). Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Sissepääsu templisse nimetati Pülooniks. Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks. Seda nimetati peristüüliks. Sellele Järgnes templi katusega osa ehk sammassaal. Need olid ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid olid ainult preestritele. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid, terrasstempleid ja päiksetempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis. Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde
kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus: · Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut. · Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed. · Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem kui muumia hävis, tuli hing kujusse. b. Asendid: · Istuv jalad koos, käed põlvedel. · Seisev Vasak jalg ees, käed rusikas c. Kujutamine:
aastal 488 ekr. 2.4. Roomlased Kreeklasi hakkasid jäljendama ka Roomlased. Nemad hakkasid ka etendama näidendeid (millest palju olid Kreeka omad). Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jne. ja sellest arenes hiljem välja tsirkus. Keskaeg Keskajal püsivat ja paikset teatrit polnud kuid esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi 5 maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi,
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad
Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus, sidus uus
Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele korrustele, mis olid määratud linnuse kaitsemeeskonnale. Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal. Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides. Keldrikorrus: siin asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid
kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv
Sümbolitest said piktograafid ja kasutusse võeti ajapikku ka n.õ "rahamärkke" ning tee kirjutava inimeseni oli lahti. Kirjutava inimese võib juba ära tunda sumerlases ja egiptlases. Nende tsivilisatsioonide vajadused haridusele ja nõudmised õpetajale olid juba natuke teise taustaga kui varasemal loodusinimesel. Sumeri õpetlased olid ühiskonnas kõrgelt hinnatud inimesed n.õ kõrgema klassi inimesed kes sarnaselt preestritele elasid head, majanduslikult kindlustatud elu. Sellist elu soovis oma pojale iga isa, nagu seda sooviks oma pojale ka tänapäevane lapsevanem. Sumeri õpetaja oli, juba siis, üks osake hiiglaslikust bürokraatlikust masinavärgist, täites oma kindlat ülessannet selles. Ütleksin, et sumeri õpetaja ülessanne oli sama mis praeguse aja õpetajal omada teadmisi selle kohta mida teatakse ja anda need võimalikult täpselt edasi tulevasele põlvele
Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi
lõhet ei saa ohverdusaktiga muuta algse lauakaasluse juurde ei saa enam tagasi pöörduda -, kuid taastatakse ajutine harmoonia. Jumalad osalevad ohvritoimingus ning rõõmustavad selle üle; inimestel on omakorda õigus liha süüa, sest see on saadud ohvriloomadest, kelle tapmine on õiguspärane ning mitterüvetav. Ohvrirituaalile järgneb pidusöök, ühine söömaaeg, kus liha jagamine peegeldab ja kinnitab ühiskondlikku hierarhiat paremad osad antakse riigiametnikele, preestritele ja silmapaistvatele kodanikele. Ohvritoomine ja järgnev pidusöök toimuvad tavaliselt suuremate pidustuste raames. (Vernant 2001: 275) Allilma jõude austati tavaliselt ööpimeduses, kusjuures ei püstitatud kõigile nähtavat altarit, vaid ohverdati paljal maapinnal. Tavaliselt toodi põletusohver (holocaustos), st ohvrilooma keha põletati täielikult, nii et ei jäänud järele söödavaid osi, mida võinuks kasutada ühisel pidusöögil
valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend. Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure püramiidi lähedal asusid väiksemad püramiidid kuningannadele ning lihtsad matmispaigad (mastabad) sugulastele, preestritele ja vaarao kõrgetele ametnikele, kes said tespoosuses valitsejat edasi teenida. Enamiku neist ehitistest pole tänapäeval enam olemas, sageili lammutati need aastatuhandeid tagasi ehitusmaterjali saamiseks. Vaid väike osa ehitistest on kestnud üle 4000 aasta meie päevini. Hiljem maeti sinna lähedale ka Cheopsi poeg ning pojapoeg. Nende hauakambrid, aga ei küündinud nii võimsaks nagu Cheopsi püramiid. Tallinna Nõmme Gümnaasium Cheopsi püramid Referaat
Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks, kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja viljalaod, seega preestritele oli antud ka administaratiivne võim. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, kõige suurem, oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega). Lossid: Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II: 8korruselise maja sarnane kindlusloss.
· Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol. - Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah. Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit - Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter - Kihelkondadest koosnev ühendus on praost.
hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid Templid templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ühikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. Kujutav kunst kujutav kunst formeerus kindlatele reeglitele. Temaatika keerles vaarao elu ümber, kuid oli ka intiimsemaid stseene. Hauakambris leidub ka selliseid maale, millel kajastatakse lihtrahva elu. Skulptuur kujud on suuremõõdulised ja ranged
Tegemist on Aahmesi seqt'i-leidmise protseduuri rakendamisega. Kuid egiptlased ei kasutanud seda protseduuri niisuguste ülesannete lahendamiseks. Thalese puhul pidi olema tegemist kas analoogia või üldise meetodiga. See, et need teoreemid võivad pärineda Thaleselt, on vähem kaheldav, kui päris "Thalese teoreem". Kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud püramiidide kõrguse mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli see teada, kuid Hellasele oli see avastuseks. Põhimõtteliselt uus seisnes selles, et juba Thales hakkas matemaatikat õpetama mitte ainult empiirilises, vaid ka abstraktses vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika
· draamakirjandus hakkas intensiivsemalt arenema 13. saj · keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast (vanakreekas Dionysose kultusest) · kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuse elemente(muusika, laul, dialoog, kostüümid, rekvisiidid) · teatriliseeritud rituaalide esitamine kandus kirikust aegamööda linnaväljakule · liturgilisi näidendied mängiti kogu Euroopas algul olid need kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, hiljem ka linnarahvale · esimene etendus kirikust väljaspool mängiti 15. saj Hispaanias lossisaalis · keskaja teater oli lihtne; hiljem lisandusid keerukamad lavastused, lavamasinad (võimaldas teha maavärinaid, üleujutust), kasutati muusikat · lavastused olid tõetruud, kasutati elus loomi · näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiarikkad · esitati stseene otse piiblist (liturgiline draama)
13.saj. keskel jõuti Texcoco järve äärde Chapultepeci künkale. Tookordse pealiku Tenochi järgi nimetati nüüd end tenochideks. Nad püüdsid oma kutsumata külalise staatust parandada abielude läbi teiste linnade valitsejaperekondadega, kuid jäid ikkagi aastakümneteks sõltuvasse seisundisse. 1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele. Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu Mehhiko vapil. Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku
1525 arvatakse, et ilmus esimene eesti keelneraamat(mitte see keel, mis praegu on, vaid suhteliselt saksapärane) Tõlgiti esimene raamat eesti keelde, see pole säilinud. Hävitati, sest siis oli kõrgaeg, kui võideldi reformatsiooni vastu. 1535 ilus teine eestikeelne raamat, mida kutsutakse Wanradt-Koelli katekismuseks(piibli lühenenud vorm)Wanradt pani kokku saksakeelse osa ja Koelle oli eesti päritolu, kes tõlkis, pani kokku. Üks pool lk saksakeelne teine estikeelne. Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles. Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi, kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta
alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal, mida nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskop pühetses ametisse peestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades
Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, 11 ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Cheopsi püramiid (maailma suurim) Gizapüramiidid(maailmaimed) Suur sfinks ja püramiidid Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse
Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal.
rakendamisega. Kuid egiptlased ei kasutanud seda protseduuri niisuguste ülesannete lahendamiseks. Thalese puhul pidi olema tegemist kas analoogia või üldise meetodiga. See, et need teoreemid võivad pärineda Thaleselt, on vähem kaheldav, kui päris "Thalese teoreem" (Diog. Laert. I 24j). Kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud püramiidide kõrguse mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli see teada, kuid Hellasele oli see avastuseks. Põhimõtteliselt uus seisnes selles, et juba Thales hakkas matemaatikat õpetama mitte ainult empiirilises, vaid ka abstraktses vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees
Hakkasid siia ka jõudma hansaliidu kaupmehed. Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad kaasa ka preestrid ja mungad,sest paganatega ei julgetud väga kaubelda ja mungad pidasid kaupmeestele jumalateenistusi. Seega hakkasa väiksem kokkupuude risiusuga.Oli väga vähe neid inimesi, kes võtsid vabatahtlikult vastu ristiusu, ilmselt nad aga aru ei saanud, mis usku nad nüüd on. Austasid endiselt oma haldjaid jne. Preestritele see ei meeldinud ja Euroopas tõusis teadmine, et on üks paganlik piirkond(Rootsi,Soome juba usustatud) 12. saj saadeti euroopas piiskoppe, kes asusid tööd tegema.See oli aga raske, sest üldiselt nad löödi maha või aeti ära. Planeeritud ristiusu levitamine algas 12. saj lõpus. Tänapäeva Lätimaale Ükskülasse saadeti ristiusu levitajaid. Esineme oli piiskomm Meinhard, kes oli veendumusel, et ristiusku peab levitama jutustades ja hea sõnaga. Tegeles eelkõige Liivi aladel
rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks
kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseeposed: ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata". 500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet
Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks. Lutherlust võeti tõsisemalt. Naisi süüdistati kõige enam nõidaks olemises, karistused ei olnud aga väga tihti surmanuhtlused. Määrati kirikujuhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop ja Liivimaal kindralsuperintendent. Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada. Haridus rootsi ajal. Keskajal linnades koolid, kloostrikoolid jne. Jesuiidid ja dominiiklased õpetasid talurahvast lugema. Kuid väga vähe osati.
ANU ülitark taevajumal, kõikide jumalate isa BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja TEMPLID Linnas oli lisaks peajumala templile veel teiste jumalate templeid. Templeid oli kahte tüüpi: *ASTMIKTEMPLID *TEMPLIKOMPLEKSID Templis hoiti jumalakuju, mille eest kogu aeg hoolt kanti. Templiskäimine oli lubatud vaid preestritele. Tähtsaim rituaal oli loomade ohverdamine. ENNUSTAMINE&ASTROLOOGIA Oli teadus ning tähtsal kohal. Ennustati tähistaeva ja nt looma maksa kaudu. Jumalad olid seotud taevakehadega. Taevakaar jagati 12 tähtkujuks. TEADUS Oli praktiline teooria puudus. Preestrid olid teadlased. Tugevaim teadus oli matemaatika. Loodi 60-süsteem. VANA-EGIPTUS LOODUS Muistne Egiptus asus seal, kus praegunegi Niiluse esimesest kärestikust
kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi. Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna koguduses. Tema ül oli selgitada teistele küla inimestele usupõhimõtteid, kuna tahtei, et usk jõuaks tõesti igaüheni. Haridus rootsi ajal: Keskajal linnades koolid:kloostrikoolid ja toomkoolid. Talurahvani ainult kerjusmunakde kaudu hariduse levik. Samas tekkis väga suus vajadus, et eesti talupoeg oskaks lugeda, kuna luteri pm-te oli, et talurahvas peab oskama lugeda
näiteks Copànis, võisid ürituste ajal samas täita ka istekohtade rolli. Ehitiste suurus ja neil kujutatud iknograafilised teemad pidid nii elanikes kui ka võõramaistes kinnistama arusaama valitseva dünastia võimsusest ja linna pühadusest. Sisemised ruumid oli aga küllaltki pisikesed ja mahutasid enamasti korraga ainult mõne inimese- erinevalt näiteks Copani väljakust, kus võis korraga viibida 3000 inimest. Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa. Maiade suurimaks eesmärgiks oli luua ehitistega raamitud avatud ruum- tseremoniaalse keskuse korral oli see ruum avalik ning seda piiritlevad hooned kõige monumentaalsemad linnas. Spetsiaalsed kompleksid
Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p.Kr Muumiaportreed- Kreeka-Rooma mõjutused. Egiptus kuulub Rooma riiki. Puitalusel vahamaal- Enkaustika Faijumi portreed- leiukoha järgi 19.saj. Egiptuse kunsti laiali vedamine nt. Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid Panathenaiade amphorad- sporditegevused, kingiti pidustuste korraldajatele, preestritele, sportlastele. Suured meistrid: Berliini meister 480-490eKr- eriline käekiri punane mustal, üks figuur, Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus Kleophrades Amphora Dionysosega- atleedid üleval ja Dionysos, nägu pole näha, viinamarja väädid ümber; Niobiidide maalija- vaba stiil, figuurid on suvaliselt üle vaasi,
annaabi.ee 
