100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liizyke
Õppematerjali autor
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit
kollakas või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C ja Bvitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. KUIDAS KASAVATADA TSITRUSELISI : 9 Tsitruse (Citrus) perekonna paljud liigid on väga tuntud: apelsin, sidrun, mandariin jne. Nad on kõik üksteisega väga lähedalt sugulased ja nende viljad on söödavad. Kõik tsitruselised vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks palju valgust, avarust ja õhurikast otsese ereda päikese eest varjatud kasvukohta. Samuti vajavad nad kõrget õhuniiskust
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass -12,6 ; pirn -9,9 ; maasikas -5,4 ;
Kohe, kui ilmnevad mingid ärritusnähud, vähendada kasutatava õli hulka ja tuulutada ruumi. Ettevaatusabinõud Kõrgekonsentratsiooniliste ainetena tuleb eeterlikke õlisid hoida lastele kättesaamatus kohas kindlat suletud pudelis. Reeglina ei määrita õlikontsentraati otse nahale ja kunagi ei tohi ületada kasutamisjuhises antud koguselisi piirmäärasid. Koduseks kasutamiseks ei sobi: aedvaak, suhkrukask, boldopuu, punane kadakas, harilik kalmus, puhastamata kamper, hiina kaneelipuu, soojumikas, mõru krooton, aedmädarõigas, must kapsasrohi, magus mürr, peruu harilik palsamipuu, sabina kadakas, lamav talihali. Vannivees kasutamisel tasub olla ettevaatlik aniisi, bensoe, kampri, nelgi, eukalüpti, ingveri, kadaka, musta pipra, piparmündi, salvei, piparrohu, rohemündi, liivateega- mitte kasutada üle 1-2 tilga korraga. Nahaärritust ja allergiat võivad nahaga kokkupuutel tekitada: aniis, bensoe, kamper, nelk, eukalüpt, ingver,
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.....................................................................
Must ingver on tugevama lõhna ja kõrvetavama maitsega kui valge ingver. Kaneel Vürtsina kasutatakse kaneelipuu koort. Hiina kaneel e. Kassia. Valmis kaneel on kergelt kumer, sisepind veidi krobeline, punakaspruun hallikaspruunide laikudega, 2cm paksune. Maitse magus, nõrgalt kõrvetav. Kaneel Pruun kaneel on pärit Edela- Indiast. Värvus- ebaühtlane pruun. Paksus- kolm või enam millimeetrit. Kibeda maitse ja vähem aromaatsem kui Hiina kaneel. Vürtskaneel ehk kinnamon on pärit Maluku saartelt. Välispind valkjasbeez, sisepind kollakaspunane. Lõhn on teravalt vürtsikas, maitse vürtsikas ning kõrvetav. Kardemon Pärit Indiast. Kuulub ingveriliste sugukonda. Kuulub paljudesse vürtsisegude koostistesse. Kasutatakse seemneid ning kuivatatud vilju. Sobib kohvitooteid sisaldavatesse küpsetistesse. Tugev vürts. Väikesest kogusest piisab 1kg taigna või hakkliha maitsestamiseks. Loorber
maitsetaimede seas, nagu seda ei leitud ka safranile ning mustale piprale. Sellepärast kujunesidki need kolm klassikalist vürtsi keskaegses Euroopas ka hinnaliseks kingituseks, mida võis julgelt kinkida nii paavstile, kuningale kui keisrile. Neid vürtse kasutati sageli ka kulla ja raha asendajana ning vürtspoodnik oli apteekrist sageli rikkam ja võimukam tegelane. Levinumad 4 liiki kaneeli on Vürtskaneel ehk kinnamon, Tseiloni kaneelipuu, Hiina kaneel, Malabari ehk pruun kaneel. Soolasele ja magusale Kõiki eespool nimetatud kaneeliliike kasutatakse laialdaselt pagaritööstuses taina maitsestajana (küpsised, keeksid, präänikud, pirukad) ja magustoitude valmistamisel (pudingid, želeed, saia-, makaroni- ja riisivormiroad, vahud, kohupiimakreemid, kompotid, keedised jne). Lääne-Euroopas maitsestatakse kaneeliga puuviljasalateid, aga ka spinatist, punasest
klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid