avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i. Nike templis olid huvitavad seina maalingud näiteks ühest härjast kellel olid kultsed sarved
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest
SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI · KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES · SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS · TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD · FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE · HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD · KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID.
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine
aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss,
1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho
G.Boccacio Dekameron Dekameron kirjeldab inimesi ja neid ümbritsevat maailma. Lugude tegelased on väga erinevate iseloomude ja tegelastüüpidega. Leidub rumalaid abielumehi, lobisevaid naisi, kättemaksuhimulisi üliõpilasi, kohtlaseid talupoegi, naiivseid vagatsejaid, munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et
suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Roomlased arvasid, et riik ja religioon on tihedalt seotud. See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees
Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid:
Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks - Parthenoseks Aphrodite Venus; armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema
Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning enamiku haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Kui tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Sellest järeldub, et linnade tekkides tulid kohe ka linnakoolid ja hariduse said peamiselt vaimulikud, ning üksikud feodaalid.
vastuvisiite. Nii mitmeski naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Rooma kultuur on oluliselt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka suurteoste tõlgendamise mugandatult, kuid peagi ületasid Rooma kirjanikud oma eeskujusid. Esiles tõusis Vergilius, sest roomlastel puudus seni Homerose eepikaga võrreldav kangelaseepos ja Vergilius tahtis seda parandada, ta kirjutas valmis eepose "Aeneis". Religioon oli Rooma riigivõimuga tugevalt seotud. Preestreid peeti riigiametnikeks. Roomlased võtsid omaks mitmeid uske ning vallutussõdade käigus ka paljusid idamaiseid jumalaid ja nende usulisi rituaale. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk, mida hiljem levitati Süürias, Kreekas ja Väike-Aasias. Selle usu rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ning kutsus kõiki meeleparandusele. Jeesust peeti Vanas Testamendis messiaks ehk Kristuseks ja Jumala Pojaks. Juudi preestrite nõudel lasi Rooma asevalitseja Kristuse
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI.
Vaimud kuuluvad erinevatesse korrastustesse, mis on saavutatud täiuslikkuse kraadide (tasemete) järgi: Puhtad vaimud, kes on saavutanud maksimaalse täiuslikkuse; Head vaimud, kelle juures valitseb soov heale; Mittetäiuslikud vaimud, keda iseloomustavad harimatus, madalad kired ja soov halvale. Spiritismi praktiseerimine Spiritistlik teenindus on täiesti tasuta, nii nagu on ka evangeeliumis öeldu: ,,Kingitusena said, kingitusena anna." Spiritismis ei ole preestreid, kokkutulekutel ja praktiseerimisel ei kohandata ega kasutata altareid, ikoone, kandevahendeid, küünlaid, rongkäike, sakramente, indulgentse, missarüüsid, alkohoolseid hallutsinogeenseid jooke, viirukeid, tubakat, talismane, amulette, horoskoope, kaardiennustamist, püramiide, kristalle või mingeid teisi objekte, riitusi või välise kultuse vorme. Spiritism ei sunni oma põhimõtteid vastuvõtmiseks. Ta kutsub
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust
Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik
efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud. Tasuks toit ja rõivad
kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomustab õiguse seotus usu esiisade käitumismustrite kokkuvõtmisega. Õigust praktiseeris väike hulk preestreid ning kuigi on püütud selgitada, kuidas nad eristusid, tuli see kõige tõenäolisemalt sellest, et linna vanimad religioossed asutused juba toimisid erineva tööjaotuse alusel. Nende tööülesanded olid aga tähtsaimad: nad kontrollisid kuufaase ja kalendrit. Nende kõige tähtsam ülesanne oli olulisemate sündmuste kirjapanek näljahädadest päikesevarjutuseni. Samuti töötasid nad välja rahva kihid ning reguleerisid perekonnaliikmete vahelisi suhteid. 3. sajandil eKr. hakkas
Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida rohkem rohkem maalilt edasi liikuda seda madalamaks muutusid seisused. Kõikide nende umber keerles surm samamoodi. Pildi idée on minu arvates hea, maalüritab öelda et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me kõik võrdsed. Valisin selle maali sellepärast, et see maal tundus mulle kõige huvitavam. Maali idée oli minu jaoks hea ja see maal iseenesest ka huvitas mind
Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid, kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale. Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati
Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste: 1. Grammatika, 2. retoorika, 3. dialektika. Ülemine aste: 1. muusika, 2. geomeetria, 3. aritmeetika, 4. astronoomia. Esimene ülikooli rajati 1119. Bologna linnas. Keskaegsetes ülikoolides oli neli õppesuunda: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond
7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜLIKOOLID
Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise on öelnud, et tema Viinis elatud aastad(1909-1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Adolf veetis palju aega raamatukogus. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkan juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. OSALEMINE I MAAILMASÕJAS 1913. a. kolis Hitler Münchenisse vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914 pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjas osaleda. 1918. a. otsustas astuda Saksa sõjaväkke. Sõjas oli ta skaut ja tapja.(sai ordeni)
teenijate jaoks, söögisaal, magamis- ja vannituba, kabelid mitmesuguste jumalate jaoks ja lõpuks kaev, mille põhjas oli väike ruum, kus vaarao muumia pidi igavesti puhkama. Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja lõbustusi. Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod, tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas toime ilma kallite majariistade, valitud roogade ja ustavate teenriteta. See on kuninga Hufu elusuurune kivikuju, mis on 165 cm kõrge, asub Gizas ja tehtud 2530 aastat e.m.a. Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju. Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga. Surnukeha lasti sügavasse kaevu, kus oli väike tuba
Minu arust oli hea, et egiptlastel oli selline uskumus, sest kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat. Süda mullel polnud pahategusi oli kergem ja surnule sai osaks igavene elu. Patuse südamega surnu aga läks saagiks õgijale. See uskumus muutis inimesi hästi käituma. Ühiskond jagunes seisusteks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja ning määras ametisse preestreid. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid. Enamik egiptlasi olid talupojad. Nad moodustasid ka suure osa sõjaväest. Keskmisse astmesse kuulusid ka käsitöölised. Orjad moodustasid alamklassi. Minu arust on hea, et seisused jagunesid nii, sest vaarao juhtis riiki ja juhtis ka usuelu. Ma arvan, et tänu vaaraole toimid Egiptuse riik hea süsteemina ning ühiskond oli stabiilne ja traditsioonitruu
Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid sakslased esimest korda kiviheitemasinat, millega tekitati suurt kahju (öösel). Sakslased suutsid ühest küljest seina maha saada, aga seal oli teine sein ees. Eestlased suutsid süüdatud linnuseosa kutsutada ja hommikuks isegi linnuse taastada. Kuuendal päeval hakati läbirääkimisi pidama veepuuduse tõttu linnas. Linnusesse lubati ainult preestreid, kes pühitsesid linnust ja inimesi püha veega, kuid suuremat ristimist ei toimunud "liigse verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangi, kiirustas vaenuvägi tagasi. 17. Kolme maleva manööver; Peale Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna.
Palsameeritud keha tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema . Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini . IV dünastia ajal saadi astmete täitmiselt tõelised püramiidid . Kõige kuulsamad neist on püsitatud tänapäeva Kairo lähedale Giza väljale . Giza püramiidid on hiiglaslikud ja kuuluvad 7 maailmaime hulka .
Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja tüdrukutel olid käes lillekorvid, meestel ja poistel tammeoksad, Konvendi liikmed pidulikes riietes, eesotsas helesinises frakis Robespierre, käes viljapead. Ta pidas kõne, sooritati rituaalne pahede (ateismi, ahnuse, egoismi ja uhkuse)sümboolsete kujude põletamine ja rongkäik läbi linna.
sündmusi. Samas oldi ikkagi aukartlikud ka antiikaja kultuuri suhtes. Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid
näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid)
Keskaja Kultuur Keskaja inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas päästa inimese hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi
Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop - kindla kiriku piirkonna kõrgeim ülevaataja, kirikuelu juht ja korraldaja piiskopkonnas. Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4
Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija. Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester. Heliloojad - Guillaume de Machaut, Dufay, Gidles Binchois, Palestrina, Pierquin de Therache, Gilles Binchois, Hildegard Bingenist, Guillaume Du Fay jne.
antropomorfseid) jumalaid. Üks selliseid oli uste, piiride, lõpu ja alguse ning sõjajumal Janus, keda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist
________________________________________________________________________ Keisririik 221.a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimu alla ja rajas Hiina keisririigi.See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru,riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi ehk esimene keiser.sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni.Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja.Teisi preestreid hiinas ei olnudki.Keisrile allusid rohked amernikud;ametnikud olid rikkad,haritud ja lugupeetud. lisaks ametnikele olid keisrite teenistuses ka väepealikud.Nende mõjuvõim jäi aga ametnike omast väiksemaks ________________________________________________________________________ Naabermaad Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid.hiinlaste õitsevad linnad pakkusid ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid
nimega Horus noorem. Selles rollis aitas ta Isisel leitud Osirise tükke kokku korjata, kokku panna ja mumifitseerida oma surnud isa. Kui kerkis esile müüt Osirisest ja Isisest, usuti, et kui Osiris suri, kingiti tema organid Anubisele. Seoses sellega sai Anubisest palsameerimise kaitsejumal. Tihtipeale on Surnute raamatus kujutatud šaakali maskis preestreid, kes toetavad surnute teekonda. Hilisematel aegadel, Ptolemaoste perioodil, hakati Anubist ühendama Kreeka jumal Hermesega, ja tuletati nimi Hermanubis. Selle kultuse keskus asus kohas nimega Uten Ha/Saka/Cynopolis/Kynopolis (Tegemist on 17. Ülem Egiptuse noomiga.), kus asus ka Anubise kultuse esimene keskus. Kreeka keeles on selle koha nimi aga lihtsalt ,,koerte linn”
Läbi templi väravate võisid astuda vaid vabad inimesed (seega orjadele sisenemine keelatud). Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Uue- Riigi ajal ehitati hiigeltempel Karnakis ja Luksori pühamute kompleks ning Ramses II matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.). Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad).
küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis
KESKAJA KULTUUR Mida peeti tarkuseks? Keskaegse inimese jaoks oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas pasta inimeste hingi saatana küünist. Loodust peeti oluliseks vaid kui Jumala loomingut. Tähtsaimad oli teadmised Jumalast ja need saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kooliharidus Keskajal jagati õpetust peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid
kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro (1753-1806), Katsushika Hokusai (1760-1849) ja Ando Hiroshige (1797- 1858). See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega ületrükkimist. Märkimisväärne on jaapani maskinikerduskunst No-teatri tarbeks loodud eriilmelistes maskides. SKULPTUUR Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. KALLIGRAAFIA See on hieroglüüfide peenelt väljajoonistamine ja nende kaunistamine. Kuna hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest, siis tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Head kalligraafiameistrid muudavad hieroglüüfid abstraktseteks piltideks ja võivad isegi kuulsa luuletuse täiesti loetamatuks muuta
Igal meistril oli tavaliselt 2 selli, kelle tööpäev oli 14-16 tundi pikk. Vabad olid pühapäevad ja usupühad. Meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri. Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor
Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on
Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud
edukaid kaubandussidemeid. Sool oli nende üks väheseid loodusvaru ning maiad müüsid seda, samuti sokolaadi, kirevaid linnusulgi ja isegi orje, et hankida väga olulisi tarbeesemeid, nt vasktööriistu. Tihedates troopikametsades oli raske liikuda, mistõttu kaupu veeti enamasti paatidega kas siis jõgesid ületades või piki kallast liikudes. Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat). Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid). Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas- leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend, nahual. Selle ta saab päeva järgi, mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad
kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil puudusid sugude vahelised erinevused ning lõikasid läbi kuulumise piiratud ühiskonda. Hullumeelne alkohooli pruukimine koos kõik võimalike seksuaalfantaasiatega tekitasid inimestes tõelise vabastustunde (võib võrrelda Eleusiani müsteeriumitel õudust tekitavate vaatepiltidega). Sellise joovastuslik-orgialiku iseloomu tõttu polnud salajastele müsteeriumitel preestreid ega perekondi, kes rituaalide eest pidid hoolt kandma. Nii leidis müsteerium endale osalejad ise koguti kokku ning anduti Dionysosele. Legend :Kultuslik ja legendaarne ametüst Ametüsti nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast amethystos, mis tähendab mittejoovastavat. Nimelt uskusid vanad kreeklased, et kui alkoholi pruukides kanda endaga kaasas ametüsti, kaitseb see purjujäämise eest. Seetõttu on ametüstist valmistatud isegi joogikarikaid. Legend
Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida
taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 250000a ekr neanderallaste ilmumine, 200000a ekr
Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht
annaabi.ee 
