Keskaja arhitektuur
Kirikud
Uhked ja suurejoonelised
Katedraalid
avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas
Ristikujulised
Romaani stiil
Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega
Ümarkaar
Gooti stiil
Pariisi Jumalaema kirik
Reimsi katedraal
keskaja muusikut
Ambrosius
Paavst Gregorius Suur
Keskaja muusika
Kloostrite ja kirikute laulukoolid
Gregoriuse I reformitud kirikulaul
Iga päev oli kirikutes teenistus
Keskaegne kool
Kloostrikoolid ja kirikukoolid
Preestreid ja munki
Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst , geomeetria , aritmeetika, astronoomia ja
muusika
Õpetajaks oli kohalik preester
Keskaja kirikupühad
Kolmekuningapäev
Kristuse ristimispüha
Küünlapäev
Palvepäev
Palmipuudepüha
Markuse päev
Nelipüha
Peaingel Miikaeli päev
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
musimumm123
Õppematerjali autor
preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester. Heliloojad - Guillaume de Machaut, Dufay, Gidles Binchois, Palestrina, Pierquin de Therache, Gilles Binchois, Hildegard Bingenist, Guillaume Du Fay jne. Kaks tähtsat keskaja muusikut olid Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.
Keskaja Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, a
Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks.
Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium
TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS ARHITEKTUUR • KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD • KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD- TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID • KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL • KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS • LÖÖVE KATSID VÕLVID • SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN ROMAANI STIIL 11.-12.saj • EHITISED RASKEPÄRASED • PAKSUDE MÜÜRIDEGA • KITSAD AKNAD • ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. GOOTI STIIL alates 13. saj
Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina
Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...................... 4 1.2 Skulptuur ja maalikunst..................................................................................... 8 2 GOOTI KUNST................................................................................................ ................... 9 2.1 Arhitektuur.............................................................
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid