Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktikaaruanne Waide Motell". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
waide, klient, motell, xxxx, majutus, xxxxx, seminari, toitlustus, saal, seminarid, saun, koristamine, erit, katmine, tubade, serveerimine, mahutab, projektori, grilli, infoleht, saatsin, rõngu, käo, kokad, katta, tellimise, laudade, peamaja, seadmed, tekkima, sihtgrupid, toitlustamine, broneerida, broneering, reklaam, positiivset, praktikandi, osanud1.Ettevõte 1.1.Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Ojako puhke- ja koolituskeskus Aadress: Ojako turismitalu, Marksa küla, Audru vald, Pärnumaa Mobiil (perenaine Ly Oja): +372 508 4585 (24h) Telefon: +372 445 7444 E-post: [email protected] Peo- ja konverentsisaalid 3 Majutus kuni 65 inimesele, lisakohad Ettetellimisel lõuna- ja õhtusöök Saunad ja kümblustünnid Suur välibassein Rannavolle plats, grillinurgad, kiik Suur hooldatud territoorium Lisaks kuulub Ojako Eesti Maaturismi(MTÜ Eesti Maaturism on suurim maapiirkonna turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon Eestis), on osa Romantilisest Rannateest(on teekond, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust
Broneerimine: 372 78 66 000 Info: 372 50 45 745 Omandivorm: OÜ Pintman Grupp Asutamise aeg: Haanjamehe talu sai täielikult valmis aastal 2000. Varem kuulus talu perele, kes vene ajal küüditati Siberisse. Mitmeid aastaid hiljem ostis talu ära OÜ Pintman Grupp, kes ehitas esialgse kõrtsi ümber rehetareks ning ringikujuliselt selle ümber veel teisi, väiksemaid aitasid ning peamaja. Tegevussuunad: Vabaajaveetmis võimalused, majutusteenus, toitlustus teenus (ettetellimisel), sündmusete korraldus, seminari teenused. 1.2 Ettevõtte struktuur Haanjamehe talu töötajate arv sõltub hooajast või parasjagu korraldatavatest üritusest. Talvest kevadeni hoiab talu korras Liina, kes on taluperenaine. Kuna talvest kevadeni pole eriti palju üritusi, ei ole Liinal vaja talus ööpäeva ringselt olla. Ta tuleb tallu paar päeva enne üritust, et kõik valmis seada. Olenevalt ürituse suurusest/rahvastatusest on tal võimalik endale Kubja
c) Teenindustase: kõrgtaseme teenindus ja hinnaklass Asukoht: Asub Tallinna kesklinnas, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel nii keskaegsest vanalinnast kui parimatest kaubamajadest. Tallinna lennujaam on 3 km ja sadam kõigest 2 km kaugusel. Bussijaam jääb hotellist 1,5 km kaugusele ning Balti jaam on 3 km kaugusel. Rävala puiestee 3, Tallinn. Avatud oleku aeg: Avati 1. veebruaril 2001, nüüdseks kokku 11 aastat Põhiteenused: Majutus, toitlustus ja konverents 1.2 Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel Ärinimi: Astlanda Hotelli Aktsiaselts Omandivorm: Aktsiaselts Majandamise mudel: Emaettevõtte Boultbee Holding AB omab 100% Astlanda Hotelli AS aktsiaid ning 100% kinnisvara haldamisega tegelev ettevõte Boultbee Hotels OÜ aktsiaid. Hotelli opereerimine toimub Rezidor Hotel Group AB kontserni äritegevuse põhimõtete kohaselt
Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996. Ettevõte pakub toitlustus, majutus ja konverentsi teenuseid. Ettevõttel on kaks haru Pärnus: Lehekohvik ja Rannakohvik. Ettevõte annab püsivalt tööd umbes 70 inimesele ja hooajaliselt kuni 90 inimesele. Dzingel AS on hotell, mis tegutseb üle 15 aastat Eesti hotelli turul. Hotelli maja on üheksakorruseline paneelmaja, mis oli ehitatud ühiselamust hotelliks ümber. Hotellis on 9 korrust, 285 tuba, kuhu mahub kuni 600 inimest. Suur konverentsikeskus on eraldi hotelliosa, kus on kokku 8 saali ja suurim saal
Juht nimetas seda Lumepalli efektiks ehk reklaamiks on tehtud tööd ning see liigub läbi klientide edasi. Ettevõttel on kaks tegevjuhti, kellest üks tegeleb ehitusvaldkonna juhtimisega ning teine tegeleb kaubanduse ning toitlustamise poolega. Ehitusvaldkonnas näeb siis tööprotsess välja umbes järgmine: Pakkumine tehakse vastavalt projektile (materjal + töötasu) ning ettevõte püüab lahendada kõik kliendi probleemid. Näiteks kui klient soovib torude puhastamist (mis ei kuulu ettevõtte teenuste hulka) tellitakse antud teenus mujalt, millega täidetakse kliendi soov ning klient ei pea ise teenuste otsimisega tegelema, vaid saab kõik teenused ühest kohast. Ettevõtte jaoks on tähtis pakkuda kliendile kindlustunnet, seega olgu tegu mistahes kellaajaga, kliendi mured saavad igal ajal lahendatud. Kui pakkumine sobib, lepitakse kokku ajagraafik ja tööetapid ning töö pannakse käiku
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
1.2. Tegevusvaldkonnad. Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine ja teenindamine. Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb teenindada nii sees kui väljaspool ettevõtet. Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku
1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Omandivorm: Kuulub The Rezidor Hotel Group`i Täpne nimetus: Radisson BLU Hotel Tallinn Liik: a) Sihtturg: äri-, konverentsi- ja puhketurist b) Õigusvorm: rahvusvaheline hotelligrupp c) Teenindustase: kõrgtaseme teenindus ja hinnaklass Äriidee: majutamine, konverents ja toitlustus Visioon: The Rezidor Hotel Group visioon on olla atraktiivseim täisteenust pakkuv kõrgema klassi hotell, kus peatuda, kus töötada ja kuhu investeerida. Missioon: Radisson BLU missioon on olla parim hotell Baltimaades puhkuse-, konverentsi- ja ärikülalistele. Asukoht: Asub Tallinna kesklinnas, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel nii keskaegsest vanalinnast kui parimatest kaubamajadest. Tallinna lennujaam on 3 km ja sadam kõigest 2 km kaugusel. Bussijaam jääb hotellist 1,5 km
võimaldab ettevõttel paremini aru saada investeeringuga seonduvatest riskidest ning võimalustest. Äriplaanis vajamineva info on kogunud ja arengustrateegia sõnastanud ettevõtte juhtkond. 5 Üldised andmed Ettevõtte nimetus: Toor- ja mahetoidukohvik Mahedik Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Lossi 5, Kuressaare 93816, Kuressaare Asutamise aeg: 16.11.2014 Telefon: 56639700 E-mail: [email protected] Omanikud: xxxx Osakapital: 2500€ Tegevusvaldkond: Toitlustusteenindus Tegevuspiirkond: Saare maakond 6 1. Äriidee Käivitada Kuressaares esimene toor- ja mahetoidu kohvik. Ettevõte pakub toitumisteadlikele inimestele võimalust kohvikus aega veeta nii, et ei peaks muretsema kohvikus pakutava toidu kvaliteedi ja tervislikkuse pärast. Meeldiv ajaveetmis- ja einestamisvõimalus usaldusväärse menüüga kohvikus
....19 Omandatud oskus.....................................................................................19 SISSEJUHATUS Praktika eesmärgiks oli õpilase teadmiste süvendamine ja praktiliste oskuste omandamine kliendikeskses klienditeeninduses, erinevate müügitehnikate rakendamine ning tehniliste vahendite korrasolekuga seotud probleemide lahendamine vastavalt ettevõttes kehtestatud nõuetele. Praktika toimus ettevõttes Vilde Kaubandus OÜ, kelle põhitegevusalaks on toitlustus. Ettevõtte poolseks juhendajaks oli Mirjam Ojavere, kes on ametilt juhtiabi personalijuht. Koostöö juhendajaga oli väga hea. Praktika aruandes on välja toodud vajalikud punktid praktikast. Võin väita, et oli minu jaoks väga hariv ning põnev praktika, sain oskusi juurde. 1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS Vilde Kaubandus OÜ on toitlustusel põhinev ettevõte, mis asutati 2000. Aasta septembris. Ettevõte koosneb juhatajast, juhataja abist ning
kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõtte töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega.. 1.Üldiselomustus Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, 3. jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas. Kuna kultuur ja toitlustus on oma aruandlusest nii erinevad, siis 1. aprillil 1995. aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts ,,Treeger" kahe aktsionäriga. Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega. Ettevõtte kujundati ümber Treegeri Kohviku Osaühinguks seoses 19. novembril 1996. aastal äriregistrisse kandmisega. 1.1 Õiguslik vorm. Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus
arvestus, ettevõtte töötasustamise süsteem. Kirjutan ja analüüsin ka sellest, kuidas motiveeritatakse töötajaid. Aruandes loon palgaklassid ametikohtadele antud hinnangute alusel ja viin läbi tööanalüüsi. 1.Üldiselomustus Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, kolmandal jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas. Kuna kultuur ja toitlustus on oma aruandlusest nii erinevad, siis esimesel aprillil 1995. aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts ,,Treeger" kahe aktsionäriga. Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega. Ettevõtte kujundati ümber Treegeri kohviku osaühinguks seoses 19. novembril 1996. aastal äriregistrisse kandmisega. 1.1 Põhitegevus Põhikirja järgi on kohviku tegevusaladeks kondiitritoodete tootmine, meelelahutusürituste
Kui äriidee õnnestub, siis hakkame looma konkurentidega sõprussuhteid, et koostööd teha. Kuna maa on olemas, siis võibolla arendame oma ettevõtet, luues uusi hooneid ning ka uusi teenuseid. Samuti oleme kohal igal turismimessil, tutvustame oma teenuseid. Samuti ka laatadel. Püüame võimalikult ligi saada oma klientidele st, et suhtleme pidevalt klientidega, loomulikult teeme hulgaliselt reklaame, kuna selline asukoht vajab seda. PROJEKTI KIRJELDUS Teenused: 1) Majutus 2) Toitlustus 3) Tennis 4) Korvpall 5) Võrkpall 6) Paastulaager 7) Matkad, mida saab ise kokku panna 8) Fotojaht 9) Romantika värskes õhus 10) Lastelaager( kuni 2 nädalat paar korda aastas) 11) Ekskursioonid 12) Lisavoodi 13) Saun 14) Telkimine Teenused on eelkõige mõeldud noortematele inimestele, kes tahavad suvel koos aega veeta, kes tahavad veeta aega vabas loodused. Samuti on teenused mõeldud ka lastele ning lastega peredele.
Õppisin mitte igast intriigist välja tegema ning selgitama olenemata vastasest ettevõtte poolset põhjust selliseks käitumiseks. 8 5.3 Suvepäevade korraldamine Ühel päeval tehti kontoris juttu sellest, kas ettevõtte planeerib ka sel aastal suvepäevi korraldada ning kuna see juhtus minu praktika sooritamise ajal, siis sain selle ülesande endale täitmiseks. Anti ette kindel eelarve ning muu oli juba kontori korraldada - toitlustus, ööbimine ning erinevad tegevused, kuidas inimesi rõõmsatena hoida nende suvepäevade käigus. Kõik need punktid arutasime kontoris omavahel läbi ning mina pidin need hiljem kinnitama ja kohtades broneeringud tegema. Kui esialgne plaan oli paika pandud, tegime töötajate seas küsitluse. Sellega saime teada, kui suure rahvahulgaga tuleb meil majutust ja bussi broneerides arvestada. Peale seda algas
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust
sihtgrupiga ise vahetult suhtleb, eriti kui on tegemist oma tugevate külgede rõhutamisega. Kolmanda isiku neutraalne kommentaar mõjub veenvamalt. Arvamusliider, kelle seisukohta mingi organisatsiooni sõnumi toetamisel kõige tõsisemalt võetakse, on üldjuhul neutraalne ekspert. Arvamusliider võib olla tunnustatud teadlane, erialaliidu juht, omavalitsustegelane, tuntud kultuuriini- mene, intellektuaal või isegi firmaga mingil määral seotud isik (nt klient, edasimüüja vms), kes on ühiskonnas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu. Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus: · tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste,
ligipääsetavas piirkonnas, hubases buffees. Tabel 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi OÜ MAITSE Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Aadress Sakala 34 Telefon Faks E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Osakapital 38100 Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Toitlustus Ettevõtte tegevuspiirkond Tallinn Tartu Rakvere Ettevõtte omanikud on pühendunud end ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise säästmisele. Omanikud usuvad, et ka oma kõige elementaarsemates tegevustes (sealhulgas toitumine) peaksid inimesed mõtlema oma valikute laiemale keskkondlikule ja isiklikule mõjule. Ettevõtte eestvedajad näevad taimetoitluse põhimõtete populariseerimises potentsiaali ühiskonna teadlikkuse tõstmisel. 4 2
turismiettevõtetelt. Turismipaketi ja turismitoote vahele võib tõmmata võrdusmärgi, kui ettevõte turustabki vaid ühte turismipaketti. Kuid sageli koosneb turismitoode mitmest (külastuselamuse mõttes sarnase ühise nimetajaga ja ühise turundussõnumiga) turismipaketist. - Turismiteenus (edaspidi ka teenus) on üksik teenus, mis teeb võimalikuks ja toetab külastuselamise kogemist. Teenused on näiteks transport, majutus ja toitlustus, massaaz, saunateenus jms. Erineva olemuse, turismitoodete ja klientidega organisatsioonidel võivad olla, ja edukaks konkureerimiseks peaksidki olema, teistest ettevõtetest eristuvad tegutsemisviisid. Seetõttu ei saa olla kahte identset turundusstrateegiat ja -programmi. Selles juhendmaterjalis kasutatakse planeerimisprotsessi ja võimalike valikute illustreerimiseks mitut turismitoodet pakkuva turismiettevõtte näidet.
meelelahutuslikel üritustel. Sellest tulenevalt oli kahe aasta tegevus suures plaanis hooajaline ehk perioodiline, kus pakkusime teenust vaid kevadest- sügiseni (laadad, suurüritused Lauluväljakutel nagu Õllesummer, Laulupidu, Kontserdid, Spordiüritused jms). Sügisest- kevadeni hooajal sai teenust pakkuda vaid piiritletul kujul. Seda eelkõige ettetellitud teenuse näol (sünnipäeva peo korraldamist, kohvipausid- seminarid jms.) Senised suuremad ettevõtmised olid olnud osaleda suurüritusel Õllesummer 2008 ja Õllesummer 2009 k.a üleeestilised väiksemad avalikud üritused nagu näiteks omavalitsuste poolt organiseeritud laadad, meelelahutusüritused jne. Ettevõte pakub toitlustusteenust eesti siseses keskkonnas. Tegevus sai alguse ideest pakkuda toitlustusteenust catering- teenusena, üle Eesti toimuvatel meelelahutuslikel üritustel ja maakonnas.
2013/2014 õppeaasta alguseks. Tänaseni on õppeköök välja ehitamata. Konkurentsis püsimise seisukohalt on Tallinna Teeninduskool oma uue õppehoonega väga suure edumaaga, kuid sama tehnoloogilise taseme saavutamiseks EHTE-l vahendeid napib. Praktikant pakub välja erinevate sponsorite kaasamist tehnoloogilise pargi edendamiseks, mis võiks väljundina pakkuda sponsoritele võimalust enda tooteid reklaamida EHTE turundusürituste kaudu – Tourest, Teeviit, konverentsid ja seminarid ja teised väliüritused. EHTE mikrokeskkonna moodustavad kliendid/õpilased, hankijad, töötajad, koostööpartnerid ja konkurendid. 6 Kliendid EHTE peamised kliendid on erakõrgkooli õpilased. Kutseõppe erialadele oli 2012/2013 õppeaastal 805 riigitellimuslikku õppekohta, rakenduskõrgharidusõpe on tasuline. Õppeasutus on võimeline teenindama ideaalis 450 õpilast
(Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. (Johns, Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu
kaasa. Kuid ainult üks nõue oli, mida rikkusid kõik töötajad, oli see, et sisenesid WC-sse tööriietes. Ja suitsupausile ka mindi, nii et pandi ainult jope peale ja tööriided jäeti selga. Maxima Eesti Kassapidajatel olid tumedad püksid, lillakas särk ja hallikat värvi vest seljas. Tolmu ei võetud riiulitelt, kui pandi uus kaup välja. Alkoholi pudelitelt ka ei võeta tolmu ega ka alkoholi riiulilt. Alles siis võetakse pudelitelt, kui klient tuleb kassasse maksma, siis võetakse käega üle pudeli kõri tolmust puhtaks. Letiteenindajate ja saalitöötajate miinusteks oli sanitaarnõuetest mitte kinnipidamine. Riided kergelt mustaks määrdunud. Kui ka kanti botaseid tööajal vahetusjalatsina. Käidi WC-s ja suitsetamas tööriietes. Kui ka räägiti telefoniga töö ajal. 2.2. Varustatus vajalike seadmetega & Müügisaali, lao- ja abiruumide paigutuse skeem
tabel 1). Tähed on need teenused, mis kuuluvad kiiresti kasvavasse turuossa. Siia alla kuulub majutusteenus, mille järele on nõudlus iga aastaga järk-järgult kasvanud. Sellest saadav tulu ületab hotelli majandamisega seotud kulud. Samas on veel arenguruumi, milleni oskusliku turundusstrateegia korral, püüelda. Juuksuriteenus on populaarne oma soodsa hinna tõttu. Siin mängib rolli teenusele osutatav aja kulu ning teenusest saadav tasu (nt. pensionäril on aega, et oodata järjekorras. Klient, kellel seda pole valib külastamiseks mõne teise salongi). Eduteguriks on massi potentsiaal, tänu millele on THKH juuksur saanud juurde teenindavat pinda (laienenud juuksurite õppebaas aadressil Struve 8). See on aidanud kaasa uute praktika ja töökohtade loomisele. Rahalehmadeks nimetatakse teenuseid, mis on turuliidrid ja ettevõttele eriti väärtuslikud. Nad on kasumlikud ja kõrge turuosaga ehk teisisõnu teenused, mida tasub hoida. Analüüsides
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Menüüs peaks olema erineva hinnaklassiga tooteid, kindlasti ka eripakkumisi 10 lastele. Sellises söögikohas käiakse sageli koos perega nädalavahetustel. Nädala sees tuleks panna põhirõhk lõunatajatele ja arvestada tuleb teeninduse kiirusega. Lisasissetulek tuleb pidude, sünnipäevad jt ürituste jaoks laudade pakkumisest. Seetõttu tuleks juba sisustades arvestada ka mõne suurema laua võimalusega muust saalist eraldatud kohas. Olgu klient kodu- või välismaine, igal juhul on tal toitlustusasutusse minnes teatud ootused. Nendeks on rikkalik valik, taskukohased hinnad, sõbralik, viisakas ja kiire teenindus, hügieeninõuete äärmiselt täpne järgimine ning meeldiv interjöör. Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise võimaluse pakkumist. 7.2. Turgude arenguvõimalused Igal juhul tuleb enda turuosa juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin
olema tingimata looduslikult sobivas paigas. Hoolimata paljude, eriti uuemate, allikate suhteliselt vabast mõistekasutusest eelistab autor käesolevas töös mõistet ,,kuurort" käsitleda laiemana ehk kui piirkonda, millesse sageli kuuluvad ka spaad. Tabel 2. Kuurortide ja spaade komponendid Kuurortide komponendid Spaade komponendid Mineraalvesi ja allikad, hüdroteraapia. Vesi. Hea toit, jook. Toit, toitlustus, dieet ja toitumine. Suusatamine ja talispordialad. Liikumine, harjutused ja fitness. Ravimassaaz ja harjutused. Puudutus, massaaz ja kehatöö. Turism ja puhkamine on kohaliku elu osa, Meel/keha/vaim. fookus turismil. Iluteenused. Esteetika, kehahooldus, loomuliku ilu toetamine. Turismisihtkoht
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
teenindus on samalaadne, sageli on iseteenindus; informatsioon toodete ja hindade kohta on hästi nähtav; hinnad ei ole kõrged; interjöör on lihtne; teenindusliin on lihtne. Tavaliselt saab toitu valida ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Mõnes kohas pakendab tellitud toidu teenindaja ja paneb selle kandikule. Klient võtab ise toidu kaasa või viib lauda kandikuga. Kasutatud nõud viib ka klient ise ära kärusse või selleks mõeldud lauale. Iga ettevõttekett arvestab kindlat kliendirühma. 6 Klientideks on tavaliselt lapsed ja noored, pikamaa-autojuhid, bussijuhid, autodega reisijad, turistid. Tooted arvestavad klientide soove ja vajadusi. Üle maailma levinud toitlustusettevõtete kettides on toitude valik ja teenindus lihtne
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
annaabi.ee 
