Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktika päevik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppetegevus, meedik, pisik, muusika, küsib, pesema, ausa, vaatlus, muusikaõpetaja, vaiba, juttu, laseb, rundipumm, mustus, soovitav, põnev, istuma, hunti, sinust, arvavad, jalgadega, istuda, pisikud, toreda, ajaga, minule, vahva, õhkkond, bakterid, sõrmuste, ausalt, banaani, küsis, ulman, laulavad, arvestanud, põgene, ammu, pistoda, palus, lemberÜldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit. Uni Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja voodivarustus.Voodivarustus sisaldab tekki, patja, lina ja igal lapsel peab olema ka magamisriided. Lasteaisaõpetaja ei tohi uneajal ruumist lahkuda. Lapsed peavad püsima voodis vaikselt ja ei tohi juttu ajada. Lapsi üritatakse uinutada kiiresti ja rahulikult. Mingit harjumust nagu näiteks kiigutamine, laulmine, mänguasjade andmine jms ei tohi lastele sisse harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda
Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid. Matemaatika: Laps oskab loendada pille. Laps oskan loendada linnumune. Kunst: Laps oskab ise valmistada lihtsa kõlapilli olemasolevatest materjalidest. Muusika: Laps oskab olla aktiivne liikumismängus. Laps oskab kasutada talle antud rütmipilli õigeaegselt. Liikumine: Laps oskab liikuda muusika rütmis. Ettevalmistus/eeltöö: • Lastele on jagatud kätte vastavad rütmipillid. • Lapsed teavad, millist rütmipilli ja millisel ajal tuleb kasutada. • Õpetaja on käivitanud arvuti ja projektori Tegevus käik I SISSEJUHATUS Saabub muusika õpetaja. Kõik lapsed istuvad vaibale asetatud toolidele. Kombeks on istuda poiss, tüdruk, poiss, tüdruk. Tund hakkab sellega, et lauldakse muusikatunni alustamise laul, mis kõlab
SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
· Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid. · Muusika: Laps tantsib , kasutades eakohaseid tantsuelemente. · Liikumine: Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Üliõpilane : Annika Valk, LÕ-11 Eesmärgid: Tunnetus-ja õpioskused: Laps tunneb ära leiva ja jahu maitseerinevused. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid. Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea.
Koostage üks looduslooline arvutamise muinasjutt. Ennemuistsel ajal elasid kolm männikäbi. Nendele männikäbidele meeldisid kangesti pääsukesed, kes lendasid kõrgel taevas ja elasid mäe serval. Pääsukeste koduks olev mägi oli nii kõrge, et isegi kõige suurem männipuu ei ulatunud selle tipuni. Ühel sügishommikul otsustasid männikäbid koos, et tahavad elada seal, kus pääsukesed. Nende õnneks kuulis mööduv pääsuke männikäbide juttu ja lendas nende juurde. Kui pääsuke maandus männikäbide juurde ütles ta, et on nõus männikäibisid aitama. Männikäbidel oli väga hea meel selle üle. Kõige pealt võttis pääsuke kõige väikse männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Siis võttis pääsuke keskmise männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Viimasena võttis pääsuke suure männikäbi ja viis ka tema oma pessa sinise taeva all. Mitu männikäbi on pääsukese pesas? Täienda näidet 10, 11, 12.
tegevuses kõige lähedasem paberist meisterdamine. Kunstikeskuses võivad lapsed näiteks pabernukke ise teha, see arendab kujutlusvõimet ja loomingurõõmu. Nukud annavad lastele jõudu. Nukkudele saavad lapsed rääkida oma tunnetest, hirmudest, rõõmudest, lootustest, kogemustest ja ideedest. See on kasulik kõigi laste vaimsele tervisele. Tegevusi planeerides mõtlen ma alati sellele, kuidas on võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab rühmaõpetaja kogu päeva jooksul omavahel oskuslikult siduda. Laulmine, tantsimine, patsutamine, mõnel laste pillil mängimine – kõike seda on võimalik tegevustes rakendada.
Pane vahtraleht paberilehe alla ning hõõru tugevasti vastu lehte, et vahtraleht paberilehel välja paistaks.“ Seejärel asuvad lapsed tööle. Kui õpetaja märkab, et keegi ei saa antud ülesandega hakkama, siis läheb õpetaja näidisega selle lapse juurde ning annab talle nõu, räägib uuesti töökäigu üle, kuid kindlasti lapse töösse sekkuda ei tohi. Vahtralehe rasvakriitidega välja joonistamine on kasulik, sest see on laste jaoks põnev, nad õpivad tunnetama vahtralehe piirjooni ning õpivad kriiti käsitlema- näevad, et kui kriiti liiga õrnalt vastu paberit hõõruda, siis ei jää vahtraleht paberil eriti hästi näha. Põhiviga mis võib tekkida on see, et lapsed ei jõua ära oodata, kuni õpetaja ülesande selgituse lõpetab, samuti osad lapsed ei oska rasvakriiti piisavalt kõvasti vastu paberit hõõruda, lastel võib minna ka väikeseks vaidluseks, kes mis värvi rasvakriidi saab. Tegevuse lõpetamine:
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle
Olen märganud, et kui lapsed teavad, kui palju tööd nad peavad täna jõudma teha, mis on tunni sisu ja milline on ülesehitus, siis klass on rohkem keskendunud tööle. Kõigepealt seletan korralikult antud teema, selle vajadus ja tähtsus ning võib olla ka ellu rakendamise võimalused, räägin milleks me hakkame seda õppima. Oma tunde sisse juhatades püüan seda teha positiivselt ning entusiastlikult. Mulle tundub, et kui minu meeleolu ja lähenemine lubab arvata, et töö on põnev ja huvitav, siis on rohkem võmalust ka laste positiivse reaktsiooni ning sellest lähtuvalt tööle keskmendatuse saavutamiseks. Kui hakkame konkreetse ülesannetega tegelema, siis ma kõigepealt seletan klassile arusaadavalt harjutuse ja teen selgeks, kuidas nad peaksid oma töö vormistama. On hea pärast paluda mõnel lapsel korrata, kuidas ta ülesande püstitusest aru sai. Kui tema arusaam erineb minu omast, siis proovin veel lihtsamalt ja arusaadavalt seletada.
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
palusin lõigata ribad. Ribad tulid väga sirged ja korrektsed. Seejärel palusin võtta poisil pliiatsid kapi pealt ja need lauale panna. Ta võttis need jõuga ja väga kiirete liigutustega. Ta joonistas pildi sellest, mis talle meeldib, ühesõnaga vaba teema. Ta joonistas pildile kassi ja hobuse rohelisel murul. Ka pilt oli väga selgete detailidega ja korralikult värvitud. Ja see oli väga hea. 2.2 Motoorika arengu iseärasused Viie aastane poiss peab suutma liikuda vastavalt muusika tempole kiirendamisele ja aeglustamisele. Osaleb jõukohastes teatevõistlustel. Suudab käia tagurpidi, varvastel, kandadel 15-20 sammu. Viskab palli üles ja püüab selle siis kinni. Nendega kõigega saab poiss hakkama ja ei ole mitte mingisugust probleemi. Kuid on ka asju, millega tma vanune laps peaks hakkama saama, kuid tema ei saa. Näiteks asju laua pealt võtta ja asetada mujale, peab oskama kirjutada oma nime, peab tundma ja
Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma. Kelle ette sulg maandub, see on siis vastavalt kõige uudishimulikum või jättis hambad pesemata. Lastele tasub aga enne mängu meelde tuletada, et tegu on naljaküsimustega ja solvuda ei maksa. KÜLA TELEFON Eesmärgid: arendada kuulamisoskust Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab. Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte. Takistab teine müüt haridusasutused tegelevad tarkuse suurendamisega ja laste-noorte isiksust ei kujunda. Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess, hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku
hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi verbaalne suhtlemine, seega tuleb oluliselt tähelepanu pöörata ka klassis kasutatavale suhtlemiskeelele.
html Meisterdused looduslikust materjalist Võtate aiast lilli, lehti ja muud looduslikku materjali tuppa kaasa ning toas saate lasta lastel midagi meisterdada. Lapsed saavad läheneda väga loovalt! Näiteks Meistertused taaskasutus materjalist Näiteks saab lilli teha pudelikorkidest ja varred saab teha kõrrest. Fotod: http://pinterest.com/search/pins/?q=flower+art 2.5 Muusika Rütmilill Õpetaja seletab ennem lastele ära ja teeb rütmid läbi. Siis hakkab õpetaja lille nimesi ütlema ja lapsed löövad rütmi, vastavalt lillele. (Saab mängida nii nooremate- kui ka vanemate lastega, raskemate rütmidega) Aster- üks käteplaks Gladiool- kaks käteplaksu Saialill- üks käteplaks, üks põlveplaks jne. Minu lille rütm Iga laps mõtleb oma valitud lillele rütmi ja kannab selle ette, pärast on võimalik ka ansamblit teha (õpetaja paneb järjekorra paika).
piinarikas keeleõpe , . Väga palju tööd tuleb teha. Piinarikas keeleõpe on väga raske ja asjatu tegevus. Kui inimene ei taha teada seda keelt ja keel ei meeldi talle, siis keeleõpe on mõttetu ja kauane. Esiteks, mitte igaühel on võimalus ja andekus õppida võõrkeelt hõlpsasti. Samuti, inimene õpib teist keelt, kuidas ta teab, et tulevikus see keel temal on vaja. keeleõpe läbi käelise tegevuse . Kirjutamine, tegevuspõhine. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal isiksusekeskne keeleõpe . Kui huvitab sport--räägin minult spordist: konkreetselt, õpetajakeskne. Konkreetne üks asi. Õpetaja annab ainult need teemad, mis huvitavad teda
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
sellepärast, et nende käed ja riided olid alati puhtad. Nad kontrollisid iga nädal klassijuhatajatunnis, et kas õpilastel on käed pestud, sõrmeküüned lõigatud, kõrvad ja kaelad puhtad, ja et täisi poleks peas. Juhtus, et poistel olid sageli kõrvad pesemata. Ja muidugi ka riided. Kui kõik olid kontrollitud, siis sanitaarvolinikud ütlesid klassi ees, kellel on näiteks kõrvad mustad. Kellel olid kõrvad mustad, sellel oli veidike häbi ka, ning mõnikord käskis õpetaja minna kohe pesema. Kui keegi tüdruk oli ennast meikinud, saadeti ta kohe WC-sse pesema. Tüdruk sai riielda. Kui ta vabatahtlikult nägu pesema ei läinud, võttis õpetaja kratist kinni ja pesi näo ise puhtaks. Kõrvarõngaid ega muid ehteid ei tohtinud kanda. Kui kellelgi olid näiteks kõrvarõngad kõrvas, siis sikutati kõrvast, mõnikord võis tunduda, et õpetaja tõmbab lausa kõrvalesta ära. Poistel ei tohtinud kindlasti olla pikad juuksed, nagu tänapäeval mõnel on, poistel pidid
1920.aastate põhilisemale seisukohale- õppetöö organiseerimine algõpetuse algul üldõpetusena, kus ained sulavad kokku nii, et sama õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Üldõpetust soovitatakse esimesele kahele või kolmele õppeaastale, 4.klassis minnakse üle ainesüsteemile, kodulugu peab aga siingi säilima. Tähelepanuväärne on ka õpetamisabinõude ja meetodite liigitamine õpilase tegevuse alusel( vaatlus, jutustus, joonistamine, voolimine, lugemine, kirjutamine, mäng jne...). (Eisner 1985:18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) Praegu on kehalise kasvatuse algõpetus seostatud rütmilise liikumise ja rahvatantsuga. Mänge
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad la
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
No ja ajapikku tulevad ka kõik teised, sest nii on huvitav ja hariv. Töökasvatus on see, millest meie ühiskonna lastel puudus on. Vanasti, kui elati mitu põlvkonda koos, oli iseenesest mõistetav, et lapsed said näha, kuidas vanemad ja vanavanemad tööd tegid. Nüüd tegeleb sama õpetuse ja kasvatusega waldorfkool. Lisaks eelpoolkirjeldatud tegevusele, toimub nendes koolides ja lasteaedades ka loomulikult tavamõistes õppetegevus. Tsiteerin Gustavsoni raamatus väljatoodud õppekorraldust: Õppimine toimub tsüklite kaupa, mis tähendab seda, et kuni neli nädalat on hommikuti kaks esimest tundi samale teemale pühendatud. Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn
Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima
paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale? Kuidas ravis isa Ukut? Kuidas läksid isa ja lapsed koju? Miks olid lapsed ja isa kurvad?
Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
süüdistades kui väljamõeldisi uskudes. Tõelise psüühilise trauma (lähedase kaotus, autoõnnetus) läbi elanud laps on mõnel juhul nii vaikne, et täiskasvanu ei pane tema enesessetõmbumist tähelegi. Laps ei taha olla iseseisev, ei hooli ümbritsevast. Oma seesmise hirmu suunab ta millelegi konkreetsele: ei tahamagamajääda, ei taha süüa jne. Psüühilise barjääri taga olevat last äratada ei ole alati lihtne: last aidata saab ainult aus, tõeliselt põnev, kaasa tulema ahvatlev keskkond. Lapsel endal on barjääri ületada väga raske. *Sõltuvus, klammerdumine täiskasvanu külge. on ema ja lapse ühine mure, abi vajavad mõlemad. Laps ei püüagi ise hakkama saada. Kasvataja saab aidata lapsel leida talle sobivat huvitavat tegevust. Töö, mille vajadust laps taipab, ahvatleb teda süvenema ja tasapisi omaette tegutsema. Õpitud oskused lisavad kindlustunnet. Neile lasteletuleks anda esialgu lihtsamaid
lastele antav võimalus tegutseda. · Mäng: Mängu on vaadeldud laste vaba ajana ja lapsepõlve imelise seisundina (vaba mäng). Õpetamist on aga nähtud laste koolivalmiduse saavutamise alusena. Mängides elavad lapsed läbi neid vastastikuseid suhteid, tundeid ja tegutsemisviise, mida nad on kogenud ja näinud. Laste mängude vaatlus räägib õpetajale lapse maailmast sageli enamat kui lapse elu kaardistavad, täiskasvanutele suunatud küsimused. Eelõpetuse seisukohast on mäng tähtsaim õppimise strateegia. (6-aastasel edendab fantaasiat, isiksuse ja abstraktse mõtlemise arengut) Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
annaabi.ee 
