Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pragmatismi tõekontseptsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oletus, pragmatism, kopeerima, seinal, ideega, toonud, eksib, kõht, lõpust, olevast, eristama, kaudsed, otsesed, minevikku2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie
respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele. 20. sajandi alguseni oli selline tõeteooria (ja ühtlasi kriteerium) valitsevaks. Sellise teooria põhiraskuseks on vastavussuhte määratlemine, mis viis välja mõtteni, et tõde on tülikas käsitada korrespondentsina. Pragmatismi (kr pragma `tegevus`) tõeteooria sõnastati William Jamesi (1842-1910) poolt. Praegu elab pragmatism oma teist kõrgaega Richard McKay Rorty (1931 2007) kaudu. Väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi, tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Selline vaade tähendab aga juba üsna kaugele minemist intuitiivsest tõemõistest kui millestki objektiivsest, sest kasulikkus ei sõltu mitte ainult konkreetsest inimesest, vaid ka kohast, ajahetkest ja eesmärgist. Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas (James)
pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse pragmatismi kui filosoofia suuna manifestiks – põhisuund on selgelt ja lihtsalt arusaadaval viisil esitatud. Pragmatism sai tuttavaks William Jamesi kaudu küll. Hakkab ennast pragmatitsismiks kutsuma. Artikli esimene osa on „The Fixation of Belief“. Tõdede fikseerimine tõlkes. On neli moodust, kuidas saab tõdesid fikseerida: kangekaelsuse meetod, autoriteedi meetod, a priori/aprioorsuse meetod, teaduse meetod. Ajalooline kujunemine, üksikindiviid läbib need meetodid järjest. A priori on metafüüsika meetod, s. t. see seostub traditsioonilise filosoofia identieediga (klassikaline teadusemõiste)
1. “Töötama” kahemõttelisus, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “Sobivus” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida
10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. "Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin "Sobivus" ja mida termis "tõelisus", ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida
10. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Sõna „töötama” kahemõttelisus. Mida tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväi
erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia
Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I
seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus. Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil.
lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et
Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik)
piiritu ). konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia: Inimene koosneb osadest. Marxi arvamuseks on inimene ühiskondlike suhete summa. Hegeli toeeria kohaselt läbib inimese "mina" erinevaid vahendatuse protsesse. psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine. Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone. psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses). analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada.
pääseteed, kuid üldjuhul on kõik asjad elus ületatavad ja muidu. Et mitte vihastada, ära oota elust ülemäära head, ootagi halba). 8 5). …...artkl puudub ( KÜSIMUS: Representatsiooniteooriad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad.) Antiigist alates kuni romantismiajani välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Representatsiooniteooriaid esindavad kõik antiiksed filosoofid ja ka keskaegsed. PLATON nägi kunstis maailma mittetõelise jäljenduse musternäidist, mis tekitab küll meelelisi elamusi, kuid
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
muutumine - tekkimine, hävimine. Meeleline maailm on mittetõeline olemine. Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma ideede kahvatud koopiad, mida rohkem ta oma ideega sarnaneb, seda täiuslikum ta on. Selleks et idee kehastuks mateeriaks, on vaja 1) ideed; 2) mateeriat; 3) jumala ehk demiurgi abi. Platoni tunnetusõpetus Ka Platon arvas, et kõik teadmised on sünnist saadik inimese hinges olemas. Kõik inimeste hinged luuakse ühekorraga ja iga tähe peal on üks hing. Enne kehasse asumist käib hing ideede maailmas, kus ta saab/hangib teadmisi. Mida kauem inimese hing ideede maailmas on, seda targem ta on
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
Algus on ajalooline määratletav daatum ajaloos. Alguspära on hoiak või lähe millest kasvab välja filosofeerimise vajadus. Filosoofial pole progressi vaid on igal ajastul mingi algupära millegi üle juurdlemiseks. Karl Jaspers filosoofial on 3 algupära- imestus (küsimine ja tunnetus), kahtlus (kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele). Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda 1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil
ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju; see mõtlemise viis [modus cogitandi] erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Mõistan tõesti kergesti, et kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib; ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis järeldan siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt, ja ka hoolikalt kõike järele uurides ei näe ma siiski veel, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille ma leian oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult
Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?); 4. moraaliprintsiipide avalikkus, õigustub ebamoraalseid tegusid (Utilitarism läheb vastuollu ideega, et tõene ega väär. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st. arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants). Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused
) Selle reegli rikkumist nimetatakse olemasolu impordiks (ik existential fallacy). Reegel tuleneb loogika interpretatsioonist Boole'i eeskujul. Selle järgi ei postuleeri üldine väide subjekti tegelikku olemasolu, kusjuures osaline väide nõuab, et peab eksisteerima vähemalt üks element, millest räägitakse. Reegel on tänapäeval valdavalt tunnustatud ning esitatud paljudes õpikutes, kuid seda ei tuntud loogika varasemas interpretatsioonis. Muuhulgas eksib selle reegli vastu ka alluvussuhe loogilises ruudus. Probleemi saab vältida, kui postuleerime, et väite subjekt ei tohi olla tühja mahuga mõiste. Üldiselt saab klassikalist loogikat niiviisi käsitleda, kuid see toob kaasa omakorda uusi probleeme, mis jäävad meie kursuse raamidest väljapoole. Meie järgime oma kursusel võimaluste piires vana klassikalist loogikat (vähemalt loogilise ruudu ja lihtsa kategoorilise süllogismi osas)
"riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks". [21]Suverääni võim peab olema absoluutne, ainsaks piiranguks on nõue, et kõik seadused kehtiksid ühtviisi kõikide kohta. Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega suveräänsust loovutada, ka seadusandlikule esinduskogule mitte. Kuid R. läks suveräänsuse jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane:
Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Aega ei ole võimalik kokku hoida, aega saab vaid kasutada. Mees, kes on kaotanud usalduse, ei suuda kindlalt seista. Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsid, kui sa võid ignoreerida neid nagu targad? Eksib sügavalt see, kes ei tee midagi põhjusel, et ta üksnes vähe võib teha. Usk - see on nagu küünal värvilises laternas. Igaüks vaatab seda läbi oma värvi, kuid küünal on alati seal. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. Muutma ja paremaks muutma on kaks eri asja. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu.
annaabi.ee 
