anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Viin - on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes
kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani. Liigitus Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17
Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud. Viimane jagatakse veel olenevalt puhastamise astmelt (extra, lux) Piiritus on kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis. DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm
Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati koostama aadlimartikleid (1728 Eesti), perekondade nimekirjadega, kes kuuluvad rüütelkonda. Pani paika täpse isikute ringi, kes saavad osa aadli privileegidest. Maapäev - Iga kolme aasta järel tuldi kokku, et ajada asju, sõnaõigus ja hääleõigus oli ainult teatud kindlal selstkonnal, sõnaõigus oli neil, kes kuulusid aadlimartikli ja omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline
kvaliteediga põllumaa väärtus oli 1 rootsi taaler). Põllumajanduslike kõlvikute kvaliteeti hinnati keskmiseks; ehitus ja põletispuid olnud vähe. Mõisal oli kaks vesiveskit, kõrts ja karjamõis [Christinenhof ]. EAA, f. 952, n.1, s. 2489, l. 5 Bernhard von Krüdeneri 24. mai 1828 seletuskiri Viljandi sillakohtule, milles ta eitab tema vastu esitatud süüdistusi kroonutalupoegadelt metsa viina vastu ülesostmises B. von Krüdeneri väitel ostnud ta oma mõisa noore metsa hoidmiseks puid väheses koguses tema mõisast läbi sõitnud täiesti tundmatutelt talupoegadelt, kes ise pakkunud oma ülejääke talle müüa. Ta ei tegelevat metsa keelatud kokkuostu ja müügiga, vaid kasutavat ostetut ainult oma tarbeks. Ta ei olevat maksnud puude eest viinaga, küll aga olid talupojad ise ostnud puude eest saadud raha eest mõisast viina. Mõisakeldrist (mitte kõrtsist)
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Katk Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal asutatud Tartu ülikoolis (Academia Gustavianas). Suur nälg
Mõisate laiendmine- 18 sajandi vältel pmst kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske). Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj keskpaigast kasvas hüppeliselt vene riigi osatähtsus (seotud suuresti Peterburi kasvamisega), lisaks seotud ka 18 saj teisel poolel viina tootmise ga mõisates, mis mutuus järjest olulisemaks rahaallikaks ja see turustati ka Peterburgi enamust. Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus, asjaajamiskeeleks saksa keel. Balti erikord hoidis ära võimaliku venelaste sisserändamise ning aitas säilitada kohaliku eripära. Säilisid tihedad sidemed Lääne Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. 15. Põllumajandus pärast Põhjasõda. Mõisa põldudel hakati uuesti kasvatama vilja (rukist, otra, kaera) aitas taastada mõisate majanduslikku olukorda. Viina põletamise ja Venemaale müümisega saadi veelgi suuremat kasumit. 16. Pärisorjuse kaotamine 23. mai 1816 a. Aleksander I kinnitatud talurahvaseaduse läbi. 17. Talurahva üleminemine raharendile. 1868 a. 18. Väljarändamine seoses 1863 a. kehtestatud uue passiseadusega. 19. Eesti esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 a. Tartus 20. Jakobsoni osa rahvuslikul liikumisel. 1868 ja 1870 a. pidas Jakobson ,,Vanemuise seltsis" kolm isamaa kõnet, mis ilmusid 1870 a. raamatuna. 1878 a
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Inimesed on mett kasutanud erineval moel viimased 2 500 aastat. Ammu aega on teatud, et meel on erinevaid häid omadusi. Näiteks kreeklased ja egiptlased kasutasid mett peamise tervendajana. Juba sajandeid on mett peetud lausa looduse ravimiks.
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118
Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad. Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist. PÕLLUMAJANDUS. Vilja transporditi Rootsi ja Vene armeele. 18. sajandil kujunes viin peamiseks tootmisobjektiks, mida turustati venemaale. See omakordapõhjustas suurt metsade maharaiumist. Selle tulemusen hakkas arenema ka nuum härgade kasvatus (härgasid nuumati viina tootmise jääkprodukti praga'ga). Härjakasvatamisest saadi põldudele ka rohkem väetist - sõnnikut. KAUBANDUS, TÖÖSTUS JA KÄSITÖÖ. 1734 Asutati Räpina paberivabrik - vanim senini töötav tööstusettevõtte. Põltsamaale rajati Woldemar von Lauw klaasi ja portselani manufaktuur
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains useful information for anyone seriously int
kõlab väga lasanje moodi. Umbes 1000-ndendast aastast on olemas esimesed kirjalikud retseptid, raamatus "Sitsiilia makaronide ja vermesellide keetmiskunst" - kirjutanud Martino Corno. PALERMO, Kesk-Itaalias, oli esimene ajalooline pastapealinn. Sealt ongi pärit esimene ajalooline allikas, mis vihjab kuiva pasta tootmisele ja tundub olevat väike tööstusettevõte. Pasta valmistamine XVII sajandil. Napolis, Luna-Itaalias, segati tainas jalgadega. Pasta tegija istus pikal tööpingil ja kasutas oma jalgu segamiseks ja sütkumiseks. Napoli kuningale Ferdinando II le ei meeldinud selline pasta tegemise viis ja ta palkas kuulsa insener, Cesare Spadaccini, tõiustama seda protseduuri. Uus süsteem seisnes selles, et lisati keev vesi värskelt jahvatatud jahule ja jalgadega segamine asendati pronksist konksuga, mis ideaalselt imiteeris inimese td. 1740. aastal pakkus Veneetsija linn Paolo
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii
Arutlused toimusid voorude kaupa, arvamus loksutati paika. Põhimõtteks oli, et arutelu toimus selles vaimus, et rüütelkonna rpivileegid ei saaks kahjustatud, samas et oleks tagatud maa heaolu. Kui propositsioon heaks kiideti, oli võimalik tagasi kuberneri juurde minna, kes selle seaduse või korraldusena välja kuulutas. Maanõunike kolleegium. Nii Eesti-, kui Liivimaal 12-liikmeline. Saaremaal oli 4 maanõunikku. Koos ollakse praktiliselt kogu aeg, et Maapäevade vahelisel ajal oma asju ajada. Maanõunike kolleegium oli provintsi tegelikuks valitsejaks. Maanõuniku koht oli äärmiselt väärikas, valiti sinna eelkõige positsiooni silmas pidades. Valiti eluks ajaks. Pm maanõunikke kutsuti ekstsellentsideks. Kolleegiumisse saamine ei olnud lihtne. See oli auamet, palka ei saadud, kuid kaude oli sealt võimalik oma (ka majanduslikku) positsiooni parandada. Tavaliselt kutsuti välja kolm meest, neist üks sai koha. Toimus läbi arutelude, kes on sobilik. Valimiste
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinnasse. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati. · Rootsi võim Eestis 17. sajandi teisel poolel Rootsi võimuaja teisel poolele oli seega kogu Eesti ala langenud Rootsi võimu alla ning 17. sajandi teine pool oli ka küllaltki rahulik, mistõttu riik sai ajada sihipärast poliitikat. Edendati velgi enam luterlust ning piirati igati ebausku. Samuti pöörati suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu Bengt Gottfried Forselius rajas ka oma õpetajate seminari. Rootsi riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse Stockholmis. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja
Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata. Eestis 7 viina-allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul. Liitlemisega seotud muistised Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused. Arheoloogilise uurimistöö metoodika. Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine
See aitas säilitada nende kultuurilist ühtekuuluvust. Ka siin olid perekonnad, keda peeti ja kes ise pidasid endid võimsamateks kui teised. Tavaliselt olid need kõige kauem siin elanud suguvõsad. Aadelkond ise oli täiesti veendunud, et nemad on määratud siinset elu korraldama. Samal olid nad äärmiselt truud vene riigile teenimisvalmidus. Igapäevane elustiil hakkas muutuma üha suursugusemaks ja luksuslikumaks. Viina põletamine, nuumloomade pidamine, maa viljelus hakkas paranema selle tagajärjel hakkas sissetulek suurenema. Sissetulev raha investeeriti oma elutingimuste luksuslikumaks muutmisele. Sidemed Saksamaaga olid aga äärmiselt tihedad. Ajapikku sai arengu takistavaks faktoriks talupoegade töö pärisorjadena polnud piisavalt efektiivne. MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism. Need stiilid olid
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
kokkutõmbeid. Seetõttu alandavad kuumad vannid vererõhku, külmad aga tõstavad seda. Kuum vesi suurendab vere hüübivust, külm aga vähendab. Külmad veeprotseduurid stimuleerivad ainevahetust ja rasvade põlemist ning tõstavad lihastoonust, soojad aga hoogustavad neerude vereringet ja soodustavad uriini eritumist. Lisaefekti annavad veele lisatud eeterlikud õlid, mineraalained, vannisoolad jt. Kui tegeleda hüdroteraapiaga kodustes tingimustes, peaks meeles pidama: Temperatuuri mõõtmiseks tuleb kraadiklaasi vees hoida vähemalt minuti jagu. Kui vannisolijal hakkab paha tekib iiveldus, nõrkus, südame kloppimine tuleb vann kohe lõpetada. Pärast protseduuri peaks olema enesetunne igati mõnus. Kui seda pole, on midagi valesti. Vanni ei soovita minna äsja täissöödud kõhuga. Samuti peab arvestama, et pärast protseduuri oleks võimalus vähemalt pool tundi puhata.
Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla. Suure väega inimesi nim tarkadeks ja neilt loodeti abi hädade ja õnnetuste korral. Väe juurdesaamiseks kanti loomaküüntest ja hammastest amulette ning püüti võimaluse korral süüa teatud organeid (süda, maks jne) Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, aga ka teatavad kivid e ohvrikivid. Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. 6 Ohvrikivi
soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla. Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri usku tagasi pöörduda, kuid valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud eestlaste seas kuigi sügavaid juuri ajada 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused. Otsustusõigus, kas müüa ja mis hinnaga, kuulus mõisnikule. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
