Alkoholid (0)

Alkoholid
Lilian Paju TE-11

Alkoholi ajalugu

Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud . Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick `ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand.
15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jooki
puhtmeditsiinilistel kaalutlustel . Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga džinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre ( kadakas ) genever’ iks, mille inglased hiljem omakorda gini `iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani.

Liigitus

Džinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma džinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma.
Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook , milles on 1–7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi.
Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.
Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis , nisu ja mais.
Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju . Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.
Konjak on Prantsusmaal Cognac'i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook. Nõukogude Liidus nimetati konjakiks igasugust brändit, mis aga kaubamärgikaitset arvestades pole õige.
Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks ( kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordiks võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeloetisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal.

Kahjulikkus

Etüülpiiritus ( alkohol ) on aine, mis tekib süsivesikute käärimisprotsessis pärmseente elutegevuse tulemusena. Alkohol nõrgestab kesknärvisüsteemis toimuvaid ja viib enesevalitsuse, enesekontrolli , enesekriitika, ettevaatlikkuse jne. ajutisele või lõplikule kadumisele. Alkohol nõrgendab tunduvalt vaimset ja kehalist töövõimet, nägemisteravust, liigutuste koordinatsiooni ja täpsust. Soodustab kõrgvererõhutõve e. hüpertoonia arenemist ja teisi südame ning veresoonkonna haigusi. Alkohol mõjub halvasti maksale, ajule, seedetraktile, südamele ja vereringele. Selle tagajärjeks on liiklusavariid, rasked traumad (vigastused) ja muud õnnetusjuhtumid. Eriti ohtlik on alkoholi tarvitamine rasetatele naistele.

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/alkohol.ht m
http://www.akliinik.ee/ained.html
http://www.aids.ee/main_est.php?id=57
http://jootargalt.ee/viinatootmise-ajalugu-eestis
http://jootargalt.ee/alkohol