Pp esitlus viinast (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Alkohol ja alkoholi alaliigid

anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Viin - on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest.

Keemia

3

docx

Alkoholid

aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1­7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele

Keemia

9

doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud. Viimane jagatakse veel olenevalt puhastamise astmelt (extra, lux) Piiritus on kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis. DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud ­ siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm

Joogiõpetus

31

odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus

44

doc

Brandi ja konjak

· London Dry Gin on värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv dzinn. Tänapäeval ei pea see olema valmistatud tingimata Londonis, isegi päritolumaa pole määratud. Iga tootja on retsepti ning maitsebuketi oma arusaamade kohaselt täiendanud. Ja nii paradoksaalne kui see ka tundub, püütakse dzinnile omast kadakamarjade maitset sageli iga hinnaga ära kaotada või seda vähemalt varjata, sest ... vastavalt teostatud tarbijauuringutele eelistatakse sageli dzinnile viina just tänu viimase meeldivale ,,rikkumata" maitsele. Nii võivadki kaasaegsetes dzinnides domineerida hoopis mündi-, ananassi- vms ebatüüpilised ja eksootilised komponendid. Dzinnidest on London Dry baarinduses enim hinnatud just kokteilide ja segujookide koostisosana. · Plymouth Gin on maitselt vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise kanali suudmealalt. Unikaalne ja rangelt lokaalne dzinn, mida juba

Joogiõpetus

62

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus

70

docx

Eesti Uusaeg

läänimõisa mõisavaldamise õigust.  Mõisamajandus: 18. saj Eestis domineeris mõisa majanduslik agraalsüsteem. Teoorjuse töömaht suurenes. Seda on nimetatud teoorjuse mõisamajanduseks. 18. saj II poolel hakati turustama oma põllusaadusi Venemaale. (Ennem turustati Lääne-Euroopasse ja madalmaadesse). Peterburg oli kui lõpmatu turg, kuhu võis viia nii palju vilja kui taheti. Suurtes kogustes hakati viina välja viima Peterburgi. Viina tootmise tõttu, tekkis Eestis palju kõrtse (Väga palju): Rootsi aja alguses, 17. saj oli Eestis 200 kõrtsi (Maa kõrtsid). Rootsi aja lõpuks oli üle 1000 kõrtsi. 18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale

Ajalugu

23

docx

Lahmuse Mõis

kvaliteediga põllumaa väärtus oli 1 rootsi taaler). Põllumajanduslike kõlvikute kvaliteeti hinnati keskmiseks; ehitus ja põletispuid olnud vähe. Mõisal oli kaks vesiveskit, kõrts ja karjamõis [Christinenhof ]. EAA, f. 952, n.1, s. 2489, l. 5 Bernhard von Krüdeneri 24. mai 1828 seletuskiri Viljandi sillakohtule, milles ta eitab tema vastu esitatud süüdistusi kroonutalupoegadelt metsa viina vastu ülesostmises B. von Krüdeneri väitel ostnud ta oma mõisa noore metsa hoidmiseks puid väheses koguses tema mõisast läbi sõitnud täiesti tundmatutelt talupoegadelt, kes ise pakkunud oma ülejääke talle müüa. Ta ei tegelevat metsa keelatud kokkuostu ja müügiga, vaid kasutavat ostetut ainult oma tarbeks. Ta ei olevat maksnud puude eest viinaga, küll aga olid talupojad ise ostnud puude eest saadud raha eest mõisast viina. Mõisakeldrist (mitte kõrtsist)

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)