Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotograafia põhitõed algajatele: lihtsad nipid, kuidas pürgida staarfotograafiks (0)

1 Hindamata
Punktid
Fotograafia põhitõed algajatele
© M. Vill
Pildistamise põhitõed
14. nov 2009
Nädalad fotokoolis on toonud palju uut infot. Kibelen fototeemadel kirjutama, aga raske on olnud otsustada, kust alustada. Niisiis mõtlesin alustada päris algusest ehk pildistamise põhitõdedest, liikudes aegamööda kaugemale ja sügavamale.
Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatrežiimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab.
Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile – keera oma kaamera esialgu manuaalrežiimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama.
Avaarv ( aperture ) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale.
Lisaks avale on säriaeg (exposure, shutter speed ) teine oluline parameeter , mis pildi teket mõjutab. Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse. Nagu ava puhul, nii on ka säriajal teatud standardväärtused, nt 1/ 8000 sekundit kuni 1 sekund. Mida kiirem on aeg, mille jooksul katik avaneb, seda vähem valgust läbi pääseb.
Ava ja säriaeg on omavahel tihedalt seotud. Tegelikult on foto omamoodi kompromiss nende kahe näitaja vahel ja valik sõltub fotograafi eesmärgist. Selleks, et pilt oleks õigesti säritatud, peaks sama hulga valguse saamiseks lahtisema avaga kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad .
Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav . See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16.
Näide: lapse foto on tehtud lahtise avaga (f/4), mistõttu on nägu terav, ent taust hägune. Linnavaade on pildistatud kinnisema avaga (f/8) ja pilt on jäänud tervikuna terav.
Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus (focal length ) ehk läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Mida lühem on fookuskaugus (nt 28 mm), seda suurem on teravussügavus. Ehk siis ühe avaarvu korral on teravussügavus 28 mm fookuskaugusega suurem kui 300 mm puhul. Pildi teravussügavus on ka seda suurem, mida kaugemale teravustatakse; mida lähemal on pildistatav objekt, seda väiksem on terav ala pildil (vt näidispilti lapsega).
Osates neid näitajaid kasutada, saab vastavalt soovile teha foto mitut eri moodi. Nt kui pildistatakse liikuvat objekti, on lühema säriaja (nt 1/250) ja suurema avaga (nt f/4) see võrdlemisi terav. Lühike säriaeg eeldab aga häid valgusolusid või suuremat ISO tundlikkust. Kasutades pikemat säriaega (nt 1/30) ja kitsamat ava (nt f/11), võib objekt olla udukogu , kuigi pilt tervikuna on terav (sageli eeldab
see aga statiivi kasutamist). Nii võib ühelt poolt aja näiliselt peatada ja teiselt poolt objekti udususega selle liikuvust rõhutada. Kusjuures , mida lähemalt objekti teravustada, seda kiirem peab olema säriaeg.
Näide: esimene foto on tehtud kiire säriajaga (1/500), teine foto natukene aeglasema säriajaga (1/160). Mida aeglasem on olnud säriaeg, seda udusem on liikuv objekt.
Seda, millist ava ja säriaja suhet oleks pildistamisel optimaalne kasutada, aitab mõõta kaamera valgusmõõtja ( light meter). + märk viitab ülesärile ja – märk alasärile; kui üle- või alavalgustus ei ole just taotluslik, on valgustus tavaliselt paigas siis, kui näidik on skaala keskel. Kaameratel, millel valgusmõõtjat ei ole, saab kasutada ka väliseid valgusmõõtjaid või siis aitab see, kui mõned kindlad ava-säri suhted teatud valgusoludes lihtsalt meelde jätta.
Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks #1 Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks #2 Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks #3 Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks #4 Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hangreall Õppematerjali autor
Lihtsad põhitõed paremaks pildistamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Fotograafia küsimused ja vastused
2
doc

Fotograafia küsimused ja vastused

teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel. Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus ja samuti ka mida pikem objektiiv, seda vöiksem teravussügavus. Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? 1/30 Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda. ülilainurkobjektiiv Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? tele(zoom)objektiiv Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiv on see, mille vaatenurk on ligilähedaselt sarnane inimsilma omaga 46 kraadi­ fookuskaugustes väljendatuna (35mm filmikaameratel) on see 50mm. Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel. 1. kontseptsioon

Arvutiõpetus
Fotograafia referaat
11
doc

Fotograafia referaat

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................

Füüsika
Fotograafia referaat
22
pdf

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................

Fotograafia
Fotograafia põhimõisted
4
docx

Fotograafia põhimõisted

Õigeks selle sõna otseses mõttes osutub niisugune säriaeg, mille puhul negatiiv annab tonaaslelt õigesti edasi pildistatava objekti kogu heledusastmiku. Pildistades filmile, mille fotograafiline ulatus on arvuliselt suurem objekti heledusastmikust, on objekti tonaalselt õige edasiandmine pildil võimalik mitmesuguste säriaegadega, mis vaatamata nende hulgale on kõik õiged. 13. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin 14

Digitaaltehnika
Fotograafia referaat
32
doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad...................................

Fotograafia
Fotograafia
25
doc

Fotograafia

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura...............................................................................................

Fotograafia
Fotograafia eksam
24
doc

Fotograafia eksam

20) Distorsioonide liigid: 6|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 Levinumad moonutused on tünn (barrel) ­ pildi äärealad on justkui kummis väljapoole kõverad; nõelapadi (pincushion) ­ pildi äärealad oleks nagu sisse poole imetud; vuntsid (moustache) ­ kombinatsioon kahest eelmisest, kus pildi keskosas on tünjas distorsioon ning äärealas nõelapadja distorsioon. 21) Mida ja kuidas iseloomustavad MTF (modulation transfer function) graafikud? - MTF-graafikud on loodud objketiivi testimiseks, selle kvaliteedi määramiseks. Koosneb põhimõtteliselt eri suunas-suuruses mustadest juttidest valgel taustal. - MTF-graafik näitab objektiivi eraldusvõimet ­ mitu joont millimeetris (lp/mm) - Modulatsiooni (0%-100%) ehk musta-valge korrektsust- ideaalsel läätsel

Fotograafia
Fotograafia referaat mõisted
9
doc

Fotograafia referaat/mõisted

Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm

Fotograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun