Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Portfoolio Rolliteooriast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rolliteooria, payne, sotsiaaltöö, rollikonflikt, sildi, kreem, role, ettekujutus, leadership, work, portfoolio, 2016, identsus, töötaja, sildistamine, oodatakse, mõttekaart, enesereflektsioon, teadusartiklid, tamberg, network, arvavad, sõpradelt, stereotüüp, tööandja, grupis, becker, sotsiaaltöötaja, recent, sociology, pedagoogiline, seminarLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed
Juhtumi analüüsi tehes, arvasin ,et see on väga kerge, kuid eksisin. Juhtumi analüüsi tehes on väga palju vaja keskenduda ja mõelda ning kohati on ka hea, kui asetad enda antud olukorda, siis tuleb mõtteid rohkem. Samas on seda väga raske teha, sest sa ei ole selle inimesega kohtunud (antud juhul Alice'ga) ning lisaküsimuste tekkimisel ei ole kellegilt küsida. Ootan juba huviga tulevikus, kui päriselus saan juhutmi analüüsi teha. Jõudsin ka selgusele, et tegelikult on sotsiaaltöö päris raske, eriti kui tuleb analüüsida juhtumit ning leida sobivad võimalused muudatuste tegemiseks nii kliendi kui ka tema keskkonna tasandil (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 12). Raske on see just seetõttu, et sinu kanda jääb suur vastutus, seoses sellega, kuidas ja milliste vahenditega muutsid abivajaja elutingimusi või üldse tema edasist elu. Aidates teistel inimestel toime tulla tema eluga on ka
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti.
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995..............5 2.3 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................8 3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE.......................................................................................9 4.MÕTTEKAART..............................
maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll)
(Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine · Sotsiaalsetest suhetest Eelarvamused A gressioon
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune o
määrustikes. NÄITEKS: Juhid täidavad oma töös tihti erinevaid rolle ( ettevõtja, võtmeisik, sidepidaja, kontrollijad, finantside jagajad jne) Alluvad ootavad juhilt, et nende soove ja vajadusi mõistetaks. Juht ootab alluvalt aga, et ta täidaks korrektselt oma ülesandeid. Samas aga peab juht juba lahendama ja võtma vastu otsuse mingi konflikt lahendamisel jne. 2) rollikujutlus- näitab, milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ning teiste ootustest sellele. Suhetes juht- alluv peavad mõlemad osapooled kujutlema kolme erinevat rolli: a) juhtide oma rollikujutlust, b) kuidas nad tunnetavad alluvate ootusi neile, ehk juhi kujutlus teise poole rollist; c) juhi kujutlus sellest, kuidas kujutleb tema rolli teine pool. (Vadi lk. 110 vaata) NB! JOONIS LK: 34 juht ja alluv Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine.
Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Rolliootused võivad olla formaalsed kui mitteformaalsed, rikkumistega seotud sanktsioonid on samuti formaalsed või mitteformaalsed. Enamik inimesi on seotud mitmete staatuste ja rollidega ja konfliktid on nende vahel möödapääsmatud. Selle põhjustab vastuolu rollide vahel. Erinevad, vastuolulised nõudmised. Situatsioon, kus inimene põrkab kokku vajadusega rahuldada kahe või enama inimesei ootusi rollikonflikt. Igal isikul on roll, mis on seotud staatusega. Rollid määravad ära grupi võimusuhted.hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt. Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide reali
teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes. --> Me ei ole vabad oma rolle valima, vaid need on ette antud; meil on ettekujutus rollidest; nt kuidas on olla haige, kuidas käitub arst, kuidas toimub tervenemine käsikirjas on rollid olemas ja inimene, kes sinna institutsiooni saabub, õpib need kiiresti --> strukturalismi poole kaldumine. ,,Behaviour in Public" 1963 rollid avalikes kohtades civil inattention (viisakas mittemärkamine), linnades väga tavaline. Studied non-observance (ei pane meelega tähele) Põhimõisteid rollidest
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seadus
Kuid nende arusaam vanguvalvuri rollist oli selline, et tegelikult olid nad olnud palju jõhkramad kui tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad oleksid oma vange nii halvasti kohelnud . Järeldused: See uurimus räägib meile üsna palju rolli teadmise tähtsusest inimeste sotsiaalsele käitumisele. See uurimus räägib meile midagi ka viisi kohta, millisena meie ühiskonnas võimu ja kontrolli kujutatakse. Eksisteerib ettekujutus, et seda tüüpi mõjuvõimuga kaasneb automaatselt julmus või türannia. 4) Sotsiaalse skeemi mõiste ja sisu, vajalikkus (rolli-, isiku- ja mina-skeemid). Sotsiaalne skeem - me säilitame oma sotsiaalseid teadmisi terviklike, paindlike vormidena, mis vastavalt meie tegusid juhivad. Me kasutame stsenaariumite skeemi oma käitumise juhtimiseks, kui me oleme kindlates väljakujunenud sotsiaalsetes oludes, mis vajavad osalejate toimingute kindlapiirilisi ahelaid.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Inimene ise ei vali endale rolli vaid võtab rolli vastavalt olukorrale. Roll ei ole inimese omadus. Nt kui kohtud pruudi vanematega siis võtad viisaka rolli. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne.
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõt
Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. Vähese eneseusaldusega inimesed varjuvad tihti rollide taha. Rolliootuste kammitsev mõju ilmneb näiteks traditsioonilistes soorollides, mille kohaselt naine pidi piirduma koduse tegevusega. Iga inimene täidab korraga paljusid rolle. Ametirolli kõrval kujunevad selged rollid ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. Rolliga seonduvad neli põhimõistet: · rolliootused, · rollikujutlus, · rolli omaksvõtt, · rollikäitumine. Rolliootused kujutavad endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida antud rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites
jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom : - kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised - kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja. 13.PEATÜKK MEHE JA NAISE ROLLI KUJUNEMINE. Abiellumine toob inimeste ellu mitu uut rolli, millega ta pole varem kokku puutunud - naise ja mehe rolli, minia ja väimehe rolli jne. R o l l i m u d e l tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisust teatud ettekujutus. Sellise rollimudeli saab inimene kaasa kodust, õppides vanemate pealt, kogedes kasva- tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas. R o l l i o o t u s on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alates kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi
lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute reduseerimist kõrval vastuolude silumist. 11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad
lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega. Läbivad teoreetilised lähenemised: · P. Bourdieu ja teooria praktikast (habitus kui tarbimiseeldus) · J. Baudrillard tarbimisest ja sümbolilisest väärtusest? Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: A. Giddens (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge · 11. peatükk: Stratification and Class: Class and Lifestyle (lk 458-460) · 20. peatükk: Work and economic life (lk 883-933) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on võimalik iseloomustada inimesi konsumerismi kõrge tasemega ning inimesi tarbimisliku ükskõiksuse kõrge tasemega? Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia
Rolliootused (teistel sinu suhtes), on ootused, mis üldiselt rolli täitja individuaalsust ei arvesta. Meie käitumine vastab rollile vaid siis, kui teised inimesed meilt just niisugust käitumist ootavad ja selle heaks kiidavad. Ootustele mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone. Erinevate gruppide ja eri inimeste ootused mingi rolli suhtes võivad olla väga erinevad. Rollikujutlused (sinul iseenda suhtes). Kujutlus mingist rollist tähendab, et sinul endal peab olema ettekujutus vastaspoole ootustest ja nendega tuleb arvestada. Sa pead suutma oma rolli hästi ette kujutada ja uskuma, et suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne k
Emots reg võib muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus, impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment. In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus
esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita
Kui inimese käitumine 15 hakkab sõltuma rohkem rollist kui situatsioonist, võime taas rääkida rolli saamisest identiteedi osaks. Rollikonflikt tähendab olukorda, kus inimene peab täitma kaht vastandlikku rolli või tal ei ole võimalik vajalikke rolle enda jaoks ühitada. Näiteks teadlase hinges võib tekkida konflikt teadlase- ja ärimehe rolli vahel. Paljud juhid on kogenud vastuolu juhi- ja sõbrarolli vahel. Rollikonflikt loob emotsionaalse pinge, mis võib viia suurte hingeliste probleemideni. Rollikäitumine on sügavalt üldinimlik nähtus. Me kõik täidame erinevaid rolle, millega vähem või rohkem samastume. Nii nagu suhtlemises üldse, täidavad inimesed ka konfliktis kindlaid rolle. Piltlikult võib öelda, et igas tülis on igal tülitsejal oma osa. Rollikäitumist konfliktsituatsioonis on võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: taaskogemine, klammerdumine ja
oodatava käitumise. Rolliootus - ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes. Rollikaotus - staatuste paljusus vähendab ka rollikaotuse mõju. Kui kaotatakse üks staatus, väheneb selle mõju seetõttu, et jäävad alles teised staatused. Rollikonflikt - mõnikord satuvad ühe staatusega kaasnevad rollikohustused vastuollu teise poolt nõutavaga, sest kindla ja fikseerunud rolliga isikult oodatakse käitumist, mis on omane sellele rollile. See on rollikonflikt, kus isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Rollipinge - tuleneb inimese ühes ja samas staatuses sisalduvatest vasturääkivatest nõudmistest ja ühiskonnapoolsetest ootustest. 4.5. Kuidas on meie käitumine seotud sotsiaalse situatsiooni määratlemisest? Inimene määratleb ja tõlgendab sotsiaalset konteksti, milles ta asub, et hinnata oma huvisid ja valida kontekstile vastav suhtumine ja käitumine. Inimese käitumine on tema reageering
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise.
Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...........................................................
annaabi.ee 
