Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põrgupõhja uus Vanapagan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
realistlik, allegooria, satiir, põrgupõhja, vanapagan, luigelaul, tammsaare, sarved, allegooriline, mõistukõne, satiiriline, pudu, padi, ühepajatoit, terav, pilge, rahvaluule, mütoloogia, jürka, proloogKunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. Tõsielulised muinasjutud tegelasteks arukad ja kavalad talupojad , kes tänu oma nupukusele saavad rikkaks Muinasjutu tunnused : 1)Väljakujunenud algus ja lõpp. 2)Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine. 3)Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri). 4) Õnnelik lõpp, 5) sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord..."), 6) headuse ja kurjuse vaheline võitlus. Allegooria - on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.Allegoorial on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse või millele vihjatakse. Näiteks jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid inimühiskonnas.Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade taga saab näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Kõige levinumad allegoorilised tekstid on vanasõnad ja väljendid
· kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend,
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare
Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna
romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti
Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise
tabelimaailmas;hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni. 1848 "Valged ööd" romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon;
* daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti
Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.)
- lahendusele sageli vaid vihjatakse Jutustuslähedane novell - pikem novell - pikem ajajärk - lõpp ei pruugi olla terav ega üllatav - arenevad tegelased - ühe sündmuse asemel arendatakse seda - autor on tegelasi iseloomustanud Miniatuur ehk laast - viimistletud sõnadega meeleolupilt, novellist lühem - tegevust on vähe või puudub - antakse edasi lüürilist meeleolu või filosoofilist mõtisklust - Tammsaare, Tuglas, Juhan Liiv Memuaarid - prantsuse keeles mälestus, mälu - proosažanr milles autor jutustab: enda lähedaste või tuntud inimeste elust minevikusündmistest, mida on ise kogenud - huvituvad pigem välismaailmast - sündmusi antakse edasi faktidena, objektiivsetena, ajastutruud Autobiograafia - isiksusekeskne, subjektiivne - suurem poliitiline vabadus Hindamatud allikmaterjalid - memuaarid annavad eheda pildi ajastust
kirjanduslik ajaleht ,,Kirjanduslik orbiit". Loodi kultuurikapital. ,,Looduse" romaanivõistlus pani aluse romaani viljelemisele ning tõi kirjandusse palju noori autoreid. 30ndad: Kirjanduselu keskuseks Tartu. Kehtestatud oli nn vaikivolek, mis andis riigipeale diktaatorlikud õigused. Loodi ajakirjandust valvav Riiklik Propagandatalitus. Kirjandusringkondades arutleti milline peaks olema tõeline rahvuslik kirjandus. Asutati riigivanema auhind, mille esimeseks laureaadiks oli A. H. Tammsaare. Kuulutati välja raamatuaasta millega tähtistati eesti raamatu 400-aastast iga. Asutati ajakiri ,,Varamu", toimetaja Visnapuu. Vastukaaluks asutati Tartus ajakiri "Akadeemia". Ilmus ka A. Orase koostatud ,,Arbujad", mille järgi kogumikus ilmunud autorid oma rühmitusele nime võtsid. · Tammsaare elu ja looming 1878 Albu vald 1940 Tallinn. Eesti kirjanik. Võttis endale Põhja-Tammsaare talu järgi kirjanikunime. Mitme tema teose ilmumine oli kirjanduslikuks suursündmuseks
Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus. Metafoori kasutatakse tuntu abil tundmatu kirjdaldamiseks. Metafoor võib laieneda ka tervele teosele. Isikustamine mitteinimlikule isikuomaduste andmine Ümberütlus (perifraas) nähtuse silmpaistva joone rõhutamine, nimetuse ümber ütlemine Tabu sõnakeeld Eufemism maheväljendus Sümbol võrdkuju Allegooria mõistukõne, tekst vihjab millelegi, millest otsest juttu ei tehta Hüperbool poeetiline liialdus Meioos/litootes poeetiline vähendus Oküümoron vastandväljendus Sünesteesia eri meelte tajusid märkivate sõnade ühendamine Iroonia pilkav teesklus Metonüümia sarnaneb metafooriga, kuid nähtuse erinevuste võrdlemise asemel seostatakse nähtuse sarnaseid jooni. Kaudne kõnetegu väljendatakse üht, kuid taotletakse midagi öeldust suuremat Lausekujundid ehk figuurid
· Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Kuulsaim kogu Lõuna-Saksamaalt pärit ,,Carmina Burana". · 13. sajandi prantsuse 2 suurteost: ,,Roosiromaan", ,,Rebaseromaan" (loomaeepos). Mõlemas sotsiaalne satiir, ühiskonnasuhete peegeldus, rahvatarkuste kogu, mõistuse propageerimine... Keskaegne draama · Võrreldes antiigiga teater ja draama algelisemad. Väikesed näidendid said alguse jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes. · Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema
Vend pillas oma tööta vara peatselt ära ja ilmus uuesti Hesiodose juurde, kes teda aga karmilt kohtles ja soovitas, et ärgu lootku valele, vaid püüdku tööga haljale oksale jõuda. Poeem ongi kirjutatud venna manitsuse kujul, kuid pöördumine venna poole on ainult vormiks, tegelikult on poeem määratud märksa suuremale kuulajaskonnale. ,,Tööde ja päevade" sisu on kaunis kirju. Teos algab mõtisklusega õiglusest. Sellega seoses esineb allegooria kahte liiki võistlusest: kasulikust, mis õhutab inimesi agaramale tööle, ja kahjulikust, mis tekitab tülisid ja sõdu. Hesiodos hülgab seega Homerose kuulsust ja saaki taotleva sõjalise uljuse ideaali. Ent tööski näeb poeet ainult ränka vajadust, mille on pannud inimestele peale vihane Zeus. Püüdes seletada inimsoo hädade tekkimist, toob Hesiodos muinasjutu sellest, kuidas Zeus saatis
eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused
· stiili-zanri mitmekesistumine · kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld T, Parijõgi P) · lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa. 11.Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. · Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo
lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi. Tal on kõigest ükskõik, isegi kohtus ta ei ürita ennast kaitsa ja vastab kõigele napisõnaliselt, nagu teda ei huvitaks, mis temast saabja tema üksküiksust kasutati kohtus tema vastu ära. http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/albert-camus-vooras- lugemiskontroll.html V PILET 1. Kangelaseeposed pealkiri, põhisündmus(ed), ajalooline tagapõhi, idee/mõte (5 omal valikul) 2. Ülevaade A. H. Tammsaare loomingust. ,,Tõe ja õiguse" kunstilisi iseärasusi. Vastused: · · ,,Rolandi laul"- pärineb 11.sajandist. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse ehk kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui Karl Suur Hispaaniast 778 tagasi pöördus, ründasid baskid tema jalaväge ja hävitasid selle. Võitluses langes ka Roland
antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 2. Kangelaslaul, rüütliromaan, allegooriline romaan 12. sajandi keskaegsed kirjandusvormid. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb
Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia. H.A.Tammsaare Päris nimi on Anton Hansen. Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks. Käsitlus: ,,Tõde ja õigus" 1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism. I osa võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt
ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus
1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid
Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna positivismile; teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest; tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju
olulisemaid autoreid. 3.1. Monoodia Esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas Sooloesitaja laulis, saates end lüüral Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum Esitaja/autori kohalik dialekt Autoreid: Alkaios U 630 pärast 580 eKr, k Poliitiline luule: türannide vastu (,,ilma värsimõõduta oleks Alkaiose luule poliitiline kõne") Kodusõjast kurnatud polise allegooriline kirjeldus tormis vaevleva laevana Sümposion, vein, muusad, poistearmastus Säilinud u 400 fragmenti Eeskujuks Horatiusele Sappho U 630 pärast 590 eKr Erinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, ,,püha Sappho", tütarlastekooli range õpetajanna, Aphrodite preestrinna.. Esimene teadaolev ja säilinud naisluuletaja Inspiratsioon paljudele (sh Roomas Catullus)
Turnuntuse suhtes, näib viitavat sellele, et Vergiliust vaevas mõte saavutatu raskest hinnast ning veristest ohvritest, mis Rooma hiljutist ajalugu täitsid. "Aeneis" sai tõeliseks kooliklassikaks, mis tõrjus tagaplaanile Enniuse "Annaalid" ning mõjutas suuresti hilisemat eepikat (Dante, Tasso, Camões , Chauser, Milton). 2. A.H.Tammsaare elu ja looming Tammsaare (1878-1940) Kodanikunimi on Anton Hansen, Tammsaare on kirjanikunimi, mille ta võttis kodutalu nime järgi - Albu vallas asuv Tammsaare Põhja talu. Lapsepõlv on väga sarnane "Tõe ja õigusega". Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898.
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater)
8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31
(meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Toob esile keele loovat paindlikkust. Algriim (rahvaluules) esihäälikute kordus Salm - ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Epiteet - kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) Metafoor varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine
sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse,
Pärast kirjutas ta "Tagasivõidetud paradiis" (Paradise regained; 1671). Saatana ja Kristuse vaidlus, milles saatan jääb tuntavalt alla. Sel ajal oli klassistsim Inglismaal võimul, kus oli oluline aja ja koha ühtsus, ning Milton on seda mõneti järginud. 17.sajandi Prantsusmaal hakkab valitsema satiiriline luule, ka klassitsismi mõjudel mingil määral, lüüriline luule hakkab taanduma, sest klassitsitlik maitse tungib peale mõistuspärasus, selgus. Allegooria sümboolika tuleb tagasi. 17.sajandi teisel poolel oli valmikirjanik Jean de la Fontaine (1621-1697). Klassitsism oli end juba kindlustanud, selle algust peetakse 17.sajandi keskpaika. Tragöödiakirjanikest oli esiplaanil Pacine ja komöödiakirjanikest Moliere. Ametnike suunatud kirjandus, sest riik reguleeris, mida kirjutada ja avaldada võib. La Fontaine'le ei meeldinud see suunitlus. Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul
Kujund virgutab süvenema: teksti uuesti üle lugema, autori taotlusi avastama, kaasa mõtlema.kujund kehtestab ootamatuid seoseid sõnade ja nähtuste vahel, loob uut teadmist ning pakub teisi vaatepunkte. Kõnekujundeid: epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale; võrdlus: kõrvutamine ühistunnuse alusel; metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti; isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule; allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta; ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes; metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi; iroonia: pilkav teesklus, kus öeldakse üht aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundeid: kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti,
19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus.
annaabi.ee 
