Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav eelkõige tema kunstlikkus/ebaloomulikkus. Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti,
juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on.
mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada. Sotsiaalne kasulikkus. Populaarmuusika kriitika on see, et muusika representeerib midagi. Esindab mingeid väärtusi või hoiakuid, kui neid uurime, siis saame mõõta, mida muusika väärt on. 60ndate puhangust on kirjutatud palju, see on algmudel, et selgitada popmuusika ja kultuuri toimet. Räpmuusikat peeti vabastavaks väljenduseks. 90ndatel see muutus, sest räpmuusika muutus
Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena.
Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“ „Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud. Olemus/nähtus Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada. Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism, mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST. Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni. Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes.
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni
Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on
sis eeskujusid, väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt. Ülimina mõjut vanemad, hiljem silmaring laieneb, tek rohk eeskujusid. INDIVIIDI JA KULT AR PARAL:põh seksuaalen-l, indiv elab aint algen jõul, kult toimib seks.en sublimatsioon- en võib kasut muudel eesm kui sugu, füs nauding. Kult alus on armastus, süütunne arengu tähts küs (seab keelud). Seega väh seksuaalsus, alternatiivid: *kunst- kunstnik ei suuda lep nõudlusest loobuda tungi rahuld-st, ta paneb kõik kunsti, jääb terveks. Ka vaataja saab seda ohutult nautida, rakend oma fantaas. *teadus-uudsihimust, tõe tunnet, prob lah pakub teadlsele intellektu rahuld. *filos-on üh.k-s paranoia aktsept vorm (nagu kunst ja neuroos). *relig- ting lapseea abitustundest, kuj isa kaitseprojektsiooni, tagasipöörd ego kuj algjärku. C.G
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et asjadel on tähendus, nad on mõttekad: sümboliseerivad midagi või juhatavad meid kuidagi. Kui laiendada Weberi lauset, siis võib öelda, et turg organiseerib mõtteka elu ning sümboolsete ja materiaalsete ressursside vahelist suhet. See tähendab, et meie elus on oluline, et meid ümbritseksid teatava tähendusega asjad. 6
See teeb üldisest olemisest eimiski, see on lihtsalt üldine mõiste. Hegel peab väärtusetuks mõtlemist, mis on loogiline ja teaduslik, võtmata arvesse vastuolusid ning proovimata neist leida sünteesi, mis pole loogiline. Mõtlemine pole staatiline (nt inimene mõtleb enda jaoks millegi selgeks ning nüüdsest see ongi nii). Loodusfilosoofia Hegel ei ole loodusest vaimustuses, ta peab seda osaks süsteemist ning leiab, et see on teisitiolemise valdkond ehk teatud vastand iseeneses olemisele. Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes).
Leiab, et inimese juhtivaks jõuks on pime mõistuseta tahe e. instinkt. Tahe on kogu maailma algne olemus. Vaba tahe illusioon. Pessimism, mis ütleb, et maailm on halvim kõikidest võimalikest maailmadest. Tahe, mis maailma valitseb, põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale
tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia)
silmas pidades ning võimladab inimestel oma mina ajutiselt transtsendeerida. See mehhanism käivitus hundimuusika rütmi kaudu. Korduv rütmiline stimulatsioon (nagu nt huntide kutse) mõjutab tugevasti ANSi (autonoorse närvisüsteem) ja limblist süsteemi. Kui stimulatsioon on piisavalt intensiivne ja kestev, tekivad teisenenud teadvusseisundid, milles inimese mina.taju muutub. See Billiga juhtuski. Kontsert toimis religioose rituaalina. Muusika hüpnootilised rütmi, hundihäälte üha korduv tõus ja langus, küünlavalguse ja varju mäng seintel kõik see tegi kontserdi sama rituaalseks kui seda on nt missa. Lisaks liites kuulajate seltskonna ühtseks ,,koguduseks", täitis hundimuusika kõigi rituaalide ühise eesmärgi tõsta osalejad välja oma individuaalsest mina-st, neid ühendaa, luua ühine, avaram reaalsustaju. Religioossed rituaalid on osa igast kultuurist. Nende vorm varieerub, kuid efektiivne rituaal
lõputult ammendamatu. Hinge lõputus, jumala lõputus. subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus
See sisaldab käsku, mis on kohane üksnes ,mõne eelneva soovi või kava seisukohalt “kui tahad tark välja näha, siis pea suu” • Romantiline genius –v astandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises „pööblile“. See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus – tühisus, erilisus – tavapärasus, Kas kunst tuleb tänu Jumalale või tuleb kunstniku originaalsusest? • Katarsis ehk puhastumine . Aristotelese arust oli põhjendus, miks just näidatakse ja tahetakse näha tragöödiaid teatris. Sest elatakse need emotsioonid lähi ja see “puhastab” inimese. Hoian tundeid endas, aga kui käin teatris ja elan need läbi, siis ei teki vajandust end kellegi peal välja elada, sest ma olen need tunded juba läbi elanud ja saab sama “neutraalselt” oma elu edasi elada.
midagi hiljem välja kutsunud. *) Hüpotees alateadlike vaimsete protsesside olemasolust ja tähtsusest Freudi püüab tõestada, et suur osa vaimseid protsesse toimivad alateadlikult. Idee on sellest, et inimesed püüavad põhjendada oma käitumist, kuid siiski enamik protsessidest toimivad lihtsalt alateadvuse mõjul. *) Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada alateaduslikke protsesse ja tuua alateadvusest tagasi teadvusesse erinevaid emotsioone, mälestusi jms. * ,,Kolm esseed seksuaalsus teooriast" Freudi teine väga kuulus raamat, mis ilmus aastal 1905 ja mille teooriat nimetatakse ka libiidoteooriaks. Lõplikul kujul ilmub see raamat alles kümme aastat hiljem (sinna maani ta pidevalt modifitseerib seda). -) Libiidos seksuaalobjektile suunatud seksuaalenergia. *) Freud usub, et libiido suhtub armastusse sama moodi nagu on toidu ja nälja suhe. -) Seda raamatut kritiseeriti, sest Freud rebis maha lapseea kirjandusliku varjuloori.
3) Käitumuslik komponent (tegu) (käitumise valmidus nt mul on valmis olek balbino suhtes positiivselt toimida) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Hoiakuid asetatakse skaalale hoiakutugevuse alusel. Alates mõttevälgatusest kuni sügava veendumuse või kireni. Nt: Eriline kohvi, mida enda kodus kasvatan, jahvatan jne. See on kirg selle kohvi vastu. Kui tuleb uus info kohvi kohta (nt kohvijoomine paneb varbaküüned kiiresti kasvama. See on minu jaoks tähtis, uurin kust see tuli jne. Kui on kirg kohvi vastu, siis see määrab ära terve rea teistsuguseid omadusi. Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised
See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
See on raamat, mis on leidnud ka kõige rohkem kriitikuid, eriti just tolleaegses küllaltki konservatiivses Austria ühiskonnas. On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles raamatus tänapäevases mõttes midagi sokeerivat ei ole. Selle raamatu põhiidee on see, et Freud väidab, et seksuaalsusel on märksa laiem tähendus, kui üldlevinud arusaam, et seksuaalsus on seotud ainult suguorganite või -vahekorraga. Seksuaalsus ei alga mitte puberteedieas, vaid tegelikult seksuaalsuse ilminguid võib näha sünnimomendist alates. Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et
ideaalmina suured erinevused. Teraapia suunatud et paindliku enesehinnanguga väheneks see erinevus. Terve isiksus: 1) Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada. 2) Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus 3) Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust. 4) Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest 5) Loovus. Kunst, armastus, suhted. Inimene teostab läbi loovuse iseennast. See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis
b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus, miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv. moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev. Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas. Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus – kaitsemehhanismid. EGO Kaitsemehhanismid ”töötavad” alateadvuse tasemel:
Siit järeldab Aristoteles, et liikumine on igavene, mis tähendab ka, et maailm on igavene. Igasuguse liikumise algpõhjuseks pidas Aristoteles jumalat kui liikumatut liikumapanijat, kui igavest kehatut täiuslikku vormi. Jumal on "täiuslik filosoof". Ta on puhas ratsionalistlik vaimsus, võrdsustatud "iseendast mõtleva mõtlemisega". 11.Aristoteles tarkusest, olemusest ja tõest. TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus). TÕDE vastuste teadmine küsimustele 1,2,3,4. TARKUS vastuste otsismine küsimustele 1,2,3,4. OLEMUS kr eidos ehk vorm (morphe) ehk see, mis teeb asja selleks mis ta on (to ti en einai). ESE asisuseta asi, mida saab enda ette asetada 12
See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid, et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest alateadvusest tuleb kõik teadvusse tuua, mis muudab inimese terveks. Suhted Breueriga lähevad kehvemaks, sest Freud on nüüd majanduslikult kindlustatud. Breuerile ei meeldi Freudi ideed seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne. Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada. ,,Unenägude tõlgendamine" ja ,,Kolm esseed seksuaalteooriast" on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. ,,Unenägude tõlgendamises" toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus (jäämäetipp sest teadvusesse korraga mahub vähe suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua lõputult suur sahver), alateadvus (sügav kelder
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in
ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne
Oluline on ka elukoha stabiilsus. Kui lapsega tegelevad erinevad inimesed või kui ta peab vanemate vahel valima ning elama teiste elu, ei muutu ta endas kindlaks. Positiivne: tundlikud, terava tajuga, asjalikud Negatiivne: kahtlustavad, luulud Võivad esineda geniaalsed anded. Skeptilised religiooni ja moraali suhtes, eiravad traditsioone, neil on oma reeglid. Lapevanem on kange, külm, pilkav. Neile sobivad väikese sotsiaalse ontaktiga elukutsed, ka kunst. Eluajal ebapopulaarsed, vanaduses üksikud. Ei karda surma, kuna neil on vähe kaotada. Vihkavad sentimentaalsust, teesklust, ülevoolavaid tundeid. Paljuskisoidsed elavad end teiste peal välja, väheskisoidsed saavad elus ilusti hakkama. Pilet 17. Depressiivne isiksus. Kardab üksindust, saada iseseisvaks minaks. On partnereist sõltuvuses ing kardavad teda kaotada. Tahavad armastada ja olla armastatud, et kaks inimest mõtleks ja tunneks nagu üks. Ei taha ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
