Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Popkultuur ja popmuusika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, kirj, tehn, loogika, müra, tehnoloogia, nietzche, staar, järg, date, kunst, käsitlus, film, suverään, mässaja, staari, afroameerika, freud, tsivilisatsioonelik, kaos, sfäär, abjektsioon, revolutsioon, attali, apollo, publik, rütm, dion, arhetüüp, keskne, geenius, vastand, samast, pühadus, popkultuur, 60ndate, orjad, descartesTema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav eelkõige tema kunstlikkus/ebaloomulikkus. Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti, vaid vastupidi, kogu inimkultuuri/kunsti teke on loodusesse sisse programmeeritud. Geenius. Algselt tähendas seda, kes mõistab oma kuulumist loodusesse
juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on.
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne
Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud. Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese
Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus. Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine. Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur. Kaudsest luuakse kord. Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine. Kõige dionüüsilisem kunst muusika. afekt(iivne) Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“. Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos.
Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu. Inimese positsioon maailmas mõledakse ümber, inimene võib maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes. Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika. Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele. Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika, et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab. Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius. Geenius ei valmistanud kunagi midagi. Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta,
nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma, sulanduma keskklassi sisse. "Kõikides nendes asjades mis puudutab vaimumaailma või ja üldse jääb Ameerika meile alla." Ameerika jõud seisneb selles, et ta suudab masse kontrollida, võimul on anarhia. F.L.Leavis Tema loogika erineb arnoldi omast sellega, et need protsessid on juba praegu teoks saanud, muutus on juba toimunud. Keskseks teoseks on "Massitsivilisatsioon ja vähemuskultuur" (1930), andis ka abikaasaga välja ajakirja "Scrutiny" Arnoldi järgi `anarhia' on Leavise arust juba teoks saanud. Talle tegi muret see, et inimesi(masse) on raske übmer veenda/mõjutada. Arvas, et uus ühiskond ei vaja intellektuaale. Inimesi tuleb õpetada tegema vahet, mis on väärtuslik ja mis mitte.
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
· Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed 19.sajandi Euroopa võttis omaks M. ARNOLD'i väited ("Culture and Anarchy" 1869) *vaatas populaarkultuuri muu kultuuri sees *kultuur tema jaoks: 1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud
Kunagi väljendasid inimesed end oma töös, nüüd töötatakse selleks, et võimaldada vaba aega. Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja meelelahutust (kino, muusika - jukebox, heliplaadid) tarbima. (Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid
Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. 6) Millistes sfäärides võitlus toimub. Popkult on rahva enda poolt loodud kult, nende enese määratlemise viis. Rahva eneseväljendus mitte peale surutud. Kommertslik suhe algse tõe moodustamine, loomine. Nt kas muusika oli ennem puhas või loodi plaadifirmade poolt? Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena. Järeldused: popkult poliitika jaguneb 1. Parem tiim mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi 2. Vasak tiim rahva manipuleerimine ja ärakasutamine Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse. Matthew Arnold (24.12.1822 15.04. 1888) Inglise poeet, kultkriitik. Oli eliit
Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine.
3. Eksistentsiaalne tõestus ,,Lähtugem ilmselgest, sellest, et on olemas mingisugune tung, tunne, igatsus inimeses, mis on tekkinud kunagi ammu enne selle elu algust. Inimese tänane eksistentsiaalne seisund(surev, naine sünnitab) on kinni ajaloolises arengus: jumal pagendas aadama ja eeva paradiisist..Sellele maailmal on ka lõpp, see maailm on midagi ajutist." Kui jumalat ei oleks olemas, siis kas seda oleks võimalus kuidagi tõestada? Küsimus on loogika staatuses: me ei usu mitmeid asju, mis pole loogiliselt tõestatav. ,,Tüdruk, kes teab, et kaks pluss kaks on neli, aga ei usu seda" (Bibihhin) Seda, mida ei ole, selle olematust tõestada ei saa! Saab tõestada ainult asju, mis on olemas. Kurjuse probleem On olemas looduslik(maavärinad ja muud loodusõnnetused inimesed surevad ju selle läbi või kannatavad; haigused, viirused jne ) ja moraalne kurjus.
üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline. Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria. Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid.
silmas pidades ning võimladab inimestel oma mina ajutiselt transtsendeerida. See mehhanism käivitus hundimuusika rütmi kaudu. Korduv rütmiline stimulatsioon (nagu nt huntide kutse) mõjutab tugevasti ANSi (autonoorse närvisüsteem) ja limblist süsteemi. Kui stimulatsioon on piisavalt intensiivne ja kestev, tekivad teisenenud teadvusseisundid, milles inimese mina.taju muutub. See Billiga juhtuski. Kontsert toimis religioose rituaalina. Muusika hüpnootilised rütmi, hundihäälte üha korduv tõus ja langus, küünlavalguse ja varju mäng seintel kõik see tegi kontserdi sama rituaalseks kui seda on nt missa. Lisaks liites kuulajate seltskonna ühtseks ,,koguduseks", täitis hundimuusika kõigi rituaalide ühise eesmärgi tõsta osalejad välja oma individuaalsest mina-st, neid ühendaa, luua ühine, avaram reaalsustaju. Religioossed rituaalid on osa igast kultuurist. Nende vorm varieerub, kuid efektiivne rituaal
Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel. Ilma enesetaputa pole ka lunastust. Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciaroni arvates kannavad kõik inimesed laubal autuse häbimärki. Tema arvates on elu väärtusetu ning tühine. Üksnses surm saab keha nuhtlusest vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat
Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas. Põhijooned: sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon?
kadus; demograafiline laienemine, millega senine võim hakkama ei saanud. Traditsioonilistes ühiskondades ainult kooriti, poohhui mis inimesed teevad. Nüüd oli vaja igapäevaelu kontrollide distsipliini abil, et maksimiseerida tööstust (töö+ostmine), tekkis klassikäitumine ja -huvid. Tehased olid kui vaeste hoolekandeasutused, kus neid allutati distsipliinile. Ehk siis: tööstussüsteemi tekkimine ei põhinenud tehnoloogialoogikale, vaid poliitilisele (ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne)
2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette? Teiseks, küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutluse (vt deduktsioon) tulemusel, lähtudes aksioomidest, definitsioonidest, reeglitest vms. Sellised on näiteks matemaatika ja loogika valkonda kuuluvad küsimused, kus tegemist on aprioorse teadmisega. Näiteks on sellised küsimused: Milline on seos täisnurkse kolmnurga külgede pikkuste vahel? Kas väitest Mõned poisid on arukad järeldub, et Mõned poisid ei ole arutud? Taolised küsimused tekivad ka mujal, kus on nõutav vaid deduktiivne arutlus. Näiteks on selline kohtuniku arutlus, kas antud tegu kvalifitseerida kuriteoks või mitte. Ta lähtub seejuures seadustest ning faktilistest andmetest ning küsimus
Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost:
riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline
jaoks olemuslikud tingimused.Just selliseid mõistmise võimalikkuse tingimusi püüabgi Gadameri hermeneutiline filosoofia kirjeldada. 4.Heideggeri «Kunstiteose algupära». Heideggeri arvates on kunstiteose algupära seni otsitud surnud ringi kaudu kunstiteoseid kokku kuhjates – mille alusel kuhjame? Ratsionaalselt omadusi välja mõeldes jääme asjakaugeks – tuum peitub omaduste taha. Samuti ei jõua me asja olemuseni asja kui aistingute ühtsust tajudes - me ei kuule puhast müra, vaid ust paukumas või koguni vihast kaaslast lahkumas. Nii oleme asjale liiga lähedal. Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja
See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema arvates ühiskondlikku huvi pärast.
Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on inimese positiivne kalduvus teatud moodi käituda (sarnane habitusega). Pahe on negatiivne kalduvus, mis kuulub kas liialduse või puudulikkuse juurde. Loomutäiusega elab inimene hästi, pahedega halvasti 7
Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem.
Järeldus: nool ei liigu. 0. Füüsikud (V saj.) Herakleitos (535-475 e.Kr) tema iseloomlikuks jooneks on ettekujutus maailmast, kus toimub pidev liikumine ja muutumine. Väljendas seda aformismiga: ,,Samasse jõkke ei saa astuda 2 korda". Seda lühendatakse ütlusega KÕIK VOOLAB. Kui peame silmas inimest, siis ,,oleme ja ei ole". Teiseks iseloomulikuks jooneks on mõte, et maailm on üleüldine võitlus, võib imetleda tema oskust kirjeldada loogika seaduspärasust, et maailmas toimub pidev vastandite võitlus ja üleminek ühelt vastandilt teisele. Nt väsimus teeb meeldivaks une või halb toob esile headuse. Empedokles (490-430 e.Kr) tegi teadusliku avastuse, mis püsis uue aja alguseni. Ta leidis, et algaineid on neli : VESI, ÕHK, MAA, TULI. Ained tekivad algainete ühinemisel ja hävimine toimub algainete eemaldumisel. Ta töötas välja ka I evolutsiooniõpetuse elu tekkimise: 1
edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi – kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida
Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
annaabi.ee 
