Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende ees positiivse arvamuse
positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale. Nii klassis kui ka kodus on abi vaid sellest, kui võtame hetkeks aja maha, arutame probleemid läbi ning otsustame, mida me saaksime koos ette võtta. Kuid midagi selliste arutluste abil siiski muutub ning see midagi on atmosfäär. Teismelised tunnetavad, et neisse suhtutakse austusega. ( Robert L. Powers2008). 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid ?
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine.
Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale; millised need olukorrad on, on suhte omavahelise reguleerimise tulemus). - oluline komplementaarsete ja sümmeetriliste suhete vahekord (sümmeetrilise kommunikatsiooni tagajärjeks on konflikt tuleb tajuda, millal muutub ebaefektiivseks, nt vägivald). Naised suudavad sümmeetrilises kommunikatsioonis minna sõnadega kaugemale kui mehed, kes võtavad varem vägivalla kasutusele (ei suuda tundeid kontrollida). - välja kujunenud signaalid, mis ütlevad, millal tuleks tagasi pöörduda komplementaarsete
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem. Oluline vaadata, kas laps ise saab asjadest aru, mida öeldakse, kui aru ka ei saa on juba väga ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
narkootikume ei tarvitata. Eestis sellist asja eriti palju ei tehta. Kuigi sellest räägitakse neile muuseas et tuleb õigel ajal öelda ,,ei". Ühesõnaga praktikat on ka vaja, mitte ainult teadmist. Et olla optimaalselt efektiivne, peab vastupanuoskuste treening noorukeid varustama verbaalsete ja mitteverbaalsete oskustega, mille poole nad saavad pöörduda, kui puutuvad erinevates olukordades kokku eakaaslaste survega uimastite tarvitamiseks. Noorukid peavad omandama mitte ainult need oskused, vaid ka kindluse, et nad suudavad neid kasutada, kui seda on vaja. Et seda saavutada, peavad treeninguprogrammid lisaks sellele, et nad õpilastele neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda. Praktika laiendamist väljapoole klassiruumi (koduülesandeid) peetakse väga vajalikuks, et soodustada nende
Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid Lähedaste sugulaste vahelised abielud vähendavad järglaste saamise võimet, võib tekkida viljatus. Võimu enda käes hoidmiseks hakkasid Hispaania Habsburgid eelistama sugulusabielusid. Paljud liikmed sündisid vaimselt alaarenenutena ning kehaliste puuetega. Selle suguvõsa liikmetel kujunes geenimutatsiooni tõttu eriliselt pikk ja etteulatuv lõug. Viimane Hispaania Habsburgide kuningas Carlos II suri pärast kahte abielu lasteta, suguvõsa hääbus pärast 200 aastat valitsemist. Hõimudevahelised abielud Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt
ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid Lähedaste sugulaste vahelised abielud vähendavad järglaste saamise võimet, võib tekkida viljatus. Võimu enda käes hoidmiseks hakkasid Hispaania Habsburgid eelistama sugulusabielusid. Paljud liikmed sündisid vaimselt alaarenenutena ning kehaliste puuetega. Selle suguvõsa liikmetel kujunes geenimutatsiooni tõttu eriliselt pikk ja etteulatuv lõug. Viimane Hispaania Habsburgide kuningas Carlos II suri pärast kahte abielu lasteta, suguvõsa hääbus pärast 200 aastat valitsemist. Hõimudevahelised abielud Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks) - tavaline tase Olulised on sotsiaalsed normid Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus Tahekase heakskiitu saada Vägivallast hoidumise moraal Toimub teadmine, et teised on olulised aga mina ka - paljud ei jõua siia tasemeni Inimese arengu käsitlus läbi elukaare Ontogenees: Sünnieelne (prenataalne) - XX (naine) ja XY (mees) Sünnijärgne (postnataalne) Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks Diferentseerumine - eristumine Integreerumine - ühtne funktsioneeriv tervik 1875.aastal demostreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku
vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta.
huvist samasooliste isikute vastu. Reaktsioonid ,,väljatulemisele" on erinevad: emadel võivad ilmneda tugevaimad reaktsioonid, võrreldes isade, vendade või õdedega on need mõnikord kõige tõrjuvamad ja vahel kõige aktsepteerivamad. D'Augelli leidis, et geid räägivad enne pigem emale kui isale, samas kui lesbid räägivad vanematele samal ajal. Vanema ja nooruki konflikti põhjusteks on peamiselt majapidamistööd, välimus, viisakus, raha ja mõnuainete kasutamine. Kui noorukid saavutavad rohkem iseseisvust, veedavad nad enam aega eakaaslastega ja pöörduvad nende poole, et saada tuge sotsiaalsete ja identiteediga seotud probleemidele. Õdede- vendade vaheline suhe õpetab: rivaliteeti kaitsemist hoolivust konfliktilahendamist lähedussuhet Teismelise ja vanema vaheline konfliktide tajumine: vanemad ei taju konflikti nii teravana kui teismelised vanemad on kõiges süüdi teismeliste arust
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
7 tõstsid olulisele kohale perekonnasidemete ja mitteformaalse võrgustiku abi ning toetuse elukvaliteedi säilitamisel, samas aga võib eeldada, et ressursse, millega aidata, nappis. 1994. aastal sai täiskasvanud lastelt majapidamistöödes abi 32% inimestest ja vanematest 28% aitas oma täiskasvanud lapsi. Kümme aastat hiljem on abisaajate hulk kasvanud 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi abistab lastehoiul või majapidamistöödes 39% inimestest. Seega on põlvkondadevaheline toetus suurenenud. Ühelt poolt võib öelda, et põlvkondadevahelised sidemed on tugevnenud, kuid teisalt võib see peegeldada sotsiaalteenuste ebapiisavust, mis on tinginud mitteformaalse abi suurenemise. Näiteks on vanavanemate osa lapse hoidmisel suhteliselt suur: 2004. aastal tõi üks kolmandik vastajatest esile, et last hoiab peamiselt
See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige. Kui teha teisiti, siis on valesti tehtud. Valikud pidid olema õiged, sest muidu võis saada karistada. Tihtipeale võivad vahelduda kahtlused ja soov midagi teha. See võib tekitada värisemist või kokutamist. Lõpuks ärritusi ja impulsse ei tajuta. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad olema ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on tühi. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi
Ei ole olemas alkoholi tarbimise limiiti < 18av Noorukil, kes alustab alkoholi joomisega enne 15. a, on 5 x suurem oht muutuda alkoholist sõltuvaks, kui 21. a. alustanutel. 15-24aastaste noorte 3 peamise surmajuhtumi – autoavarii, tapmine või enesetapp – juhtivaks põhjuseks on alkohol. - U.S. Department of Health and Human Services (HHS), 2007 Uuringud on tõestanud, et inimese aju areneb kuni 20. eluaastani. Alkoholi tarbivad noorukid mäletavad 10% vähem kui nende karsked eakaaslased. Alkoholi tarbivad õpilased on halvemate õpitulemustega. Alkoholi ja uimasteid tarbivad õpilased kukuvad koolist välja 5 korda sagedamini kui karsked õpilased. On tõendatud, et alkoholi kasutavad kaaslased on prediktoriks alkoholi tarbimisel õpilastel. Õpilased tarbivad vähem alkoholi, kui nad on koolis aktsepteeritud sotsiaalselt ja õpetajate poolt ausalt koheldud.
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul. Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus
Seetõttu on viktimoloogiline problemaatika tervikuna, ja sealhulgas kuriteoohvrite kaitse, alati äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed. Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda. 2. Arengutegurid. Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad. 1. Keskkond või pärilikkus? 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 1. Pärilikkus või keskkond? Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord) · Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus. Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured. · Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed
(Saar, 2007, lk 46-48) 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT 2.1 Geneetika Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides (Wikipedia, 2013). 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent Pärilikkuse ja kriminaalse käitumise vahekord on olnud üks erutavamaid teemasid kriminaalpsühholoogias ja kriminoloogias. Veel mõni aeg tagasi oli bioloogiliste (sh pärilike) faktorite mõju kurjategitegelikule käitumisele käsitlemine teadlaste hulgas harvaesinev teema. (Sagarin, 1980, lk 8-9) Enamikus kriminoloogia baastekstides eitati kuni 1970. aastateni ühetähenduslikult bioloogiliste faktorite olulisust ning rõhutati määravatena üksnes keskkonnast pärit mõjutusi.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
